← Eesti

3-04-473/2

Obsah (4)§ 26§ 93§ 31§ 97

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 18.05.2005. a Tallinn Haldusasja number 3-2719/2004 Haldusasi AS X kaebus Ma

§ 26lg 1 p 4).

3. Mõista Maksu- ja Tolliametilt AS X kasuks välja kantud kohtukuluna riigilõiv, summas 9738 (üheksa tuhat seitsesada kolmkümmend kaheksa) krooni ja 80 (kaheksakümmend) senti (

§ 93lg 3).

Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 18.05.2005 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates 18.05.2005 (

§ 31lg 1, 5).

ASJAOLUD 29.01.2001 lepingu nr. 12 kohaselt kohustus Delta Properties Ltd müüma ja AS Kiviõli Keemiakombinaat ostma veestabiliseeritud pürokondensaati (toimiku lk. 44-45). 29.03.2001 jõudis kaup sihtraudteejaama Rakveres. 30.03.2001 andis AS Eesti Raudtee kauba koos kaubavedu tõendavate raudteesaatekirjadega üle AS-le X. 02.04.2001 andis AS X raudteesaatelehed üle AS Kiviõli Keemiakombinaat esindajale, et viimane saaks alustada kauba tollivormistust. Rakvere Tollipunkt keeldus AS Kiviõli Keemiakombinaat poolt tollivormistuseks esitatud kaubale TS § 32 lg 1 p 2 alapunktiga 2 1 ettenähtud tolliprotseduuri „import vabaks ringluseks“ kohaldamast. Tolliametnikud nõudsid, et tollivormistuse teeks kaebuse esitaja. Kirde Tolliinspektuur ja Tolliamet jäid Rakvere Tollipunkti poolt väljaöeldud seisukohale. Rahandusministeerium oma 08.05.2001 kirjaliku vastusega toetas tolli seisukohta. Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2002 otsusega haldusasjas nr. 2-3/431/02 tunnistas kohus õigusvastaseks Tolliameti toimingud, mis seisnesid AS Kiviõli Keemiakombinaat poolt tollivormistuseks esitatud kaubale tolliprotseduuri „import vabaks ringluseks“ kohaldamisest keeldumises põhjusel, et selle tolliprotseduuri kohaldamiseks vajaliku tollivormistuse peaks tegema AS X (toimiku lk. 36-40). AS X esitas kaebuse Tallinna Halduskohtusse, taotledes Maksu- ja Tolliametilt avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju, summas 340 200 krooni, hüvitamist. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT Kaebaja ja AS Eesti Raudtee sõlmisid

  1. a. detsembris kaubavedudealase koostöölepingu nr. 4V/268/
  2. Lepingu eesmärgiks oli majandussidemete kehtestamine kaubavedude korraldamisel ja raudteeinfrastruktuuri ratsionaalse kasutamise tagamine (lepingu p. 2.1). Kaebaja oli lepingu osapoolena Kliendiks, kes lepingu p. 1.7 kohaselt annab Kaubasaatjana kaubad veoks Raudteele üle, Kaubasaajana võtab kaubad ja vagunid Raudteelt vastu ning tasub kaubavedude ja teiste raudtee poolt osutatud teenuste eest. Koostöölepingu nr. 4V/268/00 alusel saabusid
  3. märtsil 2001 Läti Vabariigist Rakvere raudteejaama AS-i Kiviõli Keemiakombinaat poolt
  4. jaanuari 2001 lepingu alusel Delta Properties Ltd-lt ostetud 7 raudteetsisterni veestabiliseeritud pürokondensaadiga. 30.03.2001 andis vedaja (Raudtee) kaebajale üle kauba ja kaubavedu tõendavad raudteesaatekirjad, mis kaebaja omakorda andis üle AS Kiviõli Keemiakombinaat esindajale, et viimane saaks alustada veestabiliseeritud pürokondensaadi (edaspidi Kaup) tollivormistust. Rakvere Tollipunkt keeldus AS Kiviõli Keemiakombinaat poolt tollivormistuseks esitatud kaubale tolliseaduse § 32 lg 1 p 2 alapunktiga 2 ettenähtud tolliprotseduuri import vabaks ringluseks kohaldamisest. Tolliametnikud nõudsid, et AS-le Kiviõli Keemiakombinaat kuuluva Kauba tollivormistuse teeks kaebaja. Kaebaja väited selle kohta, et ta on peale raudteeveo lõppemist raudteesaatekirjad ja Kauba valduse omanikule üle andnud, ei muutnud Tollipunkti seisukohta. Kirde Tolliinspektuur jäi Rakvere Tollipunkti poolt välja öeldud seisukohale. 05.11.2002 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega haldusasjas nr. 2-3/431/02 tunnistati Tolliameti toimingud, mis seisnesid AS Kiviõli Keemiakombinaat poolt tollivormistuseks esitatud kaubale tolliprotseduuri „import vabaks ringluseks“ kohaldamisest keeldumises põhjusel, et selle tolliprotseduuri kohaldamiseks vajaliku tollivormistuse peaks tegema AS X, õigusvastaseks. AS X huvi Tolliameti toimingute õigusvastaseks tunnistamises oli tingitud asjaolust, et 7 tsisternvagunit, milles saabus Kaup AS-le Kiviõli Keemiakombinaat, seisid alates 30.03.2001 kuni 18.05.2001 Rakvere jaamas. Vagunite seismise põhjuseks oli tolli keeld kauba vormistamiseks tolliprotseduurile „import vabaks ringluseks“. 17.04.2001 lubas Toll Kauba omanikul suunata Kaup tolliprotseduurile ladustamine OÜ T.O. Tolliladu territooriumil. Kauba omanik lootis peale tolliladustamise protseduuri kohaldada kaubale „importi vabaks ringluseks“. Sellisest toimingust aga toll järjekordselt keeldus. Alles 18.05.2001 leidis AS Kiviõli Keemiakombinaat Kaubale ostja väljaspool Eesti Vabariiki ja võimaluse Kauba ekspordiks. AS Eesti Raudtee esitas vagunite kasutamise eest ajavahemikul 30.03.2001 kuni 18.05.2001 ja täiendavate manöövertööde teostamise eest kaebajale kaks arvet, kogusummas 401 436 krooni. Mõlemad arved on tasutud. Enne 01.01.2002 õigusvastase toiminguga tekitatud 2 varalise kahju hüvitamist reguleerivad eelkõige TsK §-d 448-
  5. Nende sätete kohaselt on isikul õigus nõuda hüvitist, kui on tuvastatud varalise kahju tekkimine, toiming oli õigusvastane, toimingu ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos ning kahju tekitanud avaliku võimu kandja ei tõenda süü puudumist. TsK § 448 lg 1 kohaselt kodaniku isiksusele või varale, samuti ka organisatsioonile tekitatud kahju kuulub kahju tekitanud isiku poolt hüvitamisele täies ulatuses. Sellest sättest tuleneb kahju täieliku hüvitamise põhimõte, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine võimalikult lähedale sellele olukorrale, milles ta oleks olnud siis, kui talle ei oleks kahju tekitatud. Tolliameti õigusvastase toiminguga tekkis AS-l X varaline kahju summas 340 200 krooni. Õigusvastase toimingu ja kahju vahel oli põhjuslik seos. VASTUSTAJA MAKSU- JA TOLLIAMETI SEISUKOHT
  6. Tolli tegevus kaebaja suhtes ei olnud õigusvastane. Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2002 otsusega on õigusvastaseks tunnistatud AS Kiviõli Keemiakombinaadi poolt tollivormistuseks esitatud kaubale tolliprotseduuri kohaldamisest keeldumine. Ringkonnakohus on sisuliselt tunnistanud õigusvastaseks
