lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eeskostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.
lg 2 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 24.12.2004 määruse nr 374 kohaselt on kuupalga alammääraks täistööaja korral 2690 krooni alates 01.01.2005 ja 22.12.2005 määruse nr 328 kohaselt 3000 krooni alates 01.01.2006.
lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust. Arvestades eeltoodut ning kostja poolt hagi õigeks võtmist, peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis 1345 krooni kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni 31.12.2005 ja 1500 krooni kuus alates 01.01.2006 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3, TsMS (redaktsioon kuni 31.12.2005) § 48 lg 1 p 3, § 64 lg 1, RLS (redaktsioon kuni 31.12.2005) § 16 lg 1 p 2 ja lisast 2 tulenevalt tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 1400 krooni (hagihinnaks 17 690 krooni (1345*2+1500*10). TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.