3-04-315/6

(8)3-04-315 AS *** esitas 09.09.2003 avald use Läänemaa kohtutäitur T. S-ile viivistasu otsuse täitmisele pööramiseks (halduskohtu tl 14). Avalduses paluti välja mõista ka täitekulu summas 59 krooni. S. S. esitas viivistasu otsusele 09.08.2004 Tallinna Linnavalitsusele vaide, milles palus viivistasu otsus tühistada. Tallinna Kommunaalameti 15.09.2004 kirjaga nr 7-8/04/317 (pealkirjastatud „Teatis”) teatati avaldajale, et avalduses märgitud asjaolud ei anna alust avaldust rahuldada. Tallinna ja Harjumaa kohtutäitur P. L. 15.09.2004 täitekutsest nähtuvalt algatati S. S. suhtes täitemenetlus täiteasjas nr 017/2004/3503, sama kuupäeva kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega mõisteti S. S- ilt välja kohtutäituri tasu summas 290 krooni ja täitekulu väljamõistmise otsusega täitekulu summas 70 krooni 80 senti, mis sisaldas AS *** täitekulu 59 krooni.

1. S. S. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles 18.06.2003 viivistasu otsuse nr 003961 ja 15.09.2004 vaideotsuse tühistamist, AS *** tegevuse viivistasu otsuse täitemenetluse algatamisel ja menetlemisel õigusvastaseks tunnistamist ning avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja väitis, et sai vaidlustatud viivistasu otsusest teada kohtutäituri vahendusel, sest temale ei ole LS § 502 lg 3 ja maksukorralduse seaduse (MKS)
2. peatüki sätete kohaselt toimetatud kätte viivistasu otsuse eksemplari. Kaebaja leidis, et AS- l *** puudub täitemenetluse algatamise õigus, sest LS § 501 lg 3 alusel saab eraõiguslikule juriidilisele isikule üle anda üksnes viivistasu määramise, viivistasu nõude saaks kohtutäiturile sundtäitmiseks esitada üksnes kohalik omavalitsus. AS *** poolt kohtutäituritele edastatud palve tasuda igalt nõudelt 59 krooni täitekulu on ebaseaduslik. Viivistasu otsuse tegemise ajal oli kaebaja parkimise eest tasunud. Kaebaja autol on tavaliselt hästi suur pakk parkimispileteid klaasi taga ning parkimisel ta märgistab järgmised piletid ja lisab need. Võibolla ei märganud parkimiskontrolör teist märgistatud piletit. Vaideotsus ei vasta seadusele, ei ole kontrollitav ning selle on teinud vale organ. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 73 lg 1, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 661 lg 1, LS § 503 lg 2 ja Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 p 9.11 kohaselt peaks viivistasu otsuse suhtes esitatud vaide lahendama linnavalitsus kui Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 p 10.1 kohaselt kohaliku maksu maksuhalduriks oleva Tallinna Kommunaalameti suhtes teenistuslikku järelevalvet teostav organ. Halduskohtu istungil märkis S. S., et loobub kaebuse taotlus test nr 3 ja 4 (nõuded AS *** tegevuse viivistasu otsuse täitemenetluse algatamisel ja menetlemisel õigusvastaseks tunnistamiseks ja avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju väljamõistmiseks), kinnitades kaebusest osalist loobumist kohtuistungi protokollile antud allkirjaga (vt protokolli lk 2 halduskohtu tl 65). AS *** ja Tallinna Kommunaalamet vaidlesid kaebusele vastu. Kaebuse esitaja ei ole sõidukit tasulise parkimise alas parkides täitnud Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 lisa p 4.4 esimeses lauses nimetatud nõuet. Väited viivistasu otsuse kättetoimetamise kohta on asjakohatud. AS *** tegevuse täitemenetluse algatamisel ja läbiviimisel suhtes esitatud taotluse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohtuistungil leidis vastustajate esindaja samuti, et parkimise eest tasumine viivistasu otsuse tegemise ajal ei ole tõendatud. 2

