) tulenev menetluskord , sh 41.3 lg 10 välistab isiku teavitamise ka ARK-i initsiatiivil.
.3 lg 10 sätestab, et juhtimisõiguse peatamise otsus tehakse 3 päeva jooksul arvates jõustunud karistusotsuse saamisest. 4.Otsuse tegemisel võeti aluseks
.3 lg 8- neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusaktide nõuete rikkumise korral, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kui liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta ei ole karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, peatab loa väljaandnud asutus juhtimisõiguse 24 kuuks. Kaebaja tugineb otsuse andmetele ja sealt nähtub, et lähtuti kahest kehtivast karistusest: 07.11.04 ja 27.05.04.a. ning 11.07.05 jõustunud väärteo otsusest ehk 3 kehtivast karistusest, kuid kohaldati
.3 lg 8 mis eeldab 4 või enamat liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumist. ARK Rakvere büroo tegi 09.11.04.a. juhtimisõiguse peatamise otsuse
Käesolev juhtimisõiguse peatamise otsus on teistkordne, kuna 27.05.04.a. jõustunud karistusotsuse alusel juhtimisõigust ei peatatud. 5.Tuginedes õiguskantsleri seisukohale, milline nähtub Riigikohtu üldkogu otsusest 3-4-1-10-04 , riivavad
.3 lg 1, 4 ja 8 ebaproportsionaalselt PS §-s 23 lg 3 sätestatud kahekordse karistamise keeldu ja on seetõttu vastuolus PS §-dega 11, 13 lg 2 ning 23 lg 3 nende koostoimes.
regulatsioon on vastuolus PS § -ga 13 lg 3.
.3 riivab PS§ 23 lg 3 ebaproportsionaalselt ja kaebaja leiab, et
Palub tühistada ARK Tallinna büroo juhataja P.Saat tehtud 11.08.05.a. koostatud juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 6964. ARK SEISUKOHAD Vastustaja leiab, et otsus tuleb osaliselt tühistada, kuna seotult kohtupraktikaga on muutunud otsuse tegemise aja seisukohad. Põhiseaduslikkuse küsimuse juurde tagasipöördumine ei ole vajalik, kuna Riigikohtu poolt on ammendavad seisukohad antud ning käesoleva kaebuse asjaolud ei ole teistsugused, mis tingiksid seni korduvalt antud seisukohtade muutmise. Kaebuse 2 esitaja on tõlgendanud seadust vääralt ja jätnud arvestamata, et tal on 4 kehtivat karistust. ARK kontrollis kaebuse esitaja karistusregistri andmeid ja need kinnitavad, et jätkuvalt kuuluvad arvestamisele konkreetsed rikkumised, mille puhul on võimalik juhtimisõigust peatada. Kaebaja suhtes on tuvastatud, et 12.04.2004.a. (otsus 03.05.2004) rikkus R.O.
rikkus ta
.19 ja samal päeval
rikkus kaebaja
Vaidlusaluses otsuses on ekslikult trükkimata üks karistustest § 74. 22 lg 2 , mis oli toime pandud 22.09.04 ja jõustunud 07.11.2004.a. Arvestades otsuse tegemise ajaga muutunud seisukohti seaduse rakendamisel tuleb juhtimisõigus peatatuks lugeda 6 kuuks, vaidlustatud otsuses peatati 24 kuuks. KOHTU SEISUKOHT 1) Kohus märgib esmalt, et kaebuse esitaja on kätte saanud juhtimisõiguse peatamise otsuse, ehkki seda ei ole tema väidetel üle antud tähitud kirjana. Kaebuse esitaja poolt kättesaadud otsuses ei ole märgitud edasikaebekorda ja tähtaega, kuid kaebuse esitaja sai realiseerida kaebeõiguse ning esitas kaebuse halduskohtule tähtaegselt. Otsuse vaidlustamise korra ja tähtaja märkimata jätmisel omab olulist tähendust märgitud menetlusnõude rikkumine juhul, kui kaebuse esitaja on selle tõttu ületanud halduskohtusse pöördumise tähtaja. Kaebus on esitatud tähtaegselt - ARK vaidlustatud otsus tehti 11.08.2005.a. ja kaebus esitati halduskohtule 26.08.05.a. (postitempel ümbrikul). HMS § 57 lg 2 tulenevalt vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust; HMS § 58 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.
lg 5 sätestab, et juhtimisõiguse peatamise otsus tehakse kahes eksemplaris, millest esimene antakse kohe pärast otsuse allakirjutamist isikule allkirja vastu otsuse teisel eksemplaril ning otsuse koopia saadetakse vastavalt sama seaduse § 41.3 lg 10 kaebajale. Kaebaja toob välja asjaolu, et HMS § 26 lg 1 sätestab, et dokumendi postiga kättetoimetamise korral saadetakse dokument menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga. Seaduses või määruses sätestatud juhtudel võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.
.3 lg 10 kolmanda lause kohaselt saadetakse juhtimisõiguse peatamine otsuse koopia isikule posti teel, mistõttu ei näe see ette võimalust juhtimisõiguse peatamise otsuse edastamist lihtkirjaga, mistõttu on kaebaja arvates temale lihtkirjaga otsuse saatmise puhul tegemist olulise rikkumisega. Kohus leiab, et vastavalt HMS § 58 ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus leiab, et kaebuse esitaja suhtes tehtud otsuse sisu ei saa muutuda haldusakti kättetoimetamise viisist ehk sellest, kas kaebaja saab otsuse allkirja vastu ja tähitud kirjana või siis lihtpostiga. 2) Haldussanktsiooni kohaldamine saab tugineda vaid seadusele. Puudub alus kahelda õigusnormide vastavusel põhiseadusele, kuna põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus on analoogilistes asjades kaebaja märgitud motiividel läbitud ja Riigikohus on 3-4-1-2-05 otsuses 3 kinnitanud
sätete vastavust põhiseadusele. Kohus leiab, et kohaldatud õigusnorm on kooskõlas põhiseadusega. Riigikohus on hinnanud
oktoobri 2004 otsuses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr. 3-4-1-10-04 ning
lõike 8 põhiseaduspärasuse kontrolli seoses ARK büroode poolt kaebajate juhtimisõiguse peatamisega 24 kuuks pärast nelja faktilist liiklusseaduse rikkumist (vt Riigikohtu 25.10.2004 otsus asjas nr. 3-41-10-04 p 3 ning Riigikohtu 27.06.2005 otsus asjas nr. 3-4-1-2-05 p. 7). Riigikohus asus seisukohale, et
3-4-110-04 p 13 ning Riigikohtu 27.06.2005 otsus asjas nr. 3-4-1-2-05 p. 26). Riigikohtu 27.06.2005 otsuse p 25 kohaselt on asjassepuutuv norm, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega (Riigikohtu üldkogu 22.12.2000 otsus asjas nr. 3-4-1-10-00 – RT III 2001, 1,1, p 10). Säte on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades normi põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui selle põhiseadusele vastavuse korral (Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002 otsus asjas nr. 3-4-1-5-02). Kui Riigikohus oleks leidnud, et liiklusseaduse neli faktilist rikkumist ei saa kaasa tuua
lõike 8 kohaldamist, ei saanuks ta pidada liiklusseaduse § 413 lõiget 8 asjassepuutuvaks ning anda hinnangut sätte kooskõlale põhiseadusega. Kuna antud juhul ei kuulu kohaldamisele
.3 lõige 8, siis ei ole see asjassepuutuv norm ja kohus ei pea hindama selle normi vastavust põhiseadusele. Et Riigikohus hindas ka muude liiklusseaduse normide vastavust põhiseadusele (kaebaja väidete p 5) ja leidis, et puudub vastuolu põhiseadusega, siis kohus nõustub Riigikohtu antud põhistustega. Käesolevas kaebuses ei ole esitatud selliseid erisusi, mis tingiksid Riigikohtu üldkogu seisukohtadest erineva käsitluse ja otsuse tegemist. 3) Kohus nõustub vastustajaga, et vaidlusaluses otsuse on jäänud kajastamata üks rikkumistest, so § 74. 22 lg 2 alusel kvalifitseeritud rikkumine, kuid kaebaja ei väida, et ta ei ole toime pannud rikkumist 22.09.04 ja mille kohta on otsus jõustunud 07.11.2004.a Otsuse andmetel ei olnud üheselt võimalik aru saada, millised on 4 kehtivat karistust, mille alusel kuulus rakendamisele
.3 lg 8.
.3 lg 8 alusel on neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise korral ette nähtud juhtimisõiguse peatamine; karistusandmed ei ole eelmiste karistuste kohta karistusregistrist karistusregistriseaduse kohaselt kustutatud. Juhtimisõiguse peatamise otsuse aluseks on olnud vastustajal kasutada ARK Tallinna bürool liiklusjärelvalve osakonna andmebaasi õiend ja selle andmed on järgmised: Rikkumise kuupäev Rikkumine Otsuse kuupäev Jõustumine 12.04.2004.a. 22.09.2004.a. 20.06.2005.a. 22.06.2005.a.
lg 1; § 7422 lg 2
; §7422 lg 2
lg 1
12.10.2004.a. 20.06.2005.a. 11.07.2005.a. 27.05.2004.a. 07.11.2004.a. 06.07.2005.a. 07.08.2005.a. Politsei Karistusregistri andmed on järgmised: 4 Rikkumise kuupäev Rikkumine Otsuse kuupäev Jõustumine 30.01.2003.a. 10.09.2003.a. 18.03.2004.a. 12.04.2004.a. 22.09.2004.a. 20.06.2005.a 22.06.2005.a.
lg 1
lg 1
lg 1
lg 1; § 7422 lg 2
; §7422 lg 2
lg 1
10.09.2003.a 18.03.2004.a. 03.05.2004.a. 12.10.2004.a. 20.06.2005.a 11.07.2005.a 15.02.2003.a. 26.09.2003.a. 03.04.2004.a. 27.05.2004.a. 07.11.2004.a. 06.07.2005.a. 07.08.2005.a. Seejuures vastavad ülatoodud Politsei Karistusregistris olevad andmed kehtivate rikkumiste osas ARK Tallinna büroo kasutatud andmetega. Kohus leiab aga erinevalt ARK-i otsuse tegemise aja seisukohast, et kaebajat oleks tulnud karistada
Viimasena nimetatud sätte sõnastusest tuleneb, et selle kohaldamiseks omab tähendust mitte liiklusalaste rikkumiste eest määratud karistuste üldine arv, vaid selliste konkreetsete rikkumiste arv, mille puhul on võimalik juhtimisõigust peatada. See tähendab, et
lg 8 rakendatakse juhul, kui isikul on neli või enam kehtivat karistust selliste
-i või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumiste eest, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks juhtimisõiguse peatamist
Kuna kaebajal on kolm sellist rikkumist, mille eest on seadusandja ette näinud juhtimisõiguse peatamise, tuli vastustajal kohaldada tema suhtes
Seejuures ei oma tähtsust, kas kaebaja juhtimisõigus kõigi kolme rikkumise eest tegelikult ka peatati või mitte; oluline on, et seadusandja oli nende rikkumiste eest juhtimisõiguse peatamise ette näinud. Kohus leiab, et juhtimisõiguse peatamiseks on alus järgmiste rikkumiste tuvastamise tõttu: 22.09.04.a.
.19 rikkumine ( vastavalt
.3 lg 1); 22.09.04.a.
.22 lg 2 rikkumine (aluseks
.3 lg 2; rikkumine on teistkordne, kuna isik oli pannud esmakordselt toime
.22 lg 2 rikkumise 12.04.04.a.) 22.06.05.a.
.22 lg 3 rikkumine (aluseks
Tühistada tuleb ARK kaevatud otsus osas, millega peatati R.O.e mootorsõiduki juhtimisõigus rohkemaks kui kuueks kuuks. Kohus nõustub kaebaja väitega, et antud juhul ei kuulunud kohaldamisele
Kohus selgitas, et seadusest tulenevalt omab tähendust mitte liiklusalaste rikkumiste eest määratud karistuste üldine arv, vaid selliste konkreetsete rikkumiste arv, mille puhul on võimalik juhtimisõigus peatada ja juhtimisõiguse peatamiseks on kohus aluse tuvastanud. R.O.el on selliseid rikkumisi kolm, mitte neli, nagu ekslikult leidis ARK otsuse tegemise aja seisuga. Kuna kaebuse esitaja tasus riigilõivu 10 krooni (tlk 11) ja kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele, siis tuleb vastustajalt kohtukuludena välja mõista 5.- kr riigilõivu. 5 Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb kirjalikult teatada asja otsustanud halduskohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik. Karin Kalmiste kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.