3-06-176/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-176 Haldusasi V.S.’i kaebus Kodakondsus- ja migratsiooniameti tegevusele Resolutsioon Tagastada V.S.`i kaebus, kuna kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruskaebus arvates määruse kättesaamisest
3. 25.01.2005 saabus Tallinna Halduskohtusse V.S.’i kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ametniku 20.12.2005 toimingu peale. Kaebuse kohaselt viibis kaebaja 20.12.2005 Tallinna Halduskohtus seoses elamisloa vaidlusega. Peale kohtuistungit pöördus tema poole Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ametnik, kes esitas talle töötõendi ja teatas, et kaebaja võetakse vahi alla. Peale seda peeti kaebaja politsei poolt kinni ning ta paigutati arestimajja, kus ta viibis kuni 22.12.
4. Järgnevalt paigutati kaebaja väljasaatmiskeskusesse.
5. 30.01.2006 jättis Tallinna Halduskohus kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 2 alusel käiguta ja andis kaebajale aega kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 7 päeva arvates määruse ärakirja kättesaamisest. Kohus selgitas kaebajale, et puuduste kõrvaldamata jätmisel kohus kaebust menetleda ei saa ning kaebus tuleb kaebajale tagastada. Kohtu arvates seisnesid kaebuse puudused järgnevas: 1) kaebuses puudus selgelt väljendatud kaebaja taotlus, mis on nõutav HKMS § 10 lg 1 p 3 kohaselt; 2) kaebusest ei selgunud, kelle vastu ja missuguse haldusakti või toimingu peale on kaebus esitatud; kaebuses oli kirjeldatud, et KMA ametnik esitas temale töötõendi ja teatas tema vahistamisest, misjärel peeti kaebaja kinni politsei poolt, kes koostas protokolli ning hiljem toimetas kohtusse. 3) kaebuselt oli tasumata riigilõiv ning kaebaja ei olnud esitanud taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks; 4) kaebus oli esitatud ühes eksemplaris, HKMS § 10 lg 5 kohaselt tuleb kaebus koos lisatud dokumentidega esitada vastavalt protsessiosaliste arvule.
6. 08.02.2006 saabus Tallinna Halduskohtusse kaebaja vastus, milles kaebaja kordas oma 25.01.2005 kaebuses väljendatud seisukohti. 20.12.2005 toimus Tallinna Halduskohtus kohtuistung kaebaja elamisloa küsimuses. Kaebaja on esitanud uue taotluse elamisloa saamiseks, kuna tema abikaasa ja tütred elavad Eestis alalise elamisloa alusel. Kaebaja on seisukohal, et kuni elamisloa taotluse lahendamiseni ja selle peale esitatud kaebuse läbivaatamiseni kohtus viibib ta Eestis seaduslikel alustel. Kaebaja märkis, et ta palub tühistada arest „Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ametniku poolt kohtusaalis kohtuistungi ajal, kus vaadati läbi minu elamisloa taotluse küsimust seoses uute asjaoludega“. Kaebusest ei nähtu asjaolusid, mis võiksid vastata KMA ametniku tegevusele, mille kohaselt ametnik teostas nn aresti. Vastusena kohtumäärusele saatis kaebaja kaks kaebust. Kaebaja esitas veel teisegi kaebuse ja märkis, et politsei rikkus tema õigusi, kui teostas nn „aresti“. Ka sellele kaebusele ei ole lisatud riigilõivu tasumise kohta andmeid või lisatud selgitusi, millest võiks teha järeldusi, et kaebaja on kaebuse puudused kõrvaldanud. Teisena saabunud kaebuse jätab kohus eraldi määrusega käiguta ja saadab käiguta jätmise määruse nr-ga 3-06-
8. Kaebaja ei lisanud oma kaebusele riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ega taotlenud ka riigilõivu tasumisest vabastamist. Kohus oli juhtinud kaebaja tähelepanu asjaolule, et kaebus tuleb korrastada ja tasuda riigilõiv või taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist. Kuna kaebaja on esitanud andmed, et ta pikka aega elas EV-is, siin on tema perekond, siis järeldab kohus, et tal on võimalus tasuda riigilõiv kas enda vabadest rahalistest vahenditest või siis paluda lähedaste isikute abi riigilõivu tasumiseks. Kaebaja riigilõivu ei tasunud. Kohus oli märkinud, et juhul kui kaebajal ei ole võimalik riigilõivu tasuda, siis tuleb taotleda riigilõivu tasumisest vabastust ja põhjendada oma taotlust. Kaebaja ei ole palunud riigilõivu tasumisest vabastamist . Kuna riigilõiv on tasumata, siis on see kaebuse oluline puudus, mis takistab kaebuse edasist menetlemist. Kohus tagastab kaebuse määrusega, kuna kaebuse esitaja ei ole käiguta jätmise määrusest teinud vajalikke järeldusi ega kõrvaldanud kaebuse puudusi. Riigilõivu tasumise kohta oli kaebajal võimalik anda selgitus, esitada taotlus riigilõivu tasumisest vabastamise kohta, kui tal mingil põhjusel ei ole võimalik seda tasuda. Kohus ei näe põhjust, miks tuleks kaebajale veelkordselt samu nõudeid esitada, kui kaebaja kohtumäärusega nõutud riigilõivu ei tasunud, tasumata jätmist ei põhjendanud, tasumisest vabastamise taotlust ei esitanud. HKMS § 10 lg 6 kohaselt esitatakse kohtule tõend riigilõivu tasumise kohta. Sisuliselt tähendabki see nõuet tasuda riigilõiv või taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist. Kaebus tuleb lugeda HKMS § 10 lg 6 nõudele mittevastavaks. Kuna kaebus oli juba jäetud käiguta ja kohus oli andnud võimaluse kõrvaldada puudus, kaebaja seda ei teinud, siis kohus tagastab kaebuse. Kaebuse märgitud puudus ei ole kohtu poolt kõrvaldatav ja kaebust ei saa edasi menetleda. 2 Kohus selgitab, et HKMS § 11 lg 7 kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Karin Kalmiste kohtunik 3