  7. a. kehtinud ning AS Kiviõli Keemiakombinaat suhtes rakendatud tolli järelduse, et tolliprotseduuri „import vabaks ringluseks“ kohaldajaks saab olla üksnes SMGS saatelehel ja arvel saajana märgitud isik (AS X). Ringkonnakohus leidis, et tolliprotseduuri rakendajaks saab olla ka muu isik (KKK), kes ei ole saatedokumentidel kauba saajaks märgitud. Toll ei teinud kaebajale ühtegi takistust tolliprotseduuri rakendamisel. Kaebaja ei kasutanud ühtegi seaduses ettenähtud tolliformaalsust kauba vabasse ringlusse lubamiseks. Seda mitte tehes on kaebaja ise soodustanud veokulude suurenemist sellise tasemeni, nagu kahju hüvitamise kaebuses märgitud on. Kaebaja ei kuulunud Tallinna Ringkonnakohtu poolt otsuses tuvastatud rikutud õigusnormi (tollieeskirja) kaitsevaldkonda. Sellesse kaitsealasse kuulus üksnes KKK. Ühes õigussuhtes osalenud isiku õigusvastast käitumist ei saa automaatselt ja tingimusteta transformeerida teistel asjaoludel põhinevasse õigussuhtesse. Kaebaja ei ole põhjendanud, millist konkreetset kaebaja tollieeskirjadega kaitstud huvi ning haldusõigusenormi on toll haldusõigussuhtes rikkunud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-122-03 leidnud, et ka vastutus TsK § 449 järgi eeldab õigusvastast tegevust kahju kannatanu suhtes. Seega puudub TsK § 450 lg 1 ja lg 2 järgi kahju hüvitamise koosseisu obligatoorne tunnus – riigivõimu teostanud asutuse teo õigusvastasus.
  8. TsK § 222 lg 2 järgi mõistetakse kahjude all kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Kulutuste kandmise kohta puuduvad asjakohased tõendid. Ebatäpne ja vastuolus ringkonnakohtu poolt otsuses tuvastatuga on kaebaja väide vagunite seismise kohta alates 30.03.2001 kuni 17.05.
  9. Ringkonnakohtu otsuse
  10. leheküljel on tuvastatud: „Kaup jõudis 29.03.2001 sihtraudteejaama Rakveres ja 30.03.2001 andis vedaja AS Eesti Raudtee kauba koos kaubavedu tõendavate raudteesaatekirjadega üle kaebuse esitajale. 02.04.2001 andis kaebuse esitaja raudteesaatelehed üle AS Kiviõli Keemiakombinaat esindajale, et viimane saaks alustada kauba tollivormistust.“ Seega tolli tegevus sai olla õigusvastane ainuüksi KKK suhtes ja sedagi alates 02.04.2001, mitte aga 30.03.
  12. Kahju hüvitamise teooria kohaselt peab kannatanu rakendama kõiki tema võimuses olevaid vahendeid kahjuliku tagajärje ärahoidmiseks. Riigikohus on lahendis nr. 3-3-1-14-02 märkinud: „Rahalist hüvitust halduse poolt tekitatud kahju eest ei saa nõuda, kui kahju oleks tunduvalt odavam kõrvaldada muude õiguskaitsevahenditega, eelkõige haldusaktide ja 3 toimingutega. See põhimõte on kooskõlas riigivastutuse seaduse § 7 lg-ga 1 ja kohaldatav kahju hüvitamise üldise põhimõttena ka enne riigivastutuse seaduse jõustumist tekitatud kahju puhul, kui muu õiguskaitsevahendi kasutamine on reaalselt võimalik.
  13. Vastustaja tegevus ei ole mitte millegagi põhjustanud vagunite kasutamist kuni 17.05.
  14. KKK poolt endale tehingupartneri leidmine alles kuu aega hiljem ei too kaasa vagunite kasutamise eest tasu ülekandmist selleks mittekohustatud isikule ehk Eesti Vabariigile vastustaja kaudu. Vastustaja ei tellinud kauba vedu ER-lt ega olnud mingil muul moel lepingulistes suhetes ER-ga. Seejuures aga teostas kaebaja TsK § 394 lg 1 järgi volinikuna KKK eest õigustoiminguid (vedude korraldamine koostöös ER-ga) ning KKK volitajana TsK § 398 lg 2 p 2 järgi pidi volinikule hüvitama viimase poolt kantud kulutused. KKK on hüvitanud kaebajale tekkinud kulutused, seega üritab kaebaja põhjendamatult rikastuda kahju hüvitamise kaebuse esitamisega. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr. 3-3-1-56-04 märkinud: „kahjunõude rahuldamine ei tohi viia kannatanu alusetu rikastumiseni, s.o. olukorrani, kus kannatanu oleks pärast kahju hüvitamist majanduslikult paremas olukorras kui ilma kahju tekitamiseta.“
  15. Kaebaja pole tõendanud vastustaja tegevuses süülise käitumise tunnuseid. Avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise koosseisu obligatoorseks tunnuseks on süü. Kaebajale adresseeritud tolli käitumises, mille õigusvastasust pole kaebaja tõendanud, puudub nii ettevaatamatus kui ka tahtlus. Ka KKK suhtes puudusid tolli õigusvastases käitumises nii tahtlusele kui ka ettevaatamatusele omased tunnused. Toll tegutses
  16. aastal KKK-i kauba saajana mitte aktsepteerides vastavalt konkreetses valdkonnas väljakujunenud praktikale, mida aktsepteerisid ning olid tunnustavalt omaks võtnud ka kaupade sisse- ning väljatoimetamisega seotud isikud, muuhulgas ER. Tollile ei saa tollieeskirjade kohaldamisel ette heita objektiivset ega subjektiivset ettevaatamatust (hooletust), kuna vastavas valdkonnas üldiselt tõlgendati õigusakte nii, nagu toll seda tegi (objektiivne käitumisstandard, väline hoolsus) ning subjektiivselt (sisemine hoolsus) ei tekkinud tollil kahtlust tegevuse võimaliku õigusvastasuse osas, kuna asjakohaste tollieeskirjade eelnõude autorina rahandusministeerium kinnitas tolli tegevuse õiguspärasust. Ka õigusteoorias on leitud, et kui haldusasutus on õiguslikku olustikku piisava põhjalikkusega uurinud, siis ei ole veel süü sellega tõendatud, et kohus on seaduse sätetele hiljem teistsuguse tõlgenduse andnud. KOHTU PÕHJENDUSED
