← Eesti

3-04-326/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kohtunik Elle Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 24.03.2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-326 Haldusasi S.B.´i kaebus Eesti Advokat

§ 19lg 2 p 4 sätestatud omandiõiguse piirangud.

PS § 32 lg 2 kolmandast lausest ja § 11 teisest lausest tuleneb, et omandit võib piirata vaid üldistes huvides ja need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Normide vastavust proportsionaalsuse põhimõttele tuleb hinnata seoses piirangute üldsuse huve teeniva eesmärgiga. S.B. leiab, et

regulatsioon võib rikkuda PS § 32 lg 1 teises lauses sätestatud põhiõigust, sest ei võimalda tal saada õiglast hüvitist. Kaebuse esitaja leiab, et sekkumise osas omandiõigusesse kohaldatakse ka õiguslikku määratluse või seaduslikkuse nõuet. Sellele on otseselt viidatud Protokolli nr 1 art.1 teises lauses, kus on öeldud, et omandi äravõtmine toimub mitte teisiti, kui „seadusega sätestatud tingimustel“. Konventsioon on suunatud sellele, et siseriiklik seadusandlus vastaks iseenesest „seaduse“ olulistele tingimustele. Siia kuulub õiglane ja nõuetekohane kord, ja nimelt, et vaidlustatav abinõu oleks seatud ja täidetud vastavasisulise võimuorgani poolt ning see ei oleks omavoli. Euroopa Kohus on seisukohal, et peavad olema ka menetlusgarantiid riigi või vastavate organite volituste mittenõuetekohase täitmise vastu. Kaebaja on seisukohal, et Euroopa Konventsiooni artiklite ning Protokolli nr 1 art 1 rikkumi8ne Eesti Advokatuuri Juhatuse poolt leