MS § 62 lõiget 2. Asjaolud Kaebusest nähtub, et kaebuse esitaja kaebusi 09.02.2004 maksuotsuse nr. 12-5/3 ja 08.04.2004 maksuotsuse nr. 12-5/48 tühistamise nõudes on arutanud Tallinna Halduskohus ning Tallinna Ringkonnakohus, kelle 29.04.2005 otsus haldusasjas nr. 2-3/315/05 on ka jõustunud (Riigikohus kassatsioonkaebusi menetlusse ei võtnud). Kaebuse esitaja on kaebuse esitanud põhjendusel, et peale Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2005 otsust haldusasjas nr. 2-3/315/05 on teistes kohtuasjades tuvastatud asjaolud, mis kinnitavad, et maksu- ja halduskohtumenetluses (s.h. Tallinna Ringkonnakohtus) on jäänud mitmed väga olulised asjaolud õigesti tuvastamata. Teistes kohtuasjades tehtud kohtuotsusest ja kohtuistungil isikute poolt tunnistaja vande all antud ütlustest on selgunud, et vastupidiselt maksuotsustes ja Tallinna Ringkonnakohtu otsuses väidetule on kaebaja ja hankijate vahel tehingud tegelikkuses siiski toimunud ning mitmed nendest isikutest, kelle kohtuvälistele ütlustele Tallinna Ringkonnakohus tugines, ei ole tegelikkuses andnud väidetavaid ütlusi, mitmeid nendest isikutest on maksuameti uurijate poolt kallutatud andma ebaõigeid ütlusi, mitmed isikud on hiljem kohtuistungil vande alla ülekuulamisel andnud varasematest väidetavatest ütlustest oluliselt erinevaid või hoopis vastupidise sisuga ütlusi. Kaebuse kohaselt on uuesti kaebusega kohtusse pöördumise aluseks Riigikohtu 18.06.1998 1 määruses nr. 3-2-2-7-98 väljendatud seisukoht, mille kohaselt pärast kohtuotsust teises kohtuasjas tuvastatud asjaolud võivad olla kinnituseks, et esimeses kohtuasjas jäi mõni asjaolu õigesti tuvastamata või rikuti esimeses kohtuasjas protsessiõigusnormi, mis võib olla uue kaebuse esitamise aluseks. Kohtu seisukoht
lg 4 kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb kaebuse esitajale tagastada, kuna selle lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Vastavalt
lõikele 2 ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Vaidlus puudub selle üle, et Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2005 otsus haldusasjas nr. 2-3/315/05 (AS X kaebused Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 9. veebruari 2004. a maksuotsuse nr. 12-5/3 ja 8. aprilli 2004. a maksuotsuse nr. 12-5/48 peale) on jõustunud.
lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahend täitmiseks kohustuslik protsessiosalistele ja nende õigusjärglastele.
lg 3 kohaselt pärast otsuse jõustumist ei või protsessiosalised ega nende õigusjärglased esitada kohtusse sama nõuet samal alusel. Nimetatud säte välistab kohtu arvates uue tühistamisnõude esitamise haldusaktide peale, mille seaduslikkust on kohtud kord juba tühistamisnõude alusel kontrollinud. Eeltoodud sättest erandi tegemine on võimalik vaid
-i
lg 1 kohaselt võib kohtuotsuseid protsessiosalise avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul uuesti läbi vaadata (teistmine).
lg 1 kohaselt esitatakse teistmisavaldus Riigikohtule.
lg 1 kohaselt võib jõustunud kohtuotsuses kohtuvea parandamist nõuda 1) isik, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud, kuid kelle suhtes tehti kohtuotsus; 2) isik, kelle õiguste ja kohustuste üle kohus otsustas, kuid keda asja ei kaasatud. Kaebuse esitaja puhul võiks seega kõne alla tulla vaid jõustunud kohtuotsuse teistmine, milleks tuleb avaldus esitada Riigikohtule, mitte Tallinna Halduskohtule.
-i sätted ei võimalda esitada kaebust halduskohtusse õigusjõusse astunud haldusaktide peale põhjusel, et jõustunud kohtuasjas jäi mõni asjaolu õigesti tuvastamata või rikuti protsessiõigusnormi. Seda ei võimalda ka kehtiva Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätted. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja viide Riigikohtu 18.06.1998 määrusele asjas nr. 3-2-2-798 ei ole käesoleval juhul asjakohane. Viidatud määruse on teinud Riigikohtu tsiviilkolleegium teistmisavalduse lahendamiseks praegu mittekehtiva Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel.
lg 1 kohaselt juhindub halduskohus tsiviilkohtumenetluse sätetest vaid seadustikuga reguleerimata küsimustes. Kuna
-is on ammendavalt reguleeritud haldusasjades jõustunud kohtuotsuste ja –määruste uuesti läbivaatamise võimalus, puudub halduskohtul vajadus tugineda tsiviilkohtumenetluse sätetele, rääkimata tsiviilasjas tehtud Riigikohtu määrusest, milles tuginetakse Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetele, mis enam ei kehti. Samas tuleneb kehtiva TsMS § 371 lg 1 p-st 4, et ka tsiviilkohtumenetluses ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt loetakse hageja selgelt väljendatud nõuet hagi esemeks ning p 2 kohaselt hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid hagi aluseks. Eeltoodud sättest tulenevalt võib tsiviilkohtumenetluses teatud juhtudel võimalik olla ka uue hagi esitamine olukorras, kus hagi 2 alus ja ese ei kattu. Tsiviilkohtumenetluses sätestatud hagi alus ja ese ei ole aga üks-üheselt samastatavad
Halduskohtumenetluses kehtiva uurimisprintsiibi tõttu tuvastab kohus haldusakti seaduslikkuse igakülgselt olenemata kaebuse esitaja konkreetsetest väidetest haldusakti õigusvastasuse kohta. Seetõttu saab sama nõude esitamiseks samal alusel lugeda ka olukorda, kus hoolimata uutest väidetest haldusakti õigusvastasuse kohta on kaebus esitatud sama haldusakti peale nõudes, mis on kohtu jõustunud otsusega juba lahendatud. Eeltoodust lähtuvalt on halduskohus seisukohal, et kohtul puudub pädevus kaebuse lahendamiseks. Kaebus tuleb kaebuse esitajale tagastada. Kaebuse esitajal on võimalik pöörduda soovi korral ning
lõikes 2 sätestatud aluste esinemisel teistmisavaldusega Riigikohtusse.
lõike 3 p 1 kohaselt tagastatakse kaebuselt tasutud riigilõiv, kui kaebus jäetakse läbi vaatamata, kuna kaebus ei kuulu lahendamisele halduskohtus (§ 11 lg 4). RLS § 15 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv osaliselt või täielikult, kui esitatud taotlus või avaldus jäetakse läbi vaatamata. RLS § 11 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel kahe aasta jooksul tasumise päevale järgneva aasta 1. jaanuarist arvates. Tiina Pappel Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.