3-04-241/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2005, Tallinn Haldusasja number 3-2062/04 Haldusasi J.T.`i kaebus Tarbijakaitseameti kohustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 31.jaanuar 2005 Menetlusosalised J.T. ja Tarbijakaitseameti esindajad Urmas Ehasoo ja Riina Leesmaa RESOLUTSIOON Jätta J.T.`i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates kohtuotsuse teinud halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule teatada kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse võib esitada teate esitanud isik. toimingu sooritamiseks KAEBAJA SEISUKOHT 16.07.2004 pöördus kaebaja kaebusega Tarbijakaitseameti poole. Kaebaja väidetel sõlmis korteriühistu Tondiraba 5 temaga töövõtulepingu, millega kohustus paigaldama kaebaja korterisse veemõõdikud. Töövõtulepingu järgi ei pidanud tööde maksumus ületama 30 krooni. Töövõtuleping ei olnud vormistatud kirjalikult, vaid kaebaja esitas korteriühistule 18.04.2004 kirjaliku avalduse, et ainult juhul, kui tööde maksumus ei ületa 30 krooni, soovib ta veemõõtjate paigaldamist. Korteriühistu ei vastanud avaldusele ei suuliselt ega kirjalikult, vaid tuli santehnik ja paigaldas veemõõtjad. Mõne aja möödudes nõudis korteriühistu töö eest 429,10 krooni. Kaebaja palus oma kaebuses Tarbijakaitseametit võtta seisukoht, kas korteriühistu tegevuses on õiguserikkumise tunnused ja kui on, siis teha korteriühistule ettekirjutus lõpetada õiguserikkumine, st alusetu raha nõudmine. 03.08.2004 kirjaga nr 6-1/2228 teatas Tarbijakaitseamet kaebajale, et tema kaebuse lahendamine ei kuulu Tarbijakaitseameti pädevusse. Kaebaja leiab, et tema kaebuse läbivaatamata jätmine Tarbijakaitseameti poolt rikub tema Põhiseaduse §-st 13 tulenevat õigust riigi kaitsele. Tarbijakaitseseaduse (edaspidi – TKS) §17 lg 2 p 3 järgi on Tarbijakaitseameti pädevuses lahendada tarbija kaebusi. VÕS §656 järgi tabijatöövõtu puhul võib seaduses sätestatud asutus seadusega sätestatud korras nõuda töövõtulepingu kohta sätestatut rikkunud töövõtjalt rikkumise lõpetamist ja rikkumisest hoidumist. TKS §17 lg 2 p 1 ning §40 lg 1 p 1 kohaselt võib Tarbijakaitseamet teha ettekirjutuse, milles esitab nõude lõpetada õiguserikkumine. Seega kui Tarbijakaitseamet oma õigusi ei realiseeri, rikub ta sellega kaebaja õigust riigi kaitsele. Kaitse, mida võib pakkuda tarbijakaebuste komisjon, ei ole tõhus, kuna komisjoni otsuste täitmine ei ole tagatud. Kohtusse pöördumine tsiviilkorras ei taga kiiret kaitset, kuna tsiviilvaidluste läbivaatamine võib kesta mitu aastat. Ainuke kiire ja tõhus kaitse võimalus on Tarbijakaitseameti ettekirjutus, mille tegemine ei võta palju aega ning täitmine tagatakse sunnirahaga. Vastavalt TKS §38 teostab Tarbijakaitseamet järelevalvet tarbija õiguste tagamise üle. Sama seaduse §39 lg 1 p 3 ja 7 järgi on järelevalve teostajal õigus nõuda kauplejalt või tootjalt asjakohaseid dokumente, materjale ja seletusi ja teha oma pädevuse piires ettekirjutusi. Tarbijakaitseameti viide korteriühistuseaduse §13 lg 3 ei ole asjakohane. Samuti ei saa nõustuda vastustaja järeldusega, et antud asja lahendamine ei ole tema pädevuses TKS §2 p 1 alusel, kuna tarbijaks on füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Kaebaja on füüsiline isik ja tellis veemõõtjate paigaldamist olmevajadusteks tarbitud veekoguse mõõtmiseks. Asjaolu, et korteriühistu on mittetulundusühing, ei välista selle võimalust olla kauplejana TKS mõttes. Kui korteriühistu osutab teenust ja see toimub tema majandustegevuse raames, on ta kaupleja. Kaebaja ja korteriühistu suhted seoses veemõõtjate paigaldamisega