  17. Vaidlusküsimused ning kohaldamisele kuuluv seadus ja selle tõlgendamine Kaebuses väidab kaebuse esitaja endale tolli poolt kahju tekitamist seoses 7 raudteetsisterni seismisest 30.03.2001 kuni 18.05.2001 Rakvere jaamas tekkinud kahjuga, mis väljendus AS Eesti Raudtee poolt kaebuse esitajale tasumiseks esitatud arvetes. Kaebuse kohaselt tekkis kahju seoses tolli keeldumisega lubada kolmandal isikul, AS-il Kiviõli Keemiakombinaat, teostada kauba tollivormistust, nõudes, et tollivormistuse teeks kaebuse esitaja. Riigikohus on
  18. märtsi 2002 määruses haldusasjas nr. 3-3-4-1-02 asunud seisukohale, et kui kahju tekitati enne
  19. jaanuari 2002, siis kohaldatakse kahju hüvitamisel pärast
  20. jaanuari 2002 esitatud kaebuste läbivaatamisel enne riigivastutuse seaduse jõustumist kehtinud sätteid ja kahju hüvitamise üldisi põhimõtteid. Nimetatud põhimõtted sisaldusid TsK §-des 448-
  21. Nii sätestab TsK § 450 lg 1 : „Kahju, mida kodanikule on ebaseaduslike tegudega tekitanud riiklik või ühiskondlik organisatsioon, 4 samuti ametiisik oma ametikohustuste täitmisel administratiivse haldamise alal, hüvitatakse üldistel alustel (§-d 448 ja 449), kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.“ Riigikohtu tsiviilkolleegium on TsK § 448 alusel tuvastanud kahju olemasolu, põhjusliku seose olemasolu tekitatud kahju ja kahju tekitanu teo vahel, kahju tekitanu teo õigusvastasuse ja kahjutekitanu süü (08.10.1998 otsus tsiviilasjas nr. 3-2-1-91-98). Süü küsimuse osas on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud 27.04.2001 otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-49-01 seisukohale, et kahju tekitanu vabaneb kahju hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju ei ole tekkinud tema süül (TsK § 448 lg 2). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.10.2002 otsus tsiviilasjas nr. 3-2-1-99-02 kinnitab eeltoodud lahendis väljendatud seisukohta süü küsimuses. Viidatud otsuses leidis Riigikohus, et TsK § 448 kohaselt „tekib kahju hüvitamise kohustus, kui kannatanul on tekkinud kahju; tekkinud kahju ja kahjutekitaja teo vahel on põhjuslik seos; see tegu peab olema õigusvastane ja kahjutekitanu peab olema kahju tekitamises süüdi. Kolme esimest eeldust peab tõendama kannatanu, süüd eeldatakse ja selle puudumist peab tõendama kahjutekitaja.“ Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus vastustaja seletuses esitatud väitega, mille kohaselt peaks kaebaja tõendama vastustaja tegevuses süülise käitumise tunnuseid, sh. vastustaja ettevaatamatust või tahtlust. Halduskohtumenetluses ei saa kaebuse esitajale kehtestada kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel rangemaid nõudeid, kui neid näevad ette tsiviilkoodeks ning tsiviilasju arutav kohus. Samas kehtib halduskohtumenetluses halduskohtu uurimisprintsiip. Sellest tulenevalt tuleb kohtul võtta seisukoht nii kaebuse esitajale tekitatud kahju, kahju ja kahjutekitaja teo vahelise põhjusliku seose, teo õigusvastasuse kui ka kahjutekitanu võimaliku süü küsimuses. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et kohus peaks tuvastama vastustaja süü tahtluse või ettevaatamatuse vormis. Süü tuvastamiseks piisab sellest, kui kohus võtab seisukoha selles, kas kogutud tõendite alusel saaks järeldada vastustaja süü puudumist. Süü puudumist saab eeldada juhul, kui on võimalik tuvastada, et vastustaja tegevus ei olnud õigusvastane või kui kahjulik tagajärg tekkis mõne muu isiku õigusvastase tegevuse tagajärjel.
  22. Tolliameti õigusvastane tegevus Kaebuse esitaja ei taotle kohtult käesoleva haldusasja raames tolli õigusvastase tegevuse tuvastamist. Kahju hüvitamise taotlus on esitatud lähtudes asjaolust, et Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2002 otsusega haldusasjas nr. 2-3/431/02 on Tolliameti toimingud õigusvastaseks tunnistatud. Tolliameti toimingud seisnesid otsuse resolutsiooni kohaselt AS Kiviõli Keemiakombinaat poolt tollivormistuseks esitatud kaubale tolliprotseduuri „import vabaks ringluseks“ kohaldamisest keeldumises põhjusel, et selle tolliprotseduuri kohaldamiseks vajaliku tollivormistuse peaks tegema AS X.

