indaja Aleksandr Nauts vastustaja Mustamäe Linnaosa Valitsuse ehitusjärelevalve peaspetsialist Viktor Vask, volitatud
indaja Erik Niinemaa Jätta I.Š.´i kaebus Mustamäe Linnaosa Valitsuse ehitusjärelevalve peaspetsialist Viktor Vask´i 27.05.2004 ettekirjutuse nr 27 tühistamiseks rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib
itada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse
itamise soovist tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada kümne päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, so 21.01.2005. Apellatsioonkaebuse võib
itada üksnes teate
itanud isik. ASJAOLUD Kaebaja omandas 26.01.1995 korteri Tallinnas Xxxxxx. Mustamäe Linnaosa Valitsuse (edaspidi Mustamäe LOV) ehitusjärelevalve peaspetsialist Viktor Vask tegi 15.01.2004 kaebajale ettekirjutuse kohustusega likvideerida Xxxxxx asuva korteri kinniehitatud raamkonstruktsiooniga rõdu kui omavoliline ehitis. Tallinna Halduskohtu 23.03.2004 otsusega haldusasjas nr 3-996/2004 tühistati eelnimetatud ettekirjutus motiveerimatuse tõttu. 1 Mustamäe LOV ehitusjärelevalve peaspetsialist Viktor Vask´i 27.05.2004 ettekirjutusega nr 27 (kaevatav haldusakt) kohustatakse kaebajat ettekirjutuse kättesaamisest arvates 10 päeva jooksul likvideerima korteri Xxxxxx rõdu omavoliline kinniehitus. Ettekirjutuse õiguslikuks aluseks on ehitusseaduse (edaspidi
) § 61 lg 1 p 10. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub kaevatava ettekirjutuse tühistada ja välja mõista vastustajalt kaebaja kohtukulud. Kaebaja leiab, et kaevatava ettekirjutuse punkt 6 on vastuolus ehitusseadusega ja piirab kaebaja ja tema perekonnaliikmete õigust kasutada korteri rõdu sihtotstarbeliselt ja oma äranägemisel. Kaebaja märgib, et ta ei ole omavoliliselt mingeid ehitustöid teostanud, kuna omandas kõnealuse korteri juba kinniehitatud rõduga. Eemaldatavad klaasraamid on paigaldatud mugavuse, turvalisuse ja maja ning korteri sooja kokkuhoidmiseks. Trellide paigaldamine ei oleks
teetiline. Ettekirjutus on vormistatud ilma kaebaja kohalolekuta ning ei ole võetud kaebaja seletust. Kaebaja volitatud
indaja ütluseid, mis on antud kohtuistungil 19.03.2004 ei saa arvestada. Vastavalt eluruumide erastamise seaduse § 3 lg-le 3, on rõdu abiruum, kuna abiruumideks loetakse ehitusprojekti kohaselt ettenähtud ruume elanike individuaalseks kasutamiseks. Kaebaja korteri rõdu on ette nähtud tema individuaalseks kasutamiseks ja on seetõttu abiruum. Raamid on paigaldatud elamu piirdekonstruktsioonide sisse ning rõdu normaalse (sihtotstarbelise) kasutamise eesmärgil. Kaebaja leiab, et rõdu ei ole ehitis ega rajatis, mistõttu ei ole tegemist ka ehitise rekonstrueerimisega. Rõdule klaasraamide paigaldamist ei saa käsitleda ehitusena, kuna ehitusseadus seda ei sätesta. Vastavalt ehitusseaduse §-le 2 on ehitamine ehitise püstitamine; ehitise laiendamine; ehitise rekonstrueerimine; ehitise tehnosüsteemide muutmine; ehitise lammutamine.
lg 8 kohaselt on ehitise rekonstrueerimine ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Kaebaja rõdul olevad klaasraamid on ehitise piirkonstruktsioonide sees (klaasraamid on paigaldatud samades piirdes, s.o kõrguses ja laiuses). Ka majandus-ja kommunikatsiooniministri 24.12.02 määrus nr 63, mis sätestab ehitusloa vorminõuded, ei käsitle rõdule raamide paigaldamist. Piirdekonstruktsioone pole muudetud ning seda tõestab kaebaja poolt arhiivist välja nõutud tüüpmajade projekt, kus on näidatud ka rõdu piirdekonstruktsioonid. Projektist on selgelt näha kuidas läheb rõdu ja maja piirdekonstruktsioon (joonistel nr. 1 - 4 on fikseeritud rõdu piir ja piirdekonstruktsioon). Samas ka projekti seletuskirjas fikseeritud korruse ja ruumide kõrgus 2,50.
lg 1 kohaselt on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Klaasraamide paigaldamine rõdule pole ehitis ega rajatis, mille jaoks peaks vaja olema ehitusluba.
