Kaebuse esitajatel on võimalus kaitsmiseks Tallinna Linnakohtusse. pöörduda õiguste Saata määruse ärakiri kaebuse esitajatele Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Erikaebusele tuleb lisada halduskohtu määrus ja halduskohtu poolt tagastatud dokumendid -
lg 3, 6.
lg 1 p 2 tulenevalt kontrollib kohus, kas kaebus kuulub lahendamisele halduskohtus.
lg 4 kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Kohus, tutvunud esitatud kaebuste ja selle lisadega, leiab, et kaebused tuleb tagastada, kuna selle lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Kaebuse esitajad on esitanud halduskohtule kaebuse, millega taotletakse MTÜ Eesti Jalgpalli Liidu (edaspidi EJL)protokollilise otsuse nr 19 15.11.2005.a. tühistamist ja protokollilisest otsusest tulenevate toimingute keelamist, mis takistavad M.S. osalemise EJL-i poolt korraldatud võistlustel kuni 15.11.06.a., X esindaja E.M. sätestati keeld karistatud isikuna osaleda võistlustel kuni 15.11.06.a, võistkonna X mängutulemused tühistati ja karistati võistkonda rahatrahviga. EJL põhikirja artikkel 3 p 1 kohaselt EJL tegevus rajaneb demokraatia ja heategevuse põhimõttel, liikmete omaalgatusel ja ühistegevusel, juhtorganite valitavusel ja valitud organite aruandlusel liikmete ees; p 2 kohaselt juhindub EJL avalikest huvidest, Eestis kehtivatest õigusaktidest, oma põhikirjast, FIFA ja UEFA kuuluvana nende juhtorganite otsustest, samuti nendega kooskõlas kehtestatud muudest aktidest. Artikkel 6 kohaselt on EJL eesmärgiks heategevuslik jalgpalli edendamine Eestis, jalgpallialase tegevuse juhtimine ning Eesti jalgpalli esindamine rahvusvahelistes jalgpalliorganisatsioonides avalikkuse huvides. Artikkel 8 kohaselt on liikmeks juriidiliseks isikuks olev ning jalgpalliga tegelev mittetulundusühing, kes tunnistab EJL põhikirja ja muid EJL poolt kehtestatud jalgpallialast tegevust reguleerivaid dokumente, samuti nende rahvusvaheliste jalgpalliorganisatsioonide, mille liige on EJL, dokumente. EJL liikmetel on õigus osaleda EJL tegevuses, esindajate kaudu võtta osa hääleõigusega üldkogu tööst, esitada järelpärimisi, osaleda võistkondadega EJL poolt korraldatavatel võistlustel jne artikkel 10 põhjal. Põhikirja artikkel 2 p 2 kohaselt on seega EJL mittetulundusühing ja juhindub oma tegevuses mittetulundusühingute seadusest ja teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest, põhikirjast. Kohus on seisukohal, et EJL ja tema liikmete vahelised vaidlused eeltoodud õigusaktide täitmisega on iseloomult eraõiguslikud ning kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras. Kaebuses märgitakse, et EJL on avalik –õiguslik institutsioon põhikirja artikkel 3 p 2 kohaselt ja selle tõttu saab esialgset õiguskaitset kohaldada halduskohus ja sama kohus saab ka lahendada tekkinud vaidluse. Kohus on eelnevalt märkinud, et EJL põhikiri nimetab ära juhindumise avalikest huvidest, kuid see ei muuda asjaolu, et tegemist on mittetulundusühinguga, milline tegutseb MTÜS alusel. EJL tegutseb mittetulundusühinguna ja ka Spordiseadus ei sätesta vastupidist. Riigikohus on määratlenud sportlaste ja spordiorganisatsioonide omavahelised suhted tsiviilõiguslikena, mis kuuluvad maa-ja linnakohtute pädevusse. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 14.06.2005 tsiviilasjas nr. 32-1-3-05 eeltoodud sätet tõlgendades leidnud, et „seaduse eesmärgiks on lähtuvalt asjaoludest võimaldada sportlase õigustes ja kohustustes kokku leppida mis tahes tsiviilõiguslikus lepingus, sh töölepingus.“ Seega on Riigikohus määratlenud sportlase ja mistahes spordiorganisatsiooni omavahelisi suhteid tsiviilõiguslikena. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitajate pretensioone seoses spordivõistlustest osalemise takistamisega pädev lahendama Tallinna Linnakohus. Spordiseaduse § 13 lõike 2 kohaselt võib sportlane sõlmida spordiorganisatsiooni või muu ühingu, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või äriühinguga lepingu, milles määratakse kindlaks poolte vastastikused õigused ja kohustused, mis tulenevad osalemisest sportlikus tegevuses. Kohtupraktikas on seega leidnud küsimus lahenduse ja puuduvad teistsugused asjaolud, mis võimaldaks käesolevas asjas asuda vastupidisele seisukohale. Esialgset õiguskaitset saab osutada isikute kaebuse alusel, mille kohus saab võtta menetlusse. Kaebuse esitajate nõuded on pädev lahendama Tallinna Linnakohus.
lõike 3 p 1 kohaselt tagastatakse kaebuselt tasutud riigilõiv, kui kaebus jäetakse läbi vaatamata, kuna kaebus ei kuulu lahendamisele halduskohtus -§ 11 lg 4. Kohus selgitab, et kohtule tasutud riigilõivu tagastab Kohtute Raamatupidamiskeskus, kelle poole tuleb kohtumääruse jõustumisel vastava avaldusega pöörduda. Avalduses peab olema märgitud vajalikud andmed (arveldusarve number jms), kuhu riigilõiv tuleb tagastada. Karin Kalmiste kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.