§ 97

lg 2 kohaselt asjaolusid, mis ühes haldusasjas on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, ei või vaidlustada teises haldusasjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised. Tallinna Ringkonnakohtus olid protsessiosalisteks nii Tolliamet (Maksu- ja Tolliameti õiguseellasena) kui ka AS X ehk seega samad protsessiosalised. Seetõttu võib kohus kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel tugineda Tallinna Ringkonnakohtu poolt tuvastatud Tolliameti tegevuse õigusvastasusele. Järgnevalt peab kohus välja selgitama, kas kaebuse esitajal tekkis Tolliameti õigusvastase tegevuse tagajärjel kahju.

  1. Kaebuse esitaja võimalik kahju 5 Kaebuse kohaselt tekkis kaebuse esitajal kahju seoses AS Eesti Raudtee poolt talle esitatud arvetega (toimiku lk. 5-6, 8-9) vagunite kasutamise eest ajavahemikul 30.03.2001 kuni 18.05.
  2. Arved on esitatud kaebuse esitajale AS-i Eesti Raudtee poolt AS Eesti Raudtee ning X AS-i vahel 24.12.1999 sõlmitud kaubavedudealase koostöö lepingu AS Eesti Raudtee teedel alusel (toimiku lk. 68-76). Lepingu p. 1.7 kohaselt oli kaebuse esitaja Kliendiks, kes Kaubasaatjana annab kaubad (veosed) veoks Raudteele üle, Kaubasaajana võtab kaubad ja vagunid Raudteelt vastu ning tasub Raudteele kaubavedude ja teiste Raudtee poolt osutatud teenuste eest. Lepingu p. 1.17 kohaselt oli Vedajaks Raudtee, kes raudteeveo-ettevõtjana osutab avalikku raudteeveoteenust. Lepingu p. 3.10 kohaselt vastutas Klient Raudtee ees vagunite laadimise ja tühjendamise ning manöövritöö korraldamise kohustuse õigeaegse ja nõuetekohase teostamise eest. Lepingu p. 5.2 kohaselt kohustus Klient tagama õigeaegse ja häireteta vagunite laadimise, sh. vagunite katkestamatu vastuvõtmise pealelaadimiseks ja tühjendamiseks vastavalt Keskmisele ööpäevasele Laadimise normile (Lepingu p. 1.6). AS Eesti Raudtee ja AS X vahel 09.02.2000 sõlmitud kauba vagunite kasutamise aja ja tasu arvestamise korra (toimiku lk. 77-78) punkti 2.1 kohaselt arvestatakse vagunite kasutamise aega nende sihtjaama saabumise momendist, mis fikseeritakse kellaajaliselt lepingu punktides 1.1.1-1.1.4 nimetatud Arvestusdokumendil. Korra punkti 2.6 kohaselt vastutab Klient etteandmise takistuse eest, kui ta keeldub Vagunite vastuvõtmisest enne nende etteandmist Üleandeteele, kui ta ei asu Üleandeteel vastuvõetud vaguneid Laadima või ei taga nende edasitoimetamist tema enda või lepingupartneri või tolli tegevusest, tegevusetusest või hooletusest. Sellisel juhul algab Vaguni kasutusaja arvestus vastavalt Korra punktile 2.1.1 (Korra punktist 2.1.1 nähtuvalt seega alates laaditud Vagunite sihtjaama saabumise momendist) ning Klient maksab tasu vastavalt Hinnakirjale sõltumata sellest, millal ta vaguni Raudteelt vastu võtab või seda Laadima või edasi toimetama asub. Korra p. 2.11 kohaselt lõpeb Vagunite kasutusaja arvestus Vagunite tagastamisel vormistatava Arvestusdokumendi allakirjutamisega Raudtee ja Kliendi esindajate poolt. Arvestusdokument kirjutatakse alla, kui Klient on tema kasutuses olnud Vagunid tühjendanud ja kaubajääkidest puhastanud või on laadinud kauba Vagunisse, vormistanud selle veoks vajalikud dokumendid, täitnud vajadusel tolliformaalsused ja Vagunid on tagastatud ilma vigadeta ning nad on paigutatud Üleandeteele, kus mõlema poole volitatud esindajad teostavad Vaguni ja kauba (või tühja Vaguni) üleandmise-vastuvõtmise toimingud. Kahju hüvitis, mille väljanõudmist kaebuse esitaja Maksu- ja Tolliametilt taotleb, seisnes arvetest (toimiku lk. 5-6, 8-9), üldvormiaktidest (toimiku lk. 7, 10) ning vastuvõtja-väljaandja märkmikust (toimiku lk. 11) nähtuvalt tasus vagunite kasutamise eest koos selle juurde kuuluva lisateenusega (vagunite etteandmise-äratoomise teenus ehk täiendav manöövritöö) alates vagunite saabumise momendist sihtjaama 29.03.2001 kell 12.35 kuni vagunite tagastamiseni üleandeteele 18.05.2001 kell 18.
  3. Seega kohaldas AS Eesti Raudtee kaebuse esitaja suhtes Korra punkti 2.6, mille kohaselt pidi kaebuse esitaja vastutama AS-i Eesti Raudtee ees Vagunite etteandmise takistuse eest ning vagunite kasutusaja arvestus algas alates laaditud vagunite sihtjaama saabumise momendist ehk 29.03.2001 kell 12.35, kuigi vagunid andis Raudtee kaebuse esitajale üle alles 30.03.