Ka juhul kui rõdule klaasraamide paigaldamine oleks ehitis, siis
lg 1 ja 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist ehitatud ehitis ei pea vastama ehitusseaduses sätestatud nõuetele. Kaebaja märgib, et haldusakt, mille andmisega kaasnevad isikutele teatavad kohustused või kitsendused peab olema ühiselt mõistetav ja piisavalt motiveeritud. Ettekirjutuses pole märgitud, milliseid seadusesätteid on kaebaja rikkunud. Kaebaja leiab eeltoodust tulenevalt, et tema suhtes ei ole alust rakendada
Vastustaja leiab, et rõdu kinniehitamine on toimunud omavoliliselt ilma ehitusloa ja projektita. Ettekirjutus tehti, kuna rõdu kinniehituse likvideerimiseks pöördus Mustamäe LOV poole abi saamiseks korteriühistu Sütiste tee 18 juhatuse
imees ning kontrollimisel tuvastati, et rõdu 2 kinniehitamine on toimunud omavoliliselt ning maja fassaadi välisilmet kahjustaval viisil. Asjaolu, et rõdu oli kinni ehitatud juba enne korteri omandamist kaebaja poolt, ei anna kaebajale alust ignoreerida ehitusseadusest tulenevat nõuet viia rõdu vastavusse kinnitatud projektiga. Vastavalt
lg 1 p-le 1 ja p 3 on ehitise omanik kohustatud tagama ehitusloa olemasolu ja ehitusprojekti kohase ehitamise. Rõdu kinniehitatud kujul ei vasta elamu kehtivale projektdokumentatsioonile. Rõdusid on võimalik kinni ehitada, kuid see peab toimuma projekti alusel ning projekt kindlustama rõdu nägusa väljanägemise. Seega ei ole välistatud võimalus varguste eest kaitseks ja korteri soojuse kokkuhoiuks rõdu kinni ehitada, kuid see peab toimuma kehtestatud korda järgides. Ettekirjutus on vormistatud kaebaja juuresolekuta, kuna selleks vajadus puudus. Kaebaja väide, et rõdu kinni ehitamiseks kasutatud klaasraamid asetsevad seespool maja piirdekonstruktsiooni ei ole õige. Kaebaja ei ole arvestanud, et klaasraami paigaldamine rõdupiirdest kõrgemale muudab elamu piirdekonstruktsiooni ka siis, kui see on toimunud seespool rõdupiiret. Rikutud on maja vertikaalset piirdekonstruktsiooni. Vastavalt
lg 6 p 3 ja lg 8 loetakse ehitise piirdekonstruktsiooni muutmist ehitamiseks ja
lg 2 kohaselt peab ehitamiseks olema ehitusluba ning ehitamine toimuma vastavalt projektile. KOHTU PÕHJENDUSED Pooled ei vaidle selle üle, et korteri asukohaga Tallinn Xxxxxx rõdu on kinni ehitatud klaasitud raamkonstruktsiooniga. Pooltel on vaidlus selles, kas kaebaja rõdu raamkonstruktsioon on paigaldatud elamu piirdekonstruktsioone muutmata või mitte. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas rõdu kinniehitus on ehitamine (ehitise või selle osa rekonstrueerimine) ning kas rõdu kinniehitamiseks oli vaja koostada ehitusprojekt ja taotleda ehitusluba. Samuti on kaebaja kaebuses märkinud, et kaevatav haldusakt on ebaselge ning haldusakti andmisel on rikutud menetlusreegleid, kuna jäeti võtmata kaebaja seletus. Ehitusseaduse § 2 lg 6 sätestab, millist tegevust tuleb käsitleda ehitamisena.
lg 6 p 3 kohaselt on ehitamine ka ehitise rekonstrueerimine.
lg 8 kohaselt on ehitise rekonstrueerimine ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Kaebaja on kohtule
itanud suurpaneelelamu tüüpprojekti no. 1-464A-14 (Eesti NSV lahendus) seletuskirja ja joonised (tlk 8-22), mille järgi on ehitatud ka elamu, milles asub kaebaja korter. Vastustaja nimetatud asjaolu ei vaidlustanud. Kaebaja
indaja väitis, et joonistel (tlk 18, 19, 20) on näidatud ehitise piirdekonstruktsioonid, mille kohaselt jääb kaebaja rõdu raamkonstruktsioon piirdekonstruktsioonide sisse. Vastustaja vaidles nimetatud väitele vastu (tlk 48, kohtuistungi protokoll) ja leidis, et kaebaja on ekslikult lugenud ehitise piirekonstruktsiooni tähistavaks jooneks rõdude vaheseinu tähistava joone. Kohus nõustub vastustajaga ja märgib täiendavalt, et tüüpprojekti joonised ja seletuskiri moodustavad ühtse tervikdokumentatsiooni ning seletuskirjast ei nähtu, et elamu projekti kohaselt oleks lubatud rõdude kinniehitamine. Asjaolu, et korruse kõrguseks põrandast laeni on märgitud 2,50 meetrit, ei anna alust järelduseks, et projekt näeks ette rõdu kinniehitamise. Joonisel (tlk 18, 19) on näha, et viimase korruse rõdu vahesein on kaldu, mistõttu võib ka sellest järeldada, et märgitud joonega on tähistatud rõdu vahesein külgvaates. Elamu piirdekonstruktsiooniks on selle välispiirded (s.h hoone seinad ja rõdu äär). Ehitise rekonstrueerimine on ehitise ümberehitamine ning rekonstrueerimiseks loetakse ka töid, mis hõlmavad kandekonstruktsiooni osalist muutmist või kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmist ja asendamist, samuti töid, mis hõlmavad piirdekonstruktsioonide muutmist. Kuna rõdu kinniehitamisega on muutunud ehitise piirdekonstruktsioon (rõdu äärest vertikaalselt ülespoole), siis tuleb sellise ehitustöö teostamist lugeda rekonstrueerimiseks
Tähtsust ei oma, kas omavolilise rekonstrueerimise on teostanud kaebuse
itaja, kuna kaevatav haldusakt ei ole antud väärteomenetluses. Kaebaja
indaja ei vaidlustanud asjaolu, et kaebaja poolt omandatud korteri rõdu kinniehitamiseks ei olnud kehtiva ehitusseaduse ega enne seda kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse alusel 3 väljastatud ehitusluba ja koostatud projekti (tlk 48, kohtuistungi protokoll). Kaebaja ei ole väitnud, et rõdu kinniehitamiseks oli olemas enne planeerimis- ja ehitusseaduse kehtima hakkamist
lg 1 kohaselt peab ehitamine toimuma vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud väikeehitise ehitamine. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab ehitamiseks olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral. Rõdule raamkonstruktsioonide paigaldamine ei ole väikeehitise ehitamine. Seetõttu on ka kaevatava haldusakti andja haldusaktis välja toonud, et rõdu kinniehituse puhul ei saa rääkida väikeehitisest, millel ei pea seadusest tulenevalt olema ehitusluba. Kohus leiab, et käsitletud haldusakti põhjendus on asjakohane. Samuti on asjakohane haldusaktis tehtud viide enne ehitusseaduse jõustumist kehtinud planeerimis- ja ehitusseadusele, kuna ka nimetatud seadus nõudis rõdu kinniehitamiseks ehitusluba ja projekti. Seega on põhjendamatud kaebaja väited, et haldusakt on ebaselge seetõttu, et sisaldab asjakohatuid viiteid. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 54 sätestab haldusakti õiguspärasuse eeldused. Nimetatud sätte kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kaevatava ettekirjutuse õiguslikuks aluseks on haldusakti kohaselt
Nimetatud sättest tuleneb, et linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik teeb ehitise omanikule või ehitise omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutuse, kui ehitis ei vasta ehitisele ettenähtud nõuetele.
pealkirjaks on ehitisele
itatavad nõuded. Nimetatud paragrahvi 1 lõike kohaselt peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tuleb tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele. Muinsuskaitselise ehitise rekonstrueerimise korral ei ole nõutav käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud nõuete järgimine. Kaebaja viitas
§-le 72, mille kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist ehitatud ehitis ei pea vastama käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele, välja arvatud ehitise ohutusele sätestatud nõuete osas. Kaebaja leiab, et see säte välistab ettekirjutuse tegemise. Kohus leiab, et eeltoodud küsimusele vastamiseks tuleb analüüsida ehitusseadust laiemalt.
