lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eeskostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.
lg 2 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 3 näeb ette, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vastavalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust. Sünnitunnistusest nähtuvalt on W poolte alaealine laps (tl 7). Tartu Maakohtu mõistis 01.10.2001 otsusega tsiviilasjas nr 2-1320/01 kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks välja elatusraha 500 krooni kuus 17.03.2001-10.03.2010 (tl 8). Tartu Maakohus lahutas 04.02.2002 otsusega tsiviilasjas nr 2-1319/01 poolte abielu ning jättis lapse hageja juurde (tl 6). Hagiavalduse ja kosja vastuse kohaselt elab laps hageja juures ja on hageja ülalpidamisel ning kostja on tasunud lapse ülalpidamiseks igakuiselt 500 krooni (tl 5, 11). Tõenditest nähtuvalt õpib W muusikakoolis (õppemaks on 2250 krooni aastas) ning ASis Dialoog (tasutud 590 krooni kuus). Hagiavalduse ja hageja seletuse kohaselt töötab hageja lasteaias õpetajana ning tema sissetulek on käesoleval ajal 4100 krooni kuus. Kostja on kohtule kirjalikus vastuses teatanud, et ei tööta alates 09.08.2005, ning esitanud ka vastavad tõendid (tl 11-12, 13-16). 10.02.2006 telefonivestlusest ilmnes aga, et kostja töötab taas ning teenib ca 3000 krooni kuus (tl 18). Hageja on ekslikult nimetanud seaduses sätestatud minimaalse elatise suuruseks 1550 krooni. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 328 kohaselt on alates 01.01.2006 kuupalga 2 alammääraks täistööaja korral 3000 krooni. Seega on
Arvestades eeltoodut, kasvava lapse vajadusi, poolte võrdseid õigusi ja kohustusi lapse suhtes (
) ning seda, et hageja taotleb elatist seadusega sätestatud miinimumi ulatuses ja tõendatud ei ole asjaolude esinemine, mis annaksid aluse elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud määra (
Kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmine Tartu Maakohtu 01.10.2001 otsuse tsiviilasjas nr 2-1320/01 järgi tuleb lõpetada alates hagiavalduse esitamisest ning kostjalt tuleb hageja kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis 1500 krooni kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3, TsMS (redaktsioon kuni 31.12.2005) § 48 lg 1 p 3, 6, § 64 lg 1, RLS (redaktsioon kuni 31.12.2005) § 16 lg 1 p 2 ja lisast 2 tulenevalt tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 1050 krooni (hagihinnaks 12 000 krooni (12*(1500-500)). TsMS § 468 lg 3 lähtudes peab kohus põhjendatuks tunnistada otsuse elatise väljamõistmise osas tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.