  4. Arvetest tulenevast tasumisele kuuluvast kogusummast on kaebuse esitaja maha arvestanud riigilt tagasi saadud käibemaksu, summas 61 236 krooni, mistõttu lõplikuks kahjusummaks on 340 200 krooni. Kaebuse esitaja on ASile Eesti Raudtee esitatud arvete alusel tasunud (toimiku lk. 66, 67, 95). Tallinna Halduskohus ning Tallinna Ringkonnakohus on oma varasemate otsustega tuvastanud, et AS X andis raudteesaatelehed AS-le Kiviõli Keemiakombinaat üle 02.04.2001, 6 et viimane saaks alustada kauba tollivormistust. AS X kaebusest haldusasjas nr. 3-445/2002 nähtub, et samal päeval, seega 02.04.2001 esitas AS Kiviõli Keemiakombinaat poolt volitatud tollimaakler kaubadeklaratsiooni koos kõikide dokumentidega, sh raudteesaatekirjadega Rakvere tollipunkti aktsepteerimiseks. Tolliametnikud keeldusid dokumente vastu võtmast ning alles 04.04.2001 on kaup ja dokumendid kontrollitud tollipunkti kontrollitalituse poolt (haldusasja nr. 3-445/2002 toimiku lk. 4). Nimetatud seletus langeb kokku haldusasja nr. 3445/2002 toimikus olevate tõendite - raudteekaubaveo saatekirja originaalidega (toimiku lk. 60-73), millest nähtuvalt võttis kontrollitalitus kauba ja dokumendid kontrollimiseks vastu 04.04.
  5. Rakvere Tollipunkti juhataja T.S’i ütluste kohaselt esitati Tollipunktile tollideklaratsioon, kuid toll palus deklaratsiooni tollideklaratsiooni täitmise juhendiga vastavusse viia ning esitada uus (toimiku lk. 113). Kohus loeb eeltoodud tõendite alusel tuvastatuks, et toll keeldus AS Kiviõli Keemiakombinaat volitatud tollimaakleri poolt esitatud dokumentide alusel 02.04.2001 tollivormistuse teostamisest. AS Eesti Raudtee andis vagunid kaebuse esitajale vastuvõtja-väljaandja märkmiku (toimiku lk. 11) kohaselt üle 30.03.2001 kell 9.
  6. Vastuvõtja-väljaandja märkmiku kohaselt saabusid vagunid pürokondensaadiga tollipunkti aga juba 29.03.2001 kell 12.
  7. Märkmikust nähtuvalt oli 22-tunnine vagunite üleandmisega viivitamine arvates vagunite sihtkohta jõudmisest tingitud Raudtee süül. Korra punkti 2.10 kohaselt kui Raudtee on vastutav etteandmise takistuse eest, on Kliendil õigus kasutada vagunit tasuta etteandmisest alates 12 tundi välisvedude puhul. Seega oleks kaebuse esitajal tekkinud AS-le Eesti Raudtee tasu maksmise kohustus alles 31.03.2001 kell 9.
  8. Kaebuse esitaja andis kauba AS-le Kiviõli Keemiakombinaat üle alles 02.04.
  9. Seega oleks tolli õiguspärase käitumise korral – tolliprotseduuri lubamise korral – saanud vagunid AS-le Eesti Raudtee vabastatud pärast kõigi tolliprotseduuride teostamist ning vagunite tühjakslaadimist hiljemalt 03.04.
  10. Kohus loeb ühte ööpäeva nimetatud protseduuride teostamiseks mõistlikkuse printsiibist lähtuvalt piisavaks ajaks. Seega oleks pidanud kaebuse esitaja tasuma AS-le Eesti Raudtee tasu vagunite kasutamise eest alates 31.03.2001 kuni 03.04.2001 ehk ca 3 ööpäeva ehk 72 tunni eest. Vagunite kasutamise tunnitasu arvestatakse kuni 240 tunni puhul koefitsiendiga 1,0, mis teeb tunnihinnaks üldvormiakti nr. 3072710 kohaselt 30,9 krooni (tasu 22 940 jagatud tasuliste tundide arvuga 742). Vaguni tunnihind 30,9 kr x vagunite seismise aeg 72 h = 2224,8 krooni. 2224,8 x 7 (vagunite arv) = 15 573 krooni ja 60 senti. Seega kui Rakvere Tollipunkt ei oleks keeldunud tolliprotseduuri kohaldamisest ning vagunitele oleks tolliprotseduuri kohaldatud 02.04.2001, ei oleks kaebuse esitaja poolt AS-le Eesti Raudtee võlgnetav orienteeruv summa ilmselt ületanud 15 573 krooni ja 60 senti. TsK § 448 kohaselt kodaniku isiksusele või varale, samuti ka organisatsioonile tekitatud kahju kuulub kahju tekitanud isiku poolt hüvitamisele täies ulatuses. Sellest sättest tuleneb kahju täieliku hüvitamise põhimõte, mille kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine võimalikult lähedale sellele olukorrale, milles ta oleks olnud siis, kui talle ei oleks kahju tekitatud. Kohus on seisukohal, et arvestades AS Kiviõli Keemiakombinaat poolt tollideklaratsiooni esitamist tollile alles 02.04.2001, oleks vastustaja poolt tollideklaratsiooni aktsepteerimise ning tolliprotseduuride rakendamise korral 02.04.2001 kaebuse esitaja poolt AS-le Eesti Raudtee vagunite kasutamise aja eest tasumisele kuuluma pidanud summa olema ca 15 573 krooni ja 60 senti. 7 Kuna kahjunõude rahuldamine ei tohi viia kannatanu alusetu rikastumiseni, s.o. olukorrani, kus kannatanu oleks pärast kahju hüvitamist majanduslikult paremas olukorras kui ilma kahju tekitamiseta, tuleb kaebuse esitaja võimalik kahjusumma leida, lahutades 340 200 kroonist 15 573 krooni ja 60 senti, mis teeb võimaliku kahju suuruseks 324 626 krooni ja 40 senti.