lg 2 sätestab, et õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama ettekirjutusega märgitud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. Kaevatava ettekirjutuse põhjenduste kohaselt on kaebaja kohustatud rõdu kinniehituse likvideerima, kuna rõdu kinniehitamiseks ei ole väljastatud ehitusluba ega koostatud projekti ehk ehitustööd on teostatud õigusliku aluseta ning rõdu kinniehitus ei vasta elamu kehtivale projektdokumentatsioonile. Kaevatavas haldusakti ei ole küll viidatud
lg-le 2, kuid haldusaktis välja toodud asjaolud vastavad nimetatud normi koosseisule. Kohtuistungil vastustaja
indaja viitas haldusakti õiguslike aluste analüüsimisel eelnimetatud sättele (tlk 49, kohtuistungi protokoll).
sätestab ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevuse ja kohustused.
lg 1 kohaselt on linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevuses: 1) kontrollida käesoleva seaduse täitmist, sealhulgas ehitatavas ehitises või selle osas; 2) kontrollida käesoleva seaduse täitmist kasutatavas ehitises takistamatult, teatades sellest ehitise omanikule ette vähemalt 24 tundi; 3) saada riigiasutuselt, kohalikult omavalitsuselt, ehitise omanikult, ehitusloa taotlejalt või ettevõtjalt ehitamise või projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside ning ehitiste kasutamise kohta lähtuvalt ehitise ohutusest ja kasutamise otstarbest ehitusjärelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni; 4) tutvuda ehitamist, projekteerimist, ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide või 4 ehitiste ekspertiise ning ehitiste kasutamise ohutust või kasutamise otstarvet puudutavate dokumentide originaalide või koopiatega ja saada nende ärakirju, välja arvatud käesolevas punktis nimetatute maksumuste kohta; 5) kontrollida ehitustöid ja ehitusprojekti vastavust nõuetele, detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitise korrashoidu ja ehitise kasutamist lähtuvalt ehitise ohutusest ja kasutamise otstarbest; 6) nõuda põhjendatud juhtudel ehitusprojekti ja ehitise või selle osa ekspertiisi; 7) teha ettekirjutusi vastavalt oma pädevusele; 8) valmistada ette ehitus- ja kasutuslubade väljaandmine; 9)
itada riiklikule ehitisregistrile andmeid; 10) tellida ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks ehitusprojekti ekspertiisi või ehitise või selle osa nõuetele vastavuse kontrollimiseks ehitise või selle osa ekspertiisi; 11) kontrollida ehitusloa olemasolu ja ehitusloale kantud andmete tegelikkusele vastavust; 12) kontrollida kasutusloa olemasolu ja kasutusloale kantud andmete tegelikkusele vastavust.
lg 1 alusel teeb linna- või vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutuse, kui: 1) ehitamise käigus ei peeta kinni detailplaneeringust või 2) ehitamise käigus ei peeta kinni projekteerimistingimustest või 3) ehitamise käigus ei peeta kinni ehitusprojektist või 4) ehitamise käigus ei peeta kinni kohaliku omavalitsuse kirjalikust nõusolekust või 5) ehitatakse ehitusloata või 6) ehitatakse kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusolekuta või 7) ehitist ei kasutata selleks ettenähtud otstarbel või 8) ehitisel puudub kasutusluba või 9) ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale või 10) ehitis ei vasta ehitisele ettenähtud nõuetele. Ehitusjärelevalve hõlmab ehitusloa ja projekti olemasolu kontrollimist ning ehitise projektile vastavuse kontrollimist, mistõttu tuleb eeltoodud ettekirjutuse tegemise aluseid sätestavaid norme tõlgendada selliselt, et ehitusjärelevalvet teostaval ametiisikul on pädevus ehitusloa puudumise või projekti puudumise ja ehitise projektile mittevastavuse korral teha ettekirjutust.