(8)3-04-315

1. Tallinna Halduskohtu 27.12.2004 otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmiste põhjendustega: 1) Käesolevas haldusasjas tuleb kindlaks teha, kas parkimisjärelevalvet teostava isiku poolt kontrollimise läbiviimise ajal oli sõidukis nähtaval kohal parkimispilet või muu parkimistasu maksmist tõendav dokument. Parkimise eest tasumise tõendina on kohtule esitatud ühekordne Tallinna parkimispilet, millel on kustutatud kuupäev
2. juuni 2003 ja kellaaeg 11.
3. Vaidlustatud viivistasu otsusest nähtuvalt on sõidukit kontrollitud kell 11.
4. Kui kontrollimise ajal kell 11.08 oleks parkimispilet sõidukis olnud nõuetekohaselt paigutatud nähtavale kohale, puudunuks kontrolöril alus viivistasu otsuse tegemiseks. Käesoleval juhul ei ole tagasiulatuvalt võimalik tuvastada, kas ühekordne parkimispilet võis olla sõidukis teiste piletite hulgas, nagu väidab kaebaja. Seetõttu on kaebaja sellekohane väide paljasõnaline ning tõendamata. Kaebuse põhjendused ei ole veenvad. Käesoleval juhul tingis kohtu hinnangul viivistasu otsuse tegemise asjaolu, et sõidukis ei olnud nähtaval kohal nõuetekohaselt eksponeeritud parkimistasu maksmist tõendavat dokumenti, seega kontrollijal ei olnud kohapeal kontrollimise läbiviimise ajal võimalik veenduda avalikus tasulises parkimisalas pargitud mootorsõiduki eest parkimistasu maksmises. Kaebusele lisatud ühekordse parkimispileti koopia ei tõend a, et S. S. tasus parkimise eest just viivistasu otsuses märgitud parkimiskohaga seonduvalt, sest seda parkimispiletilt ei nähtu, samuti ei nähtu sellelt piletilt auto marki ega registreerimisnumbrit. 2) Kohus möönas, et vaidemenetluses tehtud nö „teatis” ei vasta vaideotsusele kehtestatud nõuetele, kuid see kui vorminõuete eiramine ei tingi vaidlustatud akti tühistamist. Kaebaja sai realiseerida õiguse pöörduda vaidega Tallinna Linnavalitsuse poole. Vaide vaatas sisuliselt läbi Tallinna Linnavalitsuse üks ametitest - Tallinna Kommunaalamet - mis iseenesest ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. 3) Kaebuses loetletud täitemenetlusega seotud toimingud tuleb jätta tähelepanuta, sest halduskohtul puudub pädevus täitemenetlustoimingute kontrollimiseks. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5. S. S. apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse, tühistades AS *** 18.06.2003 viivistasu otsuse nr 003961 ja Tallinna Kommunaalameti 15.09.2004 vaideotsuse ning tunnistades AS *** tegevus viivistasu otsuse nr 003961 suhtes täitemenetluse algatamisel ja menetlemisel õigusvastaseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: 1) Halduskohtu seisukoht, nagu tuleks käesolevas asjas kindlaks teha, kas parkimisjärelevalvet teostava isiku poolt kontrollimise läbiviimise ajal oli sõidukis nähtaval kohal parkimispilet või muu parkimistasu maksmist tõendav dokument, on ebaõige. Nähtuvalt Riigikohtu 18.11.2004 otsusest põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-14-04, tekib parkimise õigus isikul parkimise eest tasumisel, mitte pileti paigutamisel; 2) Viivistasu otsuse koostamise ajal oli parkimistasu tasutud. Järelikult kuulub viivistasu otsus tühistamisele; 3) Kohus, leides, et kaebaja väide, et parkimispilet oli autos, on tõendamata, on hinnanud tõendeid valesti. Kaebaja esitas väite tõenduseks nõuetekohaselt märgistatud parkimispileti ja sellekohase seletuse. Kohtu järeldus, et märgistatud parkimispilet ei tõenda parkimise eest tasumist, on ebaõige. Tulenevalt TsMS §-st 93 ja Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 p-st 4.3.1 saab parkimist tõendada üksnes nõuetekohaselt kustutatud parkimispiletiga; 4) „Vaideotsus” rikkus kaebaja õigust saada motiveeritud ja seadusega kooskõlas olev vaideotsus. Vaideotsus ei olnud kontrollitav; 3