  11. Põhjuslik seos tolli õigusvastase tegevuse ja kaebuse esitaja kahju vahel Kohus on seisukohal, et esineb põhjuslik seos tolli õigusvastase tegevuse ja kaebuse esitajal tekkinud kahju vahel. Nagu kohus kohtuotsuse motiveeriva osa p-s 3 märkis, poleks tollivormistuse lubamisel 02.04.2001 kaebuse esitaja poolt AS-le Eesti Raudtee vagunite kasutamise eest tasumisele kuuluv summa ületanud 15 573 krooni ja 60 senti. Seoses AS Kiviõli Keemiakombinaat esindajale tolliprotseduuri rakendamisest keeldumisega hilines kaebuse esitaja vagunite etteandmisega ning vagunite kasutamise aega hakati arvestama alates vagunite saabumisest sihtjaama, millest tulenevalt tekkis kaebuse esitajal kahju, mille suurus võrdub AS-le Eesti Raudtee tasutud summaga, millest on maha arvestatud riigilt tagasi saadud käibemaks ning kaebuse esitaja poolt võimaliku tollivormistuse lubamise korral AS-le Eesti Raudtee tasumisele kuuluma pidanud võimalik maksimaalne summa. Kohtu arvates ei oma põhjusliku seose kindlakstegemisel tähtsust asjaolu, et Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2002 otsusega haldusasjas nr. 2-3/431/02 tunnistas ringkonnakohus õigusvastaseks Tolliameti toimingud, mis seisnesid AS Kiviõli Keemiakombinaat poolt tollivormistuseks esitatud kaubale tolliprotseduuri „import vabaks ringluseks“ kohaldamisest keeldumises põhjusel, et tolliprotseduuri kohaldamiseks vajaliku tollivormistuse peaks tegema AS X. Kõigepealt märgib kohus, et Tallinna Halduskohus pidas 22.03.2002 haldusasjas nr. 3445/2002 AS-i X põhjendatud huvi kaebuse esitamisel veenvaks. Kohtuotsuse motiveeriva osa p. 3.1 kohaselt seisnes AS-i X põhjendatud huvi soovis esitada kahju hüvitamise nõue. Kohtuotsuse kohaselt kuna toll keeldus AS Kiviõli Keemiakombinaat tollimaaklerilt kaubadeklaratsiooni vastu võtmast, jäid raudteetsisternid, kus kaup oli, seisma. Kaebuse esitaja pidi selle eest AS-ile Eesti Raudtee maksma. Ka Tallinna Ringkonnakohus ei tühistanud kohtuotsust põhjendusel, nagu puudunuks AS-il X põhjendatud huvi kaebuse esitamiseks. Pooltevahelise vaidluse varasemal lahendamisel on kohtud tuvastanud, et AS X andis 02.04.2001 raudteesaatelehed üle AS Kiviõli Keemiakombinaat esindajale, et viimane saaks alustada kauba tollivormistust. Seega polnud kaebuse esitajal võimalik 02.04.2001 ise tolliprotseduuri rakendada. Kohus on seisukohal, et samas puudus kaebuse esitajal ka kohustus ise tolliprotseduuri rakendada. Tolli poolt väljendatud seisukohta, mille kohaselt sai tolliprotseduuri rakendada vaid AS X, tuleb pidada otsustamiseks kaebuse esitaja õiguste ja kohustuste üle ning seda ka olukorras, kus toll keeldus lubamast AS-i Kiviõli Keemiakombinaat tollivormistust teostada. Kuigi keeldumise adressaadiks oli AS Kiviõli Keemiakombinaat, puudutas keeldumine ka AS-i X õigusi ja huve. Keeldumisega luges toll AS-i X haldusõigussuhte osapooleks koos kõigi sellest tulenevate kohustustega. Samuti tõi tolli keeldumine AS-ile X faktiliselt kaasa vagunite etteandmise võimatuse AS-ile Eesti Raudtee ning sellest tuleneva vagunite kasutusaja eest tasumise kohustuse. Seega, kuivõrd tolli keeldumine tulenes tolli seisukohast, mille järgi pidi tolliprotseduuri rakendama AS X, tuleb lugeda tolli keeldumine õigusvastaseks tegevuseks ka AS-i X suhtes. 8 Kohus möönab, et seoses tolli seisukohaga oleks kaebuse esitaja saanud vagunite etteandmise hilinemist vältida kohese tolliprotseduuri rakendamisega. Samas oleks AS-il X tekkinud sellisel juhul impordi- ja aktsiisimaksude tasumise kohustus, mille suurus oleks võinud ületada vagunite etteandmisega hilinemisest tuleneva kahju. Vabariigi Valitsuse 28.04.1999 määruse nr. 140 „Tolliprotseduuri „import vabaks ringluseks“ rakendamise eeskirja“ p 10 kohaselt on impordimaksude maksjaks Eestis registreeritud isik, kes on kauba saaja või deklarant. 02.04.2001 kehtinud tolliseaduse (TS) § 52 lg 1 p 1 kohaselt tekib tollivõlg kaubadeklaratsiooni tollis aktsepteerimise päevast arvates, kui impordimaksudega maksustatav kaup imporditakse vabaks ringluseks. Võlgnik on deklarant, samuti isik, kelle eest kaubadeklaratsioon esitati. Kütuseaktsiisi seaduse (01.09.2000-01.07.2002 redaktsioonis) § 5 lg 1 kohaselt maksustatakse imporditud mootorikütus ning mootori- ja kütteõli, välja arvatud mootorikütusena kasutatav vedel- ja surugaas, aktsiisiga mootorikütuse ning mootorija kütteõli deklareerimisel impordiks vabaks ringluseks vahetult selle toimetamisel Eesti tolliterritooriumile või pärast eelneva tolliprotseduuri kohaldamist. Aktsiisi maksab importija tollieeskirjadega (tolliseaduse mõistes) sätestatud korras Tolliameti pangakontole. Kaebuse esitaja väitel oleks AS X tollivormistuse teostamisel pidanud lisaks tollimaksule tasuma ka aktsiisimaksu, mida keegi ei oleks talle hüvitanud. Toimikus oleva OÜ T.O. Tolliladu taotluse (toimiku lk. 55) kohaselt Rakvere Tollipunktile oli aktsiisivabastus vaid AS-il Kiviõli Keemiakombinaat, mitte aga AS-il X kui kauba saajal. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kaebuse esitaja näeb ette, et tolliprotseduuri rakendamisega kaasnevad talle täiendavad kulud ning pole üheselt selge, et need võiksid olla väiksemad kui vagunite etteandmisega hilinemisest tulenevad kulud, ei saa kaebuse esitajalt nõuda, et ta oleks pidanud püüdma endale maksukohustuse võtmisega võimaliku kahju tekkimist AS Eesti Raudtee ees vähendada. Kohtuasjade materjalidest nähtuvalt ei saanud kaebuse esitajale antud olukorras vagunite täiendava seismise kestvus ning seega ka võimalikud kulud selged olla. AS X 27.04.2001 avalduses nr. 298/04-01-1 Rahandusministeeriumile (haldusasja nr. 3-455/2002 toimiku lk. 19-20) kirjutab kaebuse esitaja volitatud esindaja Valdis Härmsalu järgmist: „Alates 4-st kuni
  12. aprillini 2001 seisid tsisternid ajutisel ladustamisel. Selle aja jooksul pöördus avaldaja korduvalt nii Rakvere tollipunkti juhataja, Kirde Tolliinspektuuri juhataja, kui ka Tolliameti poole selgituste saamiseks, sest Rakvere tollipunkti juhataja nõudis, et kauba liikumine ühelt tolliprotseduurilt teisele peab toimuma ainult AS X nimel. Peale pikaajalisi vaidlusi tolliametnikega lubati AS-i Kiviõli Keemiakombinaat kaubale kohaldada
  13. aprillist 2001 tolliladustamise protseduuri OÜ T.O. Tolliladu Rakvere Terminalis.“ Avalduses palub avaldaja Rahandusministeeriumi lahendada tekkinud probleem võimalikult kiiremas korras. Eeltoodud kirjast nähtuvalt ei jäänud AS X tegevusetult ootama kahjusumma suurenemist, vaid proovis läbirääkimiste teel probleemi lahendada, lootes ilmselt samas, et vaidlus tolliga laheneb talle positiivselt. Samuti tuleb asuda seisukohale, et käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele Riigikohtu lahendis nr. 3-3-1-14-02 märgitud seisukoht, mille kohaselt rahalist hüvitust halduse poolt tekitatud kahju eest ei saa nõuda, kui kahju oleks tunduvalt odavam kõrvaldada muude õiguskaitsevahenditega, eelkõige haldusaktide ja toimingutega. Toll oli keeldunud tolliprotseduuri rakendamise võimaldamisest AS-le Kiviõli Keemiakombinaat. Kohtule ei nähtu, et kahju oleks saanud kõrvaldada mõne muu tolli poolt sooritatava toimingu nõudmisega. 9
  14. Tolliameti süü Kohus asus kohtuotsuse motiveeriva osa p-s 1 seisukohale, et kahju hüvitamisel TsK § 448 alusel ei pea kaebuse esitaja tõendama tolli süüd tahtluse või ettevaatamatuse vormis ning tolli süüd tuleb eeldada, kui kohtul pole võimalik tuvastada süü puudumist. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et tolli tegevus kaebuse esitaja suhtes oli õigusvastane ning kaebuse esitaja kahju tekkis tolli õigusvastase tegevuse tagajärjel. Seega ei saa kohus tuvastada kahju tekkimist mõne muu isiku õigusvastase tegevuse tagajärjel. Vaidlus puudub selle üle, et toll keeldus AS Kiviõli Keemiakombinaat poolt talle esitatud deklaratsiooni aktsepteerimisest. Seda on kinnitanud ka Rakvere Tollipunkti juhataja T.S kohtuistungil antud ütlustega (toimiku lk. 112). Eeltooduga on kohtu arvates tolli süü õigusvastases toimingus tõendatud. Tolli süüd ei saa väärata Rahandusministeeriumi ametnike seisukohad antud küsimuses, kuna ainult toll oli pädev otsustama talle esitatud deklaratsiooni aktsepteerimise ning tollivormistuse lubamise või lubamata jätmise üle. Seaduste eksliku tõlgendamisega kaebuse esitajale tekitatud kahju on süüliselt tekitatud kahju, mille hüvitamist on kaebuse esitaja õigus nõudma. Seaduste ekslik tõlgendamine, samuti konsultatsioonid teiste riigiasutustega ei vabasta tolli kahju tekitamisega kaasnevast vastutusest. Vastupidisele seisukohale asudes jääkski asutuse või ametniku õigusvastase tegevusega isikule tekitatud kahju reeglina hüvitamata.
  15. Kaebuse rahuldamine ning kohtukulude väljamõistmine Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebus osaliselt rahuldada ning mõista Maksu- ja Tolliametilt kaebuse esitaja kasuks välja kahju, summas 324 626 krooni ja 40 senti.

§ 93

lõike 3 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebuse esitaja kohtukuluks on kantud riigilõiv, summas 10 206 (kümme tuhat kakssada kuus) krooni. Kuna kohus mõistab kaebuse esitaja kasuks vastustajalt välja 95,4% kaebuses taotletud kahjusummast, kuulub ka riigilõiv väljamõistmisele samas ulatuses ehk summas 9738 (üheksa tuhat seitsesada kolmkümmend kaheksa) krooni ja 80 (kaheksakümmend) senti. Tiina Pappel kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.