lg 5 kohaselt on § 61 lg 1-3 nimetatud ettekirjutuse tegemise õigus linnapea või vallavanema volitatud kohaliku omavalitsuse ametiisikul. Kohtutoimikusse (tlk 42) on volitusi tõendav dokument lisatud. Asjaolu, et kaevatavas ettekirjutuses ei viidatud
Kaebaja ei väitnud, et nimetatud viite puudumise tõttu jäid talle haldusakti õiguslikud alused arusaamatuks. Kuna rõdu kinniehitamine on toimunud ilma ehitusloa ja projektita ning elamu projektdokumentatsioon ei näe ette rõdu kinniehitamist oli vastustaja õigustatud tegema kaebajale ettekirjutuse rõdu kinniehituse likvideerimiseks. Kohtul ei ole põhjust kahelda selles, et rõdu kinniehitamine võib kokku hoida soojust ja tõsta turvalisust, kuid isik peab oma vara kasutamisel ja parendamisel arvestama õigusaktidest tulenevate nõuetega. Ehitamisele ja ehitisele kehtestatud nõuded on vajalikud, et tagada valmiva ehitise või selle parenduste ohutus ning ümbritsevaga kokkusobiv välisilme.
lg 1 (rakendussäte) ei välista enne ehitusseaduse vastuvõtmist valminud ehitiste osas ehitusloa ja projekti nõuet ega ehitise projektile vastavuse nõuet. Nimetatud sätte kohaselt peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt. Rakendussätted on vajalikud selleks, et ehitusseaduse alusel antud rakendusaktid, mis kehtestavad ehitistele ehitus- ja planeerimisseaduse ja selle rakendusaktidega võrreldes rangemad nõuded (näit. energiasäästlikkusele jm.) ei tooks kaasa ehitusseaduse kehtima hakkamise ajal pooleli olnud ja juba valmis ehitatud ehitiste mittevastavust kehtiva õiguse nõuetele. Ehitusloa ja projekti ning projektile vastava ehitamise nõue kehtis ka enne ehitusseaduse vastuvõtmist. Vastustaja ei vaidlustanud asjaolu, et kaevatava ettekirjutuse tegemiseks ei võetud kaebajalt selgitust. 5 Kaevatava haldusakti p 4 kohaselt on sunnivahendi adressaadi seletus antud Tallinna Halduskohtule
itatud kaebuses ja kohtuistungil 19.03.2004, milles väidetakse, et rõdu kinniehitus hoiab kokku korteri soojust, kaitseb varguste eest ja rõdu kinni ehitamine on toimunud enne korteri kaebaja poolt omandamist.
itatud seletus anti 19.03.2004 kohtuistungil haldusasjas nr 3-996/2004 kaebajat
indanud A.Nauts´i poolt, kuna nähtuvalt kohtutoimikusse
itatud kohtuotsuse koopiast kaebaja kohtuistungil ei osalenud.
lg 3 kohaselt kohaldatakse ehitusseaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades ehitusseadusest tulenevaid erisusi. HMS § 40 lg 1 kohaselt tuleb enne haldusakti andmist anda menetlusosalisele võimalus
itada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Menetlusosalise ärakuulamise osas oli haldusmenetluse seadus kohaldatav, kuid vastustaja jättis kaebaja ära kuulamata. Kohus leiab, et tegemist on menetlusveaga, kuna isik tuleb haldusmenetluses ära kuulata, seda isegi juhul kui samas küsimuses on varem toimunud kohtuvaidlus. Uue haldusakti andmise menetlus on uus haldusmenetlus ning ei saa välistada, et asjaolud on muutunud või isik soovib anda täiendavat informatsiooni või
itada argumente oma õiguste kaitseks. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus leiab, et antud juhul ei too menetlusnõude rikkumine kaasa haldusakti tühistamise vajadust. Kohus arvestab, et vastustajale oli kaebaja seisukoht teada ning kohtuistungil kinnitas kaebaja
indaja (tlk 47, 48), et kaevatavas ettekirjutuses tuvastatud faktilised asjaolud ei ole valed. Kaebaja ei ole antud asjas
itanud selliseid uusi põhjendusi, mis oleksid haldusmenetluses kaasa toonud teistsuguse haldusakti andmise. Juhindudes eeltoodust ja HKMS § 26 lg 1 p-st 6 kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtukulud mõistetakse välja isikule, kelle kasuks kohtuotsus tehti, mistõttu jääb rahuldamata ka kaebaja taotlus kohtukulude väljamõistmiseks. Kristina Maimann Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.