ei tulenenud õigusaktidest, korteriühistu üldkoosoleku ega juhatuse otsusest, vaid tekkisid lepingu alusel ja tasu eest. Seega märgitud suhted on tarbija ja kaupleja vahelised suhted ja vastustajal on PS §13 tulenev kohustus ja VÕS §656 ja TKS §17 ja 40 tulenev õigus sekkuda nende suhetesse ja kaitsta tarbijat. Kokkulepitust kõrgema hinna nõudmise lubamatuse kohta on vastustaja juba seisukoha võtnud ja kaebaja nõustub selle seisukohaga. Kaebaja palub kohut kohustada Tarbijakaitseametit võtma tema kaebus menetlusse. VASTUSTAJA SEISUKOHT Tarbijakaitseamet vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. Korteriühistu ei ole käsitletav kauplejana TKS §2 p 2 järgi. Korteriühistu peab vastavalt KÜS §2 lg 1 sätestatud eesmärgile tagama ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühise majandamise. Seetõttu ei ole korteriühistu liige suhetes korteriühistuga käsitletav tarbijana TKS §2 p 1 tähenduses. Kaebajale ei osutanud teenust korteriühistu ja lähtudes kaebaja poolt kohtule esitatud OÜ Vekont hinnapakkumisest tuleb vaadeldavas kontekstis käsitleda kauplejana osaühingut Vekont. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, et veemõõdikute paigaldamise eest tasumisele kuuluv summa on kajastatud korteriühistu poolt esitatud arvetel. Veemõõdikute paigaldamine ei ole käsitletav tarbijatöövõtuna VÕS §635 lg 4 kohaselt. Tarbijatöövõtu määratlus on üheselt seotud vallasasjaga, mitte aga kinnisasjaga. Veemõõdikute paigaldamine ei ole käsitletav teenuse osutamisena tarbija vallasasja suhtes. Veemõõdikute näol on tegemist maja veesüsteemi olulise osaga – seega TsÜS §54 lg 1 ja §55 lg 1 sätestatust lähtudes kinnisasjaga. Tarbijate kaebuste lahendamise aluseks saavad olla eelkõige dokumentaalsed tõendid. Kaebaja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid ei kinnita kaebaja väiteid, et talle pakuti veemõõdikuid koos paigaldamisega 30 krooni eest. Ka kaebaja poolt korteriühistule esitatud avaldus ei ole selliseks tõendiks põhjusel, et puuduvad dokumentaalsed tõendid edasiste hinna osas toimunud läbirääkimiste kohta. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud protsessiosalised ja uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 1.Kaebaja pöördus Tarbijakaitseameti poole seoses korteriühistuga seonduva küsimusega. Nimelt väitis kaebaja Tarbijakaitseametile 16.07.2004 esitatud kaebuses, et kuna korteriühistu lubas, et materjalide hind tuleb palju odavam, kui poes, sest remondifirma ise toob vajalikud osad Eestisse ja et tööd lähevad maksma mitte rohkem kui 30 krooni, siis sõlmis ta töövõtulepingu KÜ-ga Tondiraba 5, et viimane paigaldaks tema korterisse torustiku remondi käigus veemõõdikud. Kui nimetatud tööd olid tehtud, nõudis korteriühistu kaebajalt töö eest 429,10 krooni. Kaebaja palus Tarbijakaitseametil tuvastada, kas korteriühistu tegevuses esinevad õiguserikkumise tunnused ja tunnuste esinemise korral teha korteriühistule ettekirjutus õiguserikkumise lõpetamise kohta. 03.08.2004 kirjaga nr 6-1/2228 teatas Tarbijakaitseamet kaebajale, et tema kaebuse lahendamine ei kuulu Tarbijakaitseameti pädevusse. Kohus nõustub Tarbijakaitseameti seisukohaga. 2.TKS §2 annab mõisted sõnadele „tarbija“ ja „kaupleja“. Tarbijaks on TKS tähenduses füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega ning kauplejaks on isik, kes oma majandusvõi kutsetegevuses pakub ja müüb või muul viisil turustab tarbijale kaupa või osutab teenust. Kaup on TKS tähenduses vallasasi, mida kaupleja pakub, müüb või muul viisil turustab tarbijale ja teenust pakub või osutab kaupleja. KÜS §1 lg 1 sätestab korteriühistu õigusliku seisundi. Korteriühistu eesmärk on sätestatud KÜS §-s
2. Selle paragrahvi 1.lõike kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistul on seega kaks eesmärgipärast ülesannet, s.o. korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest. Mõtteliste osade ühine majandamine tähendab KÜS §15 ja §151 järgi nii majandustegevuse kava, aruandeid kui ka majandamiskulusid. Majandamiskulud on KÜS tähenduses vastavalt KÜS §151 lg 1 korteriühistu vajalikud kulutused eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Eluruumi remondiks KÜS tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Seega on elamu tehnosüsteemide või nende osade paigaldamine või eemaldamine eluruumi hooldus ja sellega hoitakse kaasomandi ese kasutuskõlblikus seisundis ning see on korteriühistu majandustegevusest tulenev kohustus. Ülalnimetatust saab teha ühese järelduse, et korteriühistu ei ole kaupleja TKS tähenduses. Korteriühistu ise ei paku ega müü oma majandustegevuses korteriühistu liikmele ühtki kaupa ega osuta teenust, vaid hoolitseb selle eest, et korteriühistu ühine omand oleks majandatud. Sellest lähtudes ei ole ka kaebaja tarbijaks TKS tähenduses. 3.Kaebaja väide töövõtulepingu sõlmimisest KÜ-ga Tondiraba 5 on paljasõnaline. Kaebaja poolt korteriühistule 18.04.2004 esitatud avaldus ei ole käsitletav töövõtulepinguna. VÕS §635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kaebaja ei esitanud kohtule lepingut, millest nähtuks, et KÜ Tondiraba 5 kui töövõtja kohustus paigaldama kaebaja kui tellija korterisse veemõõtjad ja kaebaja nõustus selle teenuse osutamise eest maksma 30 krooni. Kuna tarbijatöövõtulepingu puhul on tegemist töövõtulepingu liigiga ja kaebaja ei ole ka sellekohast lepingut kohtule esitanud, siis kohus ei pea vajalikuks pikemalt peatuda tarbijatöövõtulepingu õiguslikul analüüsil. Kaebaja kaebusest Tarbijakaitseametile ja kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et KÜ Tondiraba 5 teostas elamus tehnosüsteemide ehk torustiku remonti ja et sellekohast teenust osutas korteriühistule vahetult OÜ Vekont Ehitus. Viimane on ka esitanud hinnapakkumise kaebaja omandis olevasse korterisse nr 10 veearvestite paigaldamiseks. Seega oli käesoleval juhul kaebajale vahetuks teenuse osutajaks OÜ Vekont Ehitus, mitte aga KÜ Tondiraba
3. Asjaolu, et kaebajale OÜ Vekont Ehitus poolt veemõõdikute paigaldamise eest tasumisele kuuluv summa on kajastatud korteriühistu poolt kaebajale esitatud arvetel, ei oma iseenesest mingit tähtsust. Arvetel on kajastatud ka vee ja kanalisatsiooni, prügiveo jne eest tasumisele kuuluvad summad. See ei muuda aga korteriühistut kauplejaks vee, kanalisatsiooni, prügiveo jm sellisega. Tarbijakaitseametil oleks põhjust sekkuda juhul, kui korteriühistu esitaks Tarbijakaitseametile kaebuse selle kohta, et OÜ Vekont Ehitus nõudis temalt kokkulepitust kõrgemat tasu. EES §151 lg 2 kohaselt on elamu halduskulud elamu haldaja vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu haldaja poolt elamu haldamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Elamu halduskulu määrad ja selle maksmise alused määratakse kindlaks elamu haldaja ja eluruumi omaniku vahelise kokkuleppega. Antud juhtumil, kui kahe eraõigusliku isiku, s.o. KÜ Tondiraba 5 ja kaebaja vahel on tekkinud tsiviilõiguslikust suhtest vaidlus, kuulub see lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras linnakohtus, mitte aga Tarbijakaitseametis. Tarbijakaitseametil puudub pädevus sekkuda korteriühistu ja selle liikmete vahel elamu halduskulude tasumist puudutavatesse vaidlustesse. Marion Vakker