Samas määruses leidis halduskohus, et Riigikohtus on käivitunud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus
lõigete 1 ja 4 ja 8 Põhiseadusele vastavuse osas, mistõttu kohus peatas HKMS § 22 lg 2 p 4 alusel menetluse Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamise ajaks kuni Riigikohus on võtnud seisukoha
Ülalviidatud kohtumäärusega rahuldas kohus ka kaebuse esitaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, peatades Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tallinna Büroo 10.03.2005.a. juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 1711 täitmise. Riigikohtu üldkogu 27.06.2005.a. otsusega kohtuasjas 3-4-1-2-05 otsustati jätta Liiklusseaduse § 413 lg-d 1, 4 ja 8 põhiseadusevastaseks tunnistamata. 03.10.2005.a. määrusega uuendas kohus menetluse. KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA MOTIIVID ARK Tallinna büroo otsus tuleb tühistada, kuna tegemist on õigusvastase haldusaktiga. Selle vastuvõtmisel ei ole järgitud haldusõiguse printsiipe, mis tulenevad Põhiseaduse §-ga 14 tagatud õigusest heale haldusele, õiguse üldpõhimõtetest ja põhiseaduse printsiipidest.Otsuse vastuvõtmisel ei ole arvestatud põhiseaduslikku ja Karistusseadustiku § 2 lg 3 sätestatud ne bis in idem reeglit, mille kohaselt kedagi ei saa korduvalt karistada ühe ja sama süüteo eest. Põhiseaduse § 14 tuleneb isiku põhiõigus üldisele korraldusele ja menetlusele.Haldusmenetluse seaduse § 112 lg 2 kohaselt kohaldatakse eriseadustega reguleeritud haldusmenetlustele haldusmenetluse seadust juhul, kui seda näeb ette eriseadus. Liiklusseaduse (
) § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse liiklusseaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid arvestades liiklusseaduse erisusi.
toodud juhtimisõiguse peatamise erisused ei võimalda järgida isiku põhiõigust heale haldusele. Hea halduse põhimõtte rikkumine seisnes selles, et haldusmenetlus viidi läbi ilma kaebaja osaluseta ja rikkudes haldusmenetluses sätestatud uurimispõhimõtet. ARK ei andnud kaebajale võimalust esitada tõendeid, taotlusi, arvamusi ja vastuväiteid ning ei selgitanud ka välja asjas olulise tähendusega asjaolusid. Kaebuse väitel on V.K.ule määratud ühe ja sama rikkumise eest kaks karistust- rahatrahv ja juhtimisõiguse äravõtmine. Riigikohtu üldkogu ja halduskolleegium on leidnud, et juhtimisõiguse peatamine
Juhtimisõiguse peatamise üheks aluseks on
lg 3 p 5, mille kohaselt juhtimisõigus peatatakse, kui juhi suhtes on jõustunud karistamisotsus väärteomenetluses, mille eest on vastavalt
§-le 41.3 ette nähtud juhtimisõiguse peatamine.Juhtimisõiguse peatamisel on
kontekstis sanktsioneeriv ja represseeriv iseloom, millisele järeldusele on jõudnud ka Riigikohus 23.02.2004.a. otsuses nr 3-3-1-1-04. Riigikohtu halduskolleegium leidis viidatud lahendis, et nii
.3 kui ka
väärteokoosseise määratlevad sätted on 2 suunatud sama õigushüve kaitsele, mistõttu eeldaks rahatrahvi ja juhtimisõiguse peatamise kohaldamine ühe väärteo korral vastavate sanktsioonide seadustamist põhi- ja lisakaristusena.Seda aga seadusandja käesoleval ajal sätestanud ei ole. Karistusseadustik ei näe ette määrata ühe väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse peatamist, lisakaristust ei näe ette ka
Eespooltoodust tulenevalt on lisakaristuse määramine põhikaristuse juurde ebaseaduslik ning ainuüksi sel põhjusel kuulub vaidlustatud otsus tühistamisele. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja ei pea kaebust põhjendatuks ja vaidleb sellele vastu. Juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel võeti aluseks
Alusdokumentideks olid Põhja Politseiprefektuuri poolt saadetud dokumendid: 20.02.2005.a. otsus nr 2372, 05, 000679 ja õiend karistusandmete kohta. Õiendi kohaselt on V.K.ut karistatud
.22 lg 2 rikkumise eest 18.10.2002, otsus jõustus 06.11.2002;
.22 lg 2 rikkumise eest 28.06.2004, otsus jõustus 14.07.2004.a.;
Nimetatud dokumentide alusel ja lähtudes
Tulenevalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 27.06.2005.a. otsusest nr 34-1-2-05 ei ole juhtimisõiguse peatamine ebaseaduslik ja
Riigikohus on asunud seisukohale, et
.3 lg 4 ei ole vastuolus teistkordse karistamise keeluga, õigusselguse põhimõttega, õigusega olla ära kuulatud, võrdse kohtlemise põhimõttega, liikumisvabaduse, tegevusala, elukutse ja töökoha valiku vabaduse, ettevõtlusvabadusega, samuti on proportsionaalsed eneseteostuse vabaduse piirangud ja õigustatud perekonna hoolitsuskohustuse täitmise piirangud. KOHTUISTUNG Juhtimisõiguse peatamise otsuse tühistamise nõuet ja seega otsuse õigusvastasust motiveerib kaebaja kohtuistungil antud seletuse kohaselt ennekõike sellega, et tal ei olnud võimalust anda selgitusi ja juhtimisõiguse peatamisel ei arvestatud seetõttu asjaoluga, et juhtimisõiguse peatamine takistab kaebajal tööülesannete täitmist, hoolitsemist abi vajava töövõimetu isa ja kahe alaealise lapse eest. Kaebaja leiab, et kui neid asjaolusid oleks kaalutud, oleks juhtimisõiguse peatamise kohta võinud otsus olla teistsugune.Lähtuvalt kaebuse esitaja poolt kohtuistungil antud seletusest peab kaebuse esitaja vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise otsust õigusvastaseks ka seetõttu, et ei arvestatud asetleidnud rikkumiste olemust. Samuti avaldas kaebaja kahtlust, kas varasemad karistused olid kehtivad. HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED 1. Liiklusseaduse (
) kuni 01.10.2005.a. kehtinud redaktsiooni § 41 lg 1 kohaselt on juhtimisõiguse peatamine isikul mootorsõiduki juhtimise keelamine. Sama paragrahvi lg 2 sätestas, et juhtimisõiguse peatab politseiametnik või juhiloa väljaandnud asutus või kohtunik.
lg 1 kohaselt juhiloa väljastab ja vahetab majandus- ja kommunikatsiooniministri määratud asutus. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.07.2004 määruse nr 169 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid” kohaselt on juhiluba väljastavaks asutuseks riiklik autoregistrikeskus . 3 2.
lg 4 ( kehtetu alates 01.10.2005.a.) kohaselt peatab juhiloa väljaandnud asutus juhtimisõiguse kuueks kuuks, kui isikut on kolmandat korda karistatud käesoleva seaduse § 745 või § 7422 lõike 2 või 3 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Kaebuse esitaja on asja arutamisel avaldanud kahtlust, kas karistusandmed eelmise karistuse kohta ei olnud karistusregistrist kustutatud. Juhtimisõiguse peatamise alused olid toodud
3.lõikes, sealjuures alap.5 kohaselt peatatakse juhtimisõigus, kui juhi suhtes on jõustunud karistamisotsus väärteomenetluses, mille eest on vastavalt sama seaduse §-le 413 ette nähtud juhtimisõiguse peatamine .
lg 10 kohaselt vormistatakse juhtimisõiguse peatamine loa väljaandnud asutuse otsusega kolme päeva jooksul , arvates jõustunud karistamisotsuse saamisest. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Sama seaduse § 25 lg 1 p 1 sätestab, et karistusregistrisse kantud isiku karistusandmete kustutamise tähtaeg algab põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest. Seega omab tähendust asjaolu, millal on väärteoasjas mõistetud rahatrahv tasutud. Juhtimisõiguse peatamise otsuse aluseks olid võetud
.22 lg 2 rikkumise kohta tehtud järgmised karistamisotsused : 18.10.2002 otsus, mis jõustus 06.11.2002 ( rikkumine 21.09.2002), samas nähtub karistusandmete õiendist, et selle karistuse täideviimise lõpuks oli 03.11.2003.a.; 28.06.2004 otsus jõustus 14.07.2004.a ( rikkumine 28.06.2004.a.), täideviimise lõpp 16.07.2004.a.; 20.02.2005.a. otsus ( rikkumine 20.02.2005) jõustus 08.03.2005.a. Eespooltoodust tulenevalt algas 18.02.2002.a. karistamisotsuse kustutamise tähtaeg alles pärast 03.11.2003 selle otsusega määratud rahatrahvi tasumist. Karistusregistri seaduse § 26 lg 5 näeb ette, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Kaebuse esitajal ei ole ühelgi juhtimisõiguse peatamise aluseks olnud karistamisotsuse puhul möödunud uue väärteo toimepanemise ajaks ühte aastat eelmise väärteo eest mõistetud karistuse ärakndmisest. Seega ei olnud kaebuse esitajal juhtimisõiguse peatamise aluseks võetud väärtegude eest mõistetud karistusi, mis otsuse tegemise ajaks olnuks kustunud. Ülaltoodud sätetest ja käesolevas haldusasjas vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise otsusest tuleneb, et ARK-l juhiloa väljaandnud asutusena oli õigus ja seadusest tulenev kohustus peatada kaebuse esitaja juhtimisõigus seaduses sätestatud tähtajaks – 6 kuuks juhul, kui ei esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad juhtimisõiguse peatamise. Selliste asjaolude esinemist kaebaja esile toonud ei ole 3.Karistusseadustiku § 2 lg 3 kohaselt ei või sama süüteo eest kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Juhtimisõiguse peatamine kui haldustõkendi kohaldamine ei ole karistuseks , mille puhul tuleks lähtuda KarS sätteist. Juhtimisõiguse peatamise kohaldamise aluseks ei ole mitte isiku süü ( nagu karistusel), vaid isikust lähtuv oht, millele viitavad toimepandud teod. Riigikohus on 25.10.2004.a. otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-10-04 tõdenud, et juhtimisõiguse peatamine
.3 lõigete 1-8 alusel on loetav karistuseks materiaalses tähenduses seetõttu, et haldusorgan ei hinda täiendavalt juhtimisõiguse peatamisel isikust lähtuvat liiklusohtu ning juhtimisõiguse peatamine sõltub väärteomenetluses tuvastatud rikkumistest ja süüst. Riigikohus on samas kohtulahendis jõudunud järeldusele, et juhtimisõiguse peatamine , olles väärteomenetlusest 4 tulenev vääramatu järelm, moodustab sellega ühtse terviku. Seetõttu on ekslikud kaebuse väited karistusõiguse printsiipide rikkumisest. Lisaksm eespoolnimetatud kohtulahendile on Riigikohtu üldkogu ka 27.06.2005.a. kohtuotsuses nr 3-4-1-2-05 leidnud, et juhtimisõiguse peatamisel ei ole tegemist kahekordse karistamisega. Kaebuse esitaja ei ole toonud käesolevas asjas esile selliseid erisusi, mis tingiksid Riigikohtu üldkogu seisukohtadest erineva lahendi tegemise, mistõttu kaebaja väide tema teistkordsest karistamisest juhtimisõiguse peatamisega on ekslik. 4. Kaebuse viited
lg 4 sätete rikkumisele on ekslikud.
sätetest järelduvalt laieneb sama paragrahvi lõige 4 väärteomenetlejale väärteootsuse tegemisel. Juhtimisõiguse peatamist juhiloa väljaandnud asutuse poolt reguleerib
Viidatud paragrahvi lõike 10 kohaselt vormistatakse juhtimisõiguse peatamine loa väljaandnud asutuse otsusega kolme päeva jooksul , arvates jõustunud karistamisotsuse saamisest. Otsus peab sisaldama käesoleva seaduse § 41 lõike 4 punktides 1-3, 5 ja 6 nimetatud andmeid. Otsuse koopia saadetakse isikule posti teel. Kuigi juhtimisõiguse peatamisel ei olnud ette nähtud normi rakendaja kaalutlusõigust sõltuvalt väärteo toimepanemise asjaoludest,sealhulgas juhtimisõiguse peatamise kestuse osas, ei tähenda nimetatu iseenesest sätte ebaproportsionaalsust. Seadusandja on leidnud, et rikkumiste korduval toimepanemisel on vajalik ja kohane juhtimisõiguse peatamine seaduses sätestatud ajaks, kusjuures juhtimisõiguse peatamise aluseks on jõustunud otsus väärteomenetluses. Riigikohtu üldkogu on 27.06.2005.a. kohtuotsuses nr 3-4-1-2-05 leidnud:” Üldkogu peab siinkohal vajalikuks märkida, et meedet ei saa ebaproportsionaalseks pidada üksnes menetleja kaalutlusõiguse puudumise tõttu. Teatud juhtudel võib seadusandja jõuda kaalumise tulemusel põhjendatud järelduseni, et isikute põhiõigused ja -vabadused on tagatud ka menetleja kaalutlusõiguse olemasoluta (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
.3 olla juhtimisõiguse peatamise aluseks, kas juhtimisõiguse peatamiseks on õiguslik alus, kas varasemad karistusotsused on karistusregistri kohaselt kehtivad, kas varasem juhtimisõiguse peatamise otsus on täidetud jms- on üldreeglina tuvastatavad isikut ära kuulamata. Vaatamata juhtimisõiguse peatamist sätestava normi imperatiivsusele on juhiloa väljastanud asutusel siiski õigus teatud juhtudel otsustada juhtimisõiguse peatamata jätmise üle. Juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel kontrollitakse sunnivahendi kohaldamist välistada võivaid asjaolusid . Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et asjas ei ole võetud arvesse selliseid asjaolusid, mis võinuksid mõjutada tema suhtes tehtavat otsust- näiteks väärteomenetluses tehtud otsuse tühistamine teistmise korras, kaebuse esitaja invaliidsus jms. Kuivõrd ei ole tõendatud haldustõkendi kohaldamist välistada võivate asjaolude esinemine, mis oleksid võinud mõjutada kaebuse esitaja suhtes tehtavat otsust, puudub alus väita juhtimisõiguse peatamise otsuse õigusvastasust. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et Riigikohus on 27.06.2005.a. ülalviidatud otsuses leidnud, et abivajavate perekonnaliikmete eest hoolitsemise eeltingimuseks ei saa olla juhtimisõiguse olemasolu. Tegemist on eriõigusega, mis võimaldab isikul oma põhiõigusi ja kohustusi hõlpsamini realiseerida, kuid mille puudumine ei takista hoolitsuskohustuse täitmist. Kohus on eespool rõhutanud, et ARK-l puudus õigus juhtimisõiguse peatamisel arvestada asjaoludega, mida soovis kaebaja. Riigikohus on eespoolviidatud 25.10.2004.a. kohtuasjas leidnud, et juhtimisõiguse peatamise otsusele kaebuste esitamine on sätestatud eelkõige juhtudeks, mil juhiloa väljaandnud asutuse töötaja väljub temale
Selliseid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. 5.Kohus peab vajalikuks märkida, et mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mis antakse isikule teatud tingimuste täitmisel ja selle eriõiguse kasutamisel tuleb järgida üldkehtivaid liikluseeskirju. Mootorsõiduki näol on tegemist suurema ohu allikaga, liiklusseaduse § 28 6 sätetest järelduvalt antakse juhtimisõigus vaid teatud tingimustele vastavale isikule, muu hulgas peab isik tundma liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja oskama valitseda sõidukit, jälgida liiklust, märgata ja ette näha võimalikke ohte ja vastavalt tegutseda. Seega juhtimisõiguse taotlemise õigus tekib isikul kõigile tingimustele vastavuse korral ja juhtimisõiguse andmisel eeldatakse, et suurema ohu allikaga ei ohustata teiste isikute põhiõigusi või muid põhiseaduslikke väärtusi ning et isik järgib seaduse nõudeid. Kui isik oma süülise käitumisega liikluses korduvalt seab ohtu teiste isikute põhiseaduslikud õigused ja huvid ning tema suhtes kohaldatud karistus väärteoasjas ei ole seega avaldanud soovitud mõju, on juhtimisõiguse peatamise näol üksikisiku õiguste piiramine teiste isikute huvides igati õigustatud. Liiklusseaduse § 1 lg 1 kohaselt on seaduse ülesandeks ja eesmärgiks sätestada liikluse korraldamine Eesti teedel ja liiklusohutuse tagamise alused ja põhinõuded. Juhtimisõiguse peatamise eesmärgiks on mitte lubada seadusega määratud ajaks liiklusse isikuid, kes on korduvalt pannud toime enamohtlikke väärtegusid ja ennetada sellega ohte kaasliiklejate elule, tervisele ja varale. Arvestades seda, et piirangud on sätestatud eesmärgiga teiste isikute ja rikkuja enda põhiseaduslike väärtuste – elu ja tervise kaitsele, on kohaldatud vahend proportsionaalne ja sobiv. Iga põhiseaduslik õigus on piiratud teiste isikute samasuguste õiguste või Põhiseaduse teistest sätetest tulenevate õigustega. Kaebuse esitaja õiguste piiramise põhjus tuleneb teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest ja avalikust huvist. Liiklusalaste õigusaktide nõuete korduva rikkuja seaduses määratud ajaks liiklusest kõrvaldamine ei moonuta õiguse vabale eneseteostusele ,õiguse vabalt valida elukutset või tegevusala, samuti omandi vaba ja sihtotstarbelise kasutamise ja liikumisvabaduse olemust ja ei tähenda iseenesest, et kaebaja oleks neist õigustest ilma jäetud . 6. Tühistada saab kohus vaid õigusvastast haldusakti. Kaebuse esitaja juhtimisõigus on peatatud kooskõlas otsuse tegemise ajal kehtinud seadusega ning otsuse tühistamiseks kaebuses toodud motiividel alused puuduvad. Lea Kuuse Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.