lg 3) Edasikaebamise kord Määruse peale on võimalik esitada Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Tähtaja arvutamisel tuleb arvestada tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lg-s 2 sätestatut. Kaebaja AS X esitas 27.10.2005 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 27.09.2005 korralduse nr 13-2.1/22141 peale. Kaebuse esitaja oli märkinud, et kaebusel on lisad, kuid neid kohtule ei esitatud. Kohus tuletas lisade puudumist meelde E-postiga, millele sai büroolt vastuse, et lisad väljastatakse, kuid lisasid ei saabunud. 14.12.2005 jättis Tallinna Halduskohus kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 11 lg 2 alusel käiguta ja andis kaebajale aega kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 päeva arvates määruse ärakirja kättesaamisest. Kohus selgitas kaebajale, et puuduste kõrvaldamata jätmisel kohus kaebust menetleda ei saa ning kaebus tuleb kaebajale tagastada. Kohus nimetas mitmeid kaebuse puudusi, sh märkis, et kaebaja ei olnud kohtule esitanud vaidlustatud korraldust; kaebuse oli kaebaja nimel esitanud vandeadvokaat Andres Hallmägi, kuid kaebusele ei olnud lisatud esindusõigust tõendavat dokumenti; kaebuselt oli tasumata riigilõiv ning kaebaja ei olnud esitanud taotlust riigilõivust vabastamiseks. 29.12.20045 esitas kaebaja kohtule kaebuse täiendusena vaidlustatud korralduse ja advokaat A. Hallmäe volikirja. Lisaks palus kaebaja vabastada ennast riigilõivu tasumisest, kuna maksuamet on tema arved arestinud ning seetõttu pole tal võimalik riigilõivu tasuda. Kaebuse esitaja esindaja ei täpsustanud, kas ta nõustub kohtu tõlgendusega kaebuse nõude suhtes. NN täpsustuse teist eksemplari kaebusele ei lisatud. 05.01.2006 jättis kohus kaebuse uuesti käiguta ja andis kaebajale aega kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks kuni 15 päeva arvates määruse ärakirja kättesaamisest. Kohus märkis ära, et kaebusest ei selgu õiguste rikkumine või selle ulatus, märkimata on, missuguse õigusnormiga ei ole haldusakt kooskõlas. Selgusetuks jäi, missuguses summas on maksuhalduri nõue vaidlustatud, sh kohtule ei esitatud isikukontoridade väljavõtet, millest võiks uurida, kas sotsiaalmaksu ettemaks 100 000 kr kajastub korralduses maksuvõla tasumiseks. Kaebaja palus enda vabastamist riigilõivu tasumisest, kuid ei olnud tõendanud oma maksujõutust, kuigi kohus oli selgitanud ja viidanud, et riigilõiv kuulub tasumisele ja vabastamise taotluse korral tuleb tõendada maksujõuetus. Kaebaja esindaja sai väljastusteate kohaselt kohtumääruse kätte 10.01.2006, seega hakkas tema jaoks tähtaeg määrusele vastamiseks kulgema alates 11.01.2006. Sellest kuupäevast arvates oleks kaebaja pidanud kohtule vastama 15 päeva jooksul, s.t hiljemalt 25.01.2006. Kaebaja ei vastanud määratud tähtpäevaks ega ole seda teinud käesoleva ajani.
lg 3 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja pole määratud tähtajaks kaebuse puudusi kõrvaldanud. Kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks kaebuse puudusi kõrvaldanud. Samas ei ole kaebaja kohtule teatanud, et tal on raskusi kaebuse puuduste kõrvaldamisega või et ta vajab lisaaega kohtumäärusele vastamiseks. Kohus on kaks korda juhtinud kaebaja tähelepanu asjaolule, et kaebuselt on tasumata riigilõiv.
lg 1 lause 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrusega vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksujõuetu. Sama paragrahvi sama lõike teise lause kohaselt tõendab äriühingu ja mittetulundusühingu maksujõuetust pankrotiotsus või kohtumäärus, millega pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotikulude katteks. Kaebaja viitas oma 27.10.2005 kaebuses tema vastu algatatud pankrotimenetlusele ja 29.01.2005 kaebuse täienduses arvete arestimisele. Samas ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, mis tema väiteid kinnitaksid. Vastamisel ei ole tehtud ka viidet, mis võimaldaks järeldada ja kontrollida, et kaebaja on pankrotis ja seaduses märgitud korras on maksujõuetust tõendav dokument olemas. Uue põhjusena viidatud arvete arestimise motiivi tõendamiseks ei ole kaebaja lisanud ühtegi tõendit maksuametilt või lisanud muud dokumenti, mis seda väidet kinnitaks. Kohus ei leidnud ka Ametlikes Teadaannetes avaldatavate pankrotimenetluse teadete ja pankrotiteadete hulgast ühtegi kaebaja kohta käivat teadet. Maksujõuetuse kohta ei esitanud kaebaja ka muid dokumente, mis näitaks, et tal puuduvad rahalised vahendid ja muu vara, et otsustada riigilõivu tasumisest vabastamine. Riigilõiv on senimaani tasumata. Kohus on seisukohal, et halduskohtumenetluses kehtiv uurimispõhimõte ei vabasta kaebajat oma väidete tõendamise kohustusest. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et uurimispõhimõtte „eesmärk on tagada põhiseaduslik kaebeõigus, kaitstes ebapiisavate juriidiliste teadmiste ja kogemustega kaebajaid taotluse vääralt sõnastamise võimalike tagajärgede eest“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.02.2002 otsus nr 3-31-6-02 p 10 ja 23.05.2005 otsus nr 3-3-1-27-05 p 13). Kaebajat esindab professionaalne esindaja, vandeadvokaat Andres Hallmägi, seetõttu ei saa olla vabandatav kaebaja poolne kohtu nõuete eiramine. Kaebaja peaks vähemalt tegema kohtule kättesaadavaks andmed, mis võimaldavad kohtul kaebaja väiteid kontrollida, kuid antud juhul ei ole kaebaja seda teinud. Kui riigilõiv on kaebuselt tasumata, ei vasta kaebus
Kaebuse puudus on kõrvaldamata. Seega on esitatud kaebus oluliste puudustega, mis ei võimalda kohtul kaebust menetlusse võtta ning see tuleb kaebajale tagastada.
lg 7 kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Karin Kalmiste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.