← Eesti

3-05-615/1

3-05-615 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 10.04.2006.a Tallinn Haldusasja number 3-05-615 (endine nr 3-1000/2005) Haldusasi M.K. kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) Tallinna büroo 19.07.2005.a juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 5924 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 24.03.2006.a Menetlusosalised Kaebuse esitaja M.K. Vastustaja ARK, esindaja Tiia-Liis Jürgenson RESOLUTSIOON Jätta M.K. kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. ASJAOLUD

  1. Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse ülemkomissari 17.06.2005.a otsusega väärteoasjas nr 2376,05,003234 karistati M.K.t liiklusseaduse (LS) § 74.22 lõike 3 alusel rahatrahviga 90 trahviühikut, s.o 5400 krooni (tl 6). Otsuse kohaselt juhtis M.K. 28.05.2005.a Harju maakonnas Anija vallas mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 43 km/h võrra, sõites kiirusega 140 +/7 km/h, millega rikkus liikluseeskirja (LE) § 124 punkti 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 74.22 lõike 3 järgi.
  2. ARK Tallinna büroo peaspetsialisti 19.07.2004.a juhtimisõiguse peatamise otsusega nr 5924 peatati alates otsuse tegemisest M.K. juhtimisõigus LS § 41.3 lõike 4 alusel kuueks kuuks, s.o kuni 18.01.2006.a (tl 5). Otsuses märgiti, et Põhja Politseiprefektuuri 17.06.2005.a otsusega väärteoasjas nr 2376,05,003234 karistati M.K.t LS § 74.22 lõike 3 järgi. Lisaks lähtuti tema 21.12.2003.a ja 14.06.2004.a jõustunud kehtivatest karistustest LS § 74.22 lõike 2 järgi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  3. Kaebuses taotletakse ARK Tallinna büroo 19.07.2005.a juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 5924 tühistamist (tl 21-22). Kaebuse esitaja leiab, et ta on saanud ühe väärteo (mootorsõiduki juhtimine asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 43 km/h võrra) eest karistada kolm korda: rahatrahv, karistusandmete kustutamise tähtaja pikenemine ja juhtimisõiguse peatamine. Seoses sellega on rikutud karistusseadustiku § 2 lõiget 3, mis sätestab, et sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda. Lisaks takistab juhtimisõiguse peatamine otseselt kaebaja tööd ja piirab liikumisvõimalusi. Kaebaja on registreeritud FIE-na: heli-ja valgustehnika rent, diskor ning töötab töölepingu alusel Uus Maa Kinnisvarabüroos maakleri assistendina. Tööst loobuda pole võimalik. ARK Tallinna büroo on rikkunud Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §
  4. Seoses juhtimisõiguse peatamisega ei ole kaebajal võimalik vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta.
  5. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata: Vastustaja on seisukohal, et kaebaja juhtimisõiguse peatamise otsus ei ole vastuolus seadusega, see on tehtud seaduslikel alustel. Juhtimisõiguse peatamise otsus sisaldab viiteid kehtivate karistuste kohta LS § 74.22 lõike 2 eest ja kaebaja ei ole oma rikkumisi vaidlustanud. Karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, sest aastast vahet jõustunud karistusotsuste ja uute rikkumiste vahele tekkinud ei ole. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 27.06.2005.a põhistatud otsuse nr 3-4-1-2-05 alusel ei ole juhtimisõiguse peatamine ebaseaduslik ja LS § 41.3 lõiked 1,4 ja 8 ei ole põhiseadusega vastuolus. KOHTU PÕHJENDUSED
  6. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. 5.1 Kaevatava otsusega on M.K. juhtimisõigus peatatud LS § 41.3 lõike 4 alusel. Kuni 01.10.2005.a kehtinud LS § 41.3 lõike 4 kohaselt juhiloa väljaandnud asutus peatab juhtimisõiguse kuuks, kui isikut on kolmandat korda karistatud LS § 74.5 või § 74.22 lõike 2 või 3 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta loetletud rikkumiste eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus selles, et M.K.l oli juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemise ajal kolm karistusotsust LS § 74.22 lõigete 2 ja 3 rikkumise eest. M.K. on toimiku materjalide kohaselt politsei poolt karistatud LS § 74.22 lõike 2 järgi 06.12.2003.a ja 2 19.05.2004.a ning LS § 74.22 lõike 3 järgi 17.06.2005.a (tl 6, 40). Karistamisotsused olid jõustunud ja karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei olnud kustunud. Asjas on vaidlus peamiselt selle üle, kas juhtimisõiguse peatamine LS § 41.3 lõike 4 alusel on isiku teistkordne karistamine. 5.2 Riigikohtu üldkogu asus 25.10.2004.a otsuses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-110-04 seisukohale, et juhtimisõiguse peatamine LS § 41.3 lõigete 1,4 ja 8 järgi ei ole vastuolus PS § 23 lõikega
  7. Selles otsuses tõdes üldkogu, et juhtimisõiguse peatamine LS § 41 lõigete 1-8 alusel kujutab endast oma olemuselt karistust, kuid selgitas nii selles kui ka samal kuupäeval asjas nr 3-3-1-29-04 tehtud otsuses, et kuigi formaalselt kujutavad väärteomenetlus ja ARK-s toimuv juhtimisõiguse peatamise vormistamine kui haldusmenetlus endast iseseisvaid menetlusi, on need vaadeldavad ühtse tervikuna. Nimelt tehakse suur osa juhtimisõiguse peatamise seisukohast asjakohastest toimingutest (asjaolude tuvastamine, isiku ärakuulamine) väärteomenetluses. Juhiloa väljaandnud asutus ei kontrolli juhtimisõigust peatades liiklusrikkumise asjaolusid, vaid lähtub väärteomenetluses tehtud otsustest. Samuti ei ole juhtimisõiguse peatajal kaalutlusõigust juhtimisõiguse peatamise kestuse osas. Seetõttu on juhtimisõiguse peatamise vormistamine ARK-s LS § 41 lõigete 1-8 alusel käsitatav väärteomenetluses tehtud karistusotsuse automaatse järelmina. Väärteomenetluse ja juhtimisõiguse peatamise ühtse tervikuna käsitlemise kasuks räägib ka asjaolu, et juhtimisõiguse peatamine on loetav karistuseks materiaalses tähenduses just seetõttu, et haldusorgan ei hinda täiendavalt juhtimisõiguse peatamisel isikust lähtuvat liiklusohtu ning juhtimisõiguse peatamine sõltub väärteomenetluses tuvastatud rikkumisest ja süüst. Riigikohtu üldkogu 27.06.2005.a otsusega põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-2-05, samuti asjas nr 3-4-1-1-05 leiti, et Riigikohtu üldkogu 25.10.2004.a otsuses asjas nr 3-4-1-10-04 väljendatud seisukohtade muutmiseks alused puuduvad ja LS § 41.3 ei ole vastuolus PS § 23 lõikega
  8. Eeltoodud asjaoludel on ebaõige kaebaja seisukoht, et juhtimisõiguse peatamisega on teda teistkordselt karistatud. Kuna kaebajal oli kolm sellist rikkumist, mille eest seadusandja oli ette näinud juhtimisõiguse peatamise, tuli vastustajal kohaldada tema suhtes LS § 41.3 lõiget 4 ja peatada kaebaja mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks. 5.3 Veel on kaebuse esitaja leidnud, et juhtimisõiguse peatamisega on rikutud PS §-s 29 sätestatud õigust valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on asunud seisukohale, et PS §-s 29 sätestatud subjektiivne õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ei hõlma tekkinud töö- või teenistussuhet ega selle lõpetamist (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 11.06.1997.a otsus asjas nr 3-4-1-1-97, 06.10.1997.a otsus asjas nr 3-4-1-2-97 ja 27.05.1998.a otsus asjas nr 3-4-1-4-98). Seega ei hõlma kaebaja viidatud põhiõigus tema tegutsemist diskori, õhtujuhi ja helitehnikuna, kuivõrd nimetatud aladel kaebaja esialgsest kaebusest nähtuvalt juba tegutses (tl 2). Juhtimisõiguse peatamine pole kaebajal ka takistanud asumast tööle kinnisvarabüroosse maakleri assistendina (tl 21). Toimikust nähtuvalt on tööleping OÜ-ga Kinnisvarabüroo UUS MAA sõlmitud 24.10.2005.a,(tl 16-20), seega pärast juhtimisõiguse peatamist. Kohus nõustub kaebajaga, et kaevatava otsusega on piiratud tema piiratud tema võimalus autot juhtida. Samas tuleb silmas pidada, et õigus vabale eneseteostusele, seega ka isiku võimalus autot juhtida, on lähtuvalt PS § 19 lõikest 2 piiratud isiku kohustusega austada ja arvestada teiste isikute õiguste ja vabadustega ning järgida seadust (vt Riigikohtu üldkogu 27.06.2005.a otsus 3 põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-2-5). Riigikohtu üldkogu viidatud otsuses leiti, et seadusandja on juhtimisõiguse peatamise kui materiaalses mõttes karistusega piiranud isiku õigust vabale eneseteostusele just teiste isikute õiguste ja õiguskorra kaitseks. Otsuses asuti seisukohale, et mootorsõiduki juhtimise keelamine on kaasajal levinud karistusliik, mis kujutab endast efektiivset karistust liiklusalaste õiguserikkumiste eest. Samuti ei ole tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse karistusega, arvestades õiguserikkumise iseloomu. Mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine üle kujutab endast olulist rikkumist. Seega on tegemist proportsionaalse ja põhiseadusega kooskõlas oleva eneseteostusvabaduse piiranguga. 5.4 Eeltoodud põhjustel on kaevatav otsus on õiguspärane ja kaebus tuleb seetõttu jätta halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lõike 1 punkti 6 alusel rahuldamata.
  9. Kohtukulude väljamõistmist taotletud ei ole. Indrek Paukštys Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.