(8)3-04-315 5) Kohus jättis ebaõigesti tähelepanuta kaebaja taotluse tunnistada õigusvastaseks AS *** poolt kohtutäiturile viivistasu otsuse sundtäitmiseks edastamine ja avalduse tegemine täitemenetluse algatamiseks. Tallinna ühistranspordi piletikontrolli, parkimisnõuete ja taksoveo eeskirjade täitmise kontrollteenuse riigihanke 26.02.2003 raamlepingule (edaspidi Riigihanke raamleping) juurde lisatud 08.01.2004 täiendava kokkuleppe nr 3 p 4.1.5, mille kohaselt kohustub AS *** valmistama ette materjalid õigeaegselt tasumata viivistasude sissenõudmiseks kohtutäiturite vahendusel täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras, ei anna viimasele õigust esitada avaldusi täitemenetluse algatamiseks ega lisada sissenõutavatele summadele enda kulutusi. LS § 501 lg 3 ei anna kohalikule omavalitsusele õigust volitada eraõiguslikku isikut viivistasu sissenõudmise ja parkimistasu haldamise toiminguid teostama. AS *** on kohtutäiturile esitanud ebaseaduslikult avalduse 59 krooni sissenõudmiseks. Samas tasutakse AS ***ile juba riigihanke raamlepingu 26.02.2003 täiendava kokkuleppe nr 2 p 3.3 kohaselt parkimistasu tasumise kontrollteenuse eest 2 miljonit krooni. Apellandile teadaoleva lt on AS *** sõlminud kohtutäituritega õigusvastaselt kokkulepped selliste summade sundtäitmiseks vastuvõtmise kohta. Kuigi kaebused kohtutäiturite tegevuse peale alluvad maa- ja linnakohtutele, ei ole kaebaja vaidlustanud mitte kohtutäitur i toimingut, vaid AS *** poolt avalduse esitamist kohtutäiturile; 6) Kohus jättis tähelepanuta kaebaja väite, et MKS § 128 lg 3 kohaselt on maksuteate alusel tasumisele kuuluva maksusumma sundtäitmine lubatud alles pärast seda, kui maksukohuslasele on antud vähemalt üks kord tähtaeg maksuvõla tasumiseks koos hoiatusega kohustuse täitmata jätmise tagajärgede suhtes. Ilmselt peetakse seda silmas ka LS § 502 lg-s 3, mille kohaselt tuleb viivistasu otsus koostada kolmes eksemplaris, millest kolmas edastatakse viie päeva jooksul mootorsõiduki omanikule või kasutajale. AS *** rikub viivistasu kolmanda eksemplari mitteedastamisega kaebajale viimase õigusi, saates viivistasu otsused koheselt kohtutäiturile, et saada endale lisaks 59 krooni täitekuluna. Käesoleval juhul toimetati viivistasu otsus kaebuse esitajale kätte kohtutäituri vahendusel ja vastuolus maksukorralduse seaduse nõuetega dokumendi kättetoimetamise kohta. Selline menetlusnõuete rikkumine tingib vaidlustatud hald usakti tühistamise; 7) Kohus jättis tähelepanuta, et viivistasu otsusel on aadress „Kentmanni * vastas” märgitud ebatäpselt. Viivistasu otsuse koostamise ajal kehtinud kohanimeseaduse § 21 lg 1 kohaselt oleks otsuses pidanud kasutama ametlikku kohanime. Seega ei ole viivistasu otsuse puhul järgitud LS § 502 lg 4 p 4 nõudeid. 5. AS *** ja Tallinna Transpordiameti vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel: 1) Kaebaja ei täitnud Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 lisa p 4.4 nõudeid, jättes mootorsõidukile nähtavalt paigutamata parkimistasu maksmist tõendava dokumendi. Nii kaebuses kui apellatsioonkaebuses väidab kaebaja, et parkimispilet oli tal jäänud teiste parkimiskaartide alla. Kaebaja esitas käesolevas asjas kaebuse ja sellega koos ka parkimispileti peaaegu poolteist aastat pärast parkimise viivistasu otsuse koostamist, mistõttu ta ei veennud kohut, et parkimispilet oli viivistasu otsuse koostamise ajal vastavalt märgistatud ja mootorsõidukile paigutatud; 2) Väited parkimise viivistasu otsuse kättetoimetamise kohta on asjakohatud, kuna kaebuse taotluse alusel käsitletakse viivistasu otsuse, mitte aga selle kättetoimetamise õiguspärasust; 3) Kaebuse taotlus tunnistada AS *** tegevus täitemenetluse algatamisel ja läbiviimisel ebaseaduslikuks, ei kuulu läbivaatamisele halduskohtumenetluse korras, sest vaidlustatud tegevus toimus täitemenetluse käigus. 4

(8)3-04-315 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I

1. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses esitas S. S. järgmised taotlused: 1) tühistada 18.06.2003 viivistasu otsus nr 003961; 2) tühistada 15.09.2004 vaideotsus; 3) tunnistada „vastustaja tegevus VTO nr 003961 suhtes täitemenetluse algatamisel ja menetlemisel õigusvastaseks” ja 4) mõista välja hüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest, sealjuures hüvitise suurust pidi kaebaja hiljem täpsustama. Tallinna Halduskohtu istungil märkis kaebaja, et loobub nõuete 3 ja 4 osas kaebusest, loobumine kanti istungiprotokolli ning kaebaja kinnitas seda kannet oma allkirjaga. HKMS § 24 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse või kaebuse esitaja loobub kaebusest ja kohus võtab loobumise vastu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega. Käesoleval juhul ei ole halduskohus teinud määrust asja menetluse lõpetamise kohta. Sellest saab järeldada, et kohus jättis kaebusest loobumise avalduse tähelepanuta, seega ka vastu võtmata ning lahendas kaebuse kogu ulatuses otsusega. Seejuures jättis kohus kaebuse AS *** täitemenetlusega seotud toimingute suhtes rahuldamata põhjendusega, et nende toimingute vaidlustamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise kohta kohtuotsuses põhjendused puuduvad). Apellatsioonkaebuses ei vaidlustata halduskohtu otsust motiivil, et kohus oleks pidanud kaebuse sisulise lahendamise asemel asja menetluse lõpetama. Apellatsioonimenetluses ei ole esitatud uut kaebusest loobumise avaldust. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust HKMS § 46 lg 1 p 5 kohaselt asja menetlust lõpetada HKMS § 24 lg 1 p-s 2 sätestatud alusel.
2. Kaebusest saab järeldada, et kaebaja peab endale tekitatud kahjuks AS *** poolt kohtutäituritele täitemenetluse algatamise avalduste esitamisega kaebajale põhjustatud kulusid (kohtutäituri tasu ja täitekulu). Kuna kohtule on koos AS *** eelnimetatud toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõudega esitatud nimetatud toimingutega väidetavalt põhjustatud kahju hüvitamise nõue, kahjunõude rahuldamise eeltingimuseks on aga eelnimetatud toimingute õigusvastasus, tuleb kaebuse taotlus AS *** täitemenetlusega seotud toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõudes lugeda hõlmatuks kahju hüvitamise nõudega. Sellise kaebuse kui avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse.
3. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud kohtuotsust osas, milles jäeti rahuldamata kahju hüvitamise taotlus. Seepärast ei käsitle ringkonnakohus eraldi ka kahjunõudega hõlmatud nõuet AS *** täitemenetlusega seotud toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks. II
4. Apellant märgib õigesti, et viivistasu otsuse nr 003961 õiguspärasuse kontrollimisel omab määravat tähtsust, kas esinesid viivistasu määramise otsuse aluseks olevad LS § 502 lg-s 1 sätestatud asjaolud - kaebuse esitaja oli jätnud parkimistasu maksmata või ületanud parkimisaega, mille eest oli parkimistasu makstud. Sealjuures lasub tasulise parkimise alas sõiduki parkinud kaebuse esitajal kohustus tõendada, et ta on parkimistasu maksnud. 5

(8)3-04-315

1. Halduskohus on hinnanud kaebuse esitaja esitatud tõendeid, sealhulgas parkimispiletit (halduskohtu tl 6), ning leidnud, et see tõend ei tõenda, et viivistasu määramiseks puudus alus parkimistasu tasumise tõttu. Halduskohus on põhjendanud, miks esitatud parkimispilet ei tõenda, et kaebuse esitajal oli viivistasu otsuse tegemise ajal otsuses näidatud kohas otsuses näidatud sõiduki parkimise eest tasu makstud – parkimispiletist ei nähtu parkimispileti märgistamise aeg, samuti ei saa pileti andmetest järeldada, et esitatud parkimispiletiga on tasu makstud just viivistasu otsuses nimetatud kohas ja sõidukiga parkimise eest. Ringkonnakohtul puudub põhjus halduskohtu poolt sellest tõendist tehtud järeldust ümber hinnata.
2. Seega ei ole kaebaja tõendanud, et viivistasu otsusega nr 003961 nõutud viivistasu maksmiseks puudus alus. Apellandi väited viivistasu otsuse vormiliste puuduste suhtes ei oma selle otsuse õiguspärasuse seisukohalt määravat tähtsust. Seetõttu jättis halduskohus õigesti rahuldamata taotluse viivistasu otsuse tühistamiseks. III
3. Käesolevas asjas on kaebuse esitaja vaide AS *** viivistasu otsuse nr 003961 peale lahendanud Tallinna Kommunaalamet. Tallinna Linnavolikogu 27.01.2005 määrusega nr 7 muudeti Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määrust nr 9 „Parkimistasu kehtestamine” selliselt, et Tallinna Kommunaalameti asemel teostab määruse p 10.1 alusel parkimisjärelevalvet, parkimistasu maksmise kontrollimist, viivistasu määramist ja viivistasu sissenõudmist ning parkimistasu haldamise teostamise toiminguid Tallinna Transpordiamet. Eeltoodust järeldub, et ka parkimise viivistasu otsuste peale esitatud vaiete lahendamine on käesoleval ajal läinud üle Tallinna Transpordiametile. Kuna käesolevas asjas taotletakse Tallinna Kommunaalameti 15.09.2004 vaideotsuse nr 7-8/04/3197 tühistamist, loeb ringkonnakohus asjas pooleks Tallinna Kommunaalameti asemel Tallinna Transpordiameti.
4. Halduskohus on kontrollinud vaideotsuse õiguspärasust ning apellatsioonimenetluses puudub vaidlus selle üle, kas kaebuse esitajal on kaebeõigus nimetatud haldusakti suhtes. Seepärast ei peatu ringkonnakohus küsimusel, kas vaideotsus võis kaebuse esitaja õigusi rikkuda vaidemenetluse esemest sõltumatult, mis on maksumenetluses tehtud vaideotsuse tühistamiseks halduskohtule kaebuse esitamise aluseks (MKS § 151 lg 1 p 3).
5. Maksuotsuse peale esitatud vaide rahuldamata jätmise otsusele sätestab MKS § 149 lg 3 nõude, et selline vaideotsus peab olema põhjendatud. Sellele nõudele Tallinna Kommunaalameti 15.09.2004 „teatis” ei vasta. Tallinna Kommunaalameti vaideotsuses ei põhjendata, miks ei anna avaldaja märgitud asjaolud alust vaide rahuldamiseks. Kuna vaide esemeks olnud viivistasu otsus oli õiguspärane, oli lõppastmes siiski õige ka Tallinna Kommunaalameti otsus jätta viivistasu otsus tühistamata. Seepärast ei tingi vaideotsuse puudused selle tühistamist. IV
6. Eeltoodud põhjustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. V 6

(8)3-04-315

1. AS *** esindaja taotles apellandilt kohtukulude summas 1180 krooni väljamõistmist. OÜ A. K. arvest, kinnitusest arve tasumise kohta ja maksekorralduse koopiast nähtub, et sellises ulatuses õigusabikulud on vastustaja seoses nimetatud haldusasjaga apellatsioonimenetluses kandnud. Apellant vaidles kohtukulude hüvitamise taotlusele vastu, leides, et kohtukulusid temalt välja nõuda ei või, sest kohtukulud on linn juba tasunud avalik-õigusliku üle sande täitjale AS- le ***. Apellant viitas ka Riigihanke raamlepingu 08.01.2004 täiendava kokkuleppe nr 3 p- le 4.3, milles on sätestatud, et AS *** esindab Tallinna linna kõigis kokkuleppe või riigihanke raamelpingu alusel teostatavate ülesannete või toimingutega seotud kohtuvaidlustes omal kulul. Samuti viitas apellant Riigikohtu halduskolleegiumi praktikas avaldatud seisukohtadele, väites, et käesolevas asjas puudus AS-l *** vajadus välise õigusabi tellimise järgi, samuti sellele, et kohtukulude väljamõistmisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega.
2. Kohtupraktikas väljakujunenud põhimõtted haldusasjades isikult avaliku võimu kasuks kohtukulude väljamõistmise osas on järgmised. Riigikohus asus 24.04.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-19-01 seisukohale, et kuigi seadus ei näe selgesõnaliselt ette võimalust jätta õigusabikulud välja mõistmata poolelt, kelle kahjuks tehti kohtuotsus, tuleneb põhjendamatult suurte kohtukulude vähendamise võimalusest halduskohtu õigus jätta välja mõistmata kohtukulud, mis on tervikuna põhjendamatud. Samas otsuses leidis Riigikohus veel, et isikult avaliku võimu kasuks välja mõistetavate õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta, kas vaidluse iseloom ja keerukus ning vastaspoole tegevus ja muud asjaolud tingisid asutuse poolt õigusabiteenuse ostmise. Riigikohus on leidnud veel, et HKMS § 93 lg 1 eesmärk on muuhulgas kaitsta asutust põhjendamatu kaebusega kaasnevate ülemääraste kulude eest ning kohtukulude kaebajalt väljamõistmisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega (10.05.2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-11-01), samuti, et kaebuse esitajalt kohtukulude väljamõistmise proportsionaalsus sõltub muuhulgas ka sellest, kas kaebuse esitaja nägi ette või pidi ette nägema, et kaebus on põhjendamatu, aga ka kaebuse esitaja majanduslikust olukorrast (18.12.2003 otsus haldusasjas nr 3-3-1-75-03). Ringkonnakohus peab eeltoodud põhimõtetest lähtudes apellandilt HKMS § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 alusel AS *** apellatsioonimenetluses kantud kohtukulude osalist väljamõistmist põhjendatuks. Ringkonnakohtu hinnangul pidi apellant käesoleval juhul ette nägema võimalust, et apellatsioonkaebus võib osutuda ebaedukaks. Apellatsioonkaebuses on apellant uuesti esitanud AS *** toimingute suhtes ka neid väiteid ja nõudeid, mille osas ta halduskohtus avaldas valmisolekut kaebusest loobuda. AS *** esimese astme kohtumenetluse kulusid ei ole apellant pidanud kandma. Sellises olukorras ei ole vastustaja apellatsioonimenetluse kohtukulude osaline väljamõistmine apellandilt tema kaebeõiguse ebaproportsionaalne piirang. Põhjendamata on apellandi väide, et parkimistasu tasumise kontrollteenuse eest Tallinna Transpordiameti poolt AS-le *** makstav tasu sisaldab hüvitise AS *** poolt ülesande täitmisest tekkinud kohtuvaidlustes tasutud kohtukulude eest. Apellandi viide Riigihanke raamlepingu 08.01.2004 täiendava kokkuleppe nr 3 p- le 4.3 jääb arusaamatuks, sest see punkt ei reguleeri AS *** õigust nõuda kohtumenetluses kantud kohtukulude hüvitamist vastaspoolelt. HKMS § 87 lg 2 alusel vähendab ringkonnakohus väljamõistetava te õigusabikulude suurust apellatsioonimenetluse vaidluse mahule kohtu hinnangul vastava määrani, milleks on 500 7

(8)3-04-315 krooni. Apellatsioonkaebusele esitatud AS *** lühikeses vastuses ei sisaldu võrreldes kaebusele esitatud vastuväidetega uusi seisukohti. Lauri Madise Silvia Truman Kaire Pikamäe 8