2-05-22696/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-05-22696 Viimase kohtuistungi aeg
3. märts
4. a Tsiviilasi X hagi Y vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: X ; Kostja: Y ; RESOLUTSIOON
5. Hagi rahuldada.
6. Lahutada X i ja Y i vahel
7. novembril 1977.a, sõlmitud abielu, milline on registreeritud ENSV Tartu Linna TK Perekonnaseisuosakonnas, vastava kande nr
8. Kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonda. Kohtukulude jaotus Välja mõista Y ilt X i kasuks riigilõiv 150 (ükssada viiskümmend ) krooni. Edasikaebekord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja ja kostja abiellusid
9. novembril 1977.a. Abielust sündis kolm last, kes kõik on käesolevaks hetkeks täisealised. Hageja palub eelmainitud abielu lahutada ja jätta hagejale peale abielulahutust perekonnanimi ning jätta kohtukulud kostja kanda. KOSTJA VASTUS Oma vastuses märgib kostja, et ei ole abielulahutusega nõus ja soovib leppida, kuna leiab, et hageja ei ole oma otsust täielikult läbi mõelnud. KOHTUISTUNG Kohtuistungil selgitab hageja, et abielulised suhted on lõppenud juba mõnda aega tagasi ning leiab, et abielu jätkamine on võimatu. Kostja võtab hagi õigeks ja on abielulahutusega nõus. Hageja ja kostja lepivad kokku, et kohtukulud jagatakse pooleks. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud. PerekS § 29 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa soovib koos abielu lahutamisega lahendataks lapsesse või ühisvara jagamisse puutuv vaidlus või mõistetaks välja elatis. Kohtuistungil on kohus tuvastanud, et hageja tahab abielu lahutada, kuna abielulised suhted on juba mõnda aega läbi ning hageja leiab, et neid ei ole võimalik taastada. PerekS § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu näol on tegemist institutsiooniga, mis põhineb ühisel tahtel. Seda võib analoogiat kohaldades välja lugeda ka PerekS § 2 lg-st 1, mis ütleb, et abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil. Eelnevast tulenevast järeldab kohus, et kui üks abikaasa ei soovi enam abielu jätkata, siis puudub abielu aluseks olev poolte ühine tahe ning abielu jätkamine on võimatu. Seega leiab kohus, et X i ja Y i vaheline abielu tuleb lahutada. Nimeseaduse § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. X on kohtule avaldanud, et soovib, et talle jääks abiellumisel võetud perekonnanimi –. KOHTUKULUDE JAOTUS
10. jaanuaril
11. a jõustus uus tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamisseaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kehtib kohtukulude jaotamisel
12. detsembrini
13. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). Abielulahutuse hagi esitamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni. Hageja nõustus nimetatud summa pooleks jagamisega, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 150 krooni. Kohtunik 2