Obsah (7)

§ 440§ 630§ 442§ 444§ 64§ 48§ 468

Tsiviilasi nr 2-05-23162 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 13.märts 2006.a Tartu Tsiviilasja number 2-05-23162 Tsiviilasi X hag

§ 440

, § 442, § 444, § 468 lg 1 p 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3,

(redaktsiooni kuni 31.12.2005) § 48 lg 1 p 3; § 64 lg 1, PkS § 60 lg 1, § 61 lg 1 - 4; kohus, otsustas: hagi rahuldada. Välja mõista alates 01.02.2006.a. igakuiselt Y X kasuks elatis alaealise poja W ülalpidamiseks 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o kuni 06.04.2014.a. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära alusel arvutatavast summast. Kohtukulude jaotus

1. Sisse nõuda Y riigi kasuks:
   riigilõiv 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni; Riigilõiv tasuda otsuse vabatahtliku täitmise korral 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas või nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber mõlema konto puhul
2. Riigilõivu tasumist tõendav dokument, millel on märgitud kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest riigilõiv tasuti, esitada Tartu Maakohtule. Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 630lg 1, Lk 1 / 3 § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK I Hagiavalduse sisu Avalduse kohaselt poolte kooselu lõppes veebruaris 2005. Koosealust on sündinud kaks last: Lapsed elavad hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja laste kasvatamisest osa ei võta ega toeta neid materiaalselt. Hageja ise töötab alates 01.12.2005.a. AS Majatek koristajana. Hageja palub laste ülalpidamiseks kostjalt välja mõista mõlemale alaealisele lapsele ½ miinimumpalgast – 1345 krooni, seega kokku kahele lapsele 2690 krooni. Hageja esitab kohtule järgmised tõendid: - laste sünnitunnistuste koopiad (tl 6,7); - töölepingu koopia (tl 9-10); II Kostja kirjalik vastus (tl 13) Kostja teatab, et ta tunnistab hagi sisu. Ta on nõus tasuma hagejale lapse ülalpidamiseks elatist hageja poolt nõutud summas. III Kohtuistung Kohtuistungil hageja jääb oma nõude juurde, lisades, et tegelikult on tema juures üks laps Artur, Anton aga elab isa juures ja tema hooldajaks on vormistatud kostja õde. Hageja nõudeks jääb elatis ühe lapse, Artur’i ülalpidamiseks 1500 krooni kuus. Kostja on nõus maksma 1500 krooni kuus, lisades, et ta toetab oma last kogu aeg. Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks. IV Kohtu põhjendused, kohtukulude jaotus Kohus, hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

§ 440

lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt

§ 444

lg 1 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa, põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Arvestades kostja poolt hagi õigeks võtmist ning lähtudes hageja poolt esitatud õiguslikust alusest, peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi ning mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis poja Artur ülalpidamiseks 1500 krooni kuus. Vastavalt PkS § 60 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vastavalt PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, mis praegusel hetkel on 3000 kr ning millest pool moodustab 1500 kr. Lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib elatise suurust muuta. Hageja nõudeks kohtuistungil jäi elatise suurus 1500 krooni ühe lapse, Y ülalpidamiseks. Kostja võttis hagi õigeks, mida kinnitas oma allkirjaga tl 22. Lk 2 / 3 Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 jaotatakse enne

jõustumist (01.01.2006.a.) alustatud menetluse puhul menetluskulud seni kehtinud

-s sätestatu alusel. Kohus, rahuldades hagi, mõistab seni kehtinud

§ 64

lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

§ 48lg 1 p 3 kohaselt määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga.

Seega on hagihinnaks 18 000 krooni ning kostjalt tuleb riigituludesse välja mõista riigilõiv 1250 krooni.

§ 468lg 1 p 1 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik Lk 3 / 3