Obsah (8)

§ 317§ 415§ 416§ 142§ 420§ 442§ 64§ 48

Tsiviilasi nr 2-05-18391 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Andrus Miilaste sekretär Sigrid Huik Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2006

§ 317

, § 407 § 410, § 413, § 436, § 442, § 444 tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3,

(redaktsiooni kuni 31.12.2005) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1, PerS§ 49, 60 lg1, § 61 lg1 ja 2 § 70 kohus otsustas: Välja mõista Y ilt elatusraha lapse ülalpidamiseks X kasuks ( arveldusarve Hansapangas 1103222975 ) alates 18.10.2005.a. igakuiselt 2 100,00 (kaks tuhat ükssada krooni) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni lapse täisealiseks saamiseni . Välja mõista Y ilt alljärgnevalt : kohtukulud 1 750,00 ( üks tuhat seitsesada viiskümmend ) krooni riigituludesse ja 200 ( kakssada ) krooni X kasuks Toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult ning avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded vähemalt kahel korral ja vähemalt nädalase vahega kohtuotsuse resolutsioon. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 416lg 2, § 340).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 20 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 420lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

ASJAOLUD Hageja ja kostja kooselust sündis 09.08.1990.a poeg Albert, kes on hageja ja kostja omavahelise kokkuleppe tulemusena jäetud peale abielu lahutamist 09.05.2002.a. hageja kasvatada. Kostja lapse kasvatamisest osa ei võta ega täida oma ülalpidamiskohustust tema suhtes. KOHTUISTUNG Kohus avaldas 09.01.2006 ja 02.01.2006.a. Ametlikes Teadaannetes kostja kohtukutse koos hoiatusega teha istungile mitteilmumisel kostja kahjuks tagaseljaotsus. Teate avaldamisega loeb kohus

§ 317alusel kohtukutse kostjale kättetoimetatuks.

Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud ka mitteilmumise põhjustest. Hageja jäi hagi juurde ning palus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja palub Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-de 60 lg 1 ja 61 lg-te 1, 2 ja 4 alusel mõista kostjalt välja 2 100,00 krooni elatusraha. Hageja selgitab, et lapse vajadused ühes kalendrikuus on 4 200,00 krooni. Hageja ise on hetkel töötu ning alates 25.07.2005.a. kuni jaanuarini 2006.a. sai töötuskindlustust 2900,00 krooni. Lapse ülalpidamisel abistab hagejat tema ema. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest (PKS § 61 lg-d 1 ja 2). Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 61 lg 4). Vabariigi Valitsuse 24.12.2004.a määrusega nr 374 kehtestati alates

1. jaanuarist
2. a kuupalga alammääraks 2690,00 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha lapsele olla väiksem kui 1345,00 krooni . Alates 01.jaanuarist 2006a. ei või elatusraha olla väiksem kui 1500 krooni. Sotsiaalministeeriumi tellimusena valmis
3. aastal uurimus „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, mille eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltu metoodika lapse ja tema kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Lisaks lasub isikul, kelle kasuks elatis välja mõistetakse, kohustus maksta sellelt tulumaksu (tulumaksuseadus § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1). Seega on PKS § 61 lg-s 4 ettenähtud elatise miinimummäär madalam poolest lapse ülalpidamiseks vajalike kulutuste summast. Kohus on seisukohal, et seaduses sätestatud elatusraha miinimummäär ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huve saada ülalpidamist piisavalt ka juhul, kui vanemad elavad lahus. Eelnevast tulenevalt on nõue 2 100,00 krooni suuruse elatise maksmiseks õigustatud. KOHTUKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

§ 64

lg 1 sätestab (redaktsioon kuni 31.12.2005), et riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

§ 48

lg 1 p 3 (redaktsioon kuni 31.12.2005) kohaselt määratakse elatise hagis hagihind aasta elatusrahaga. Kohus rahuldas hageja nõude elatise maksmiseks summas 2100,00 krooni kuus. Seega on hagihind 2 100x12=25 200 krooni, millelt kuulub tasumisele riigilõiv 1 750,00 krooni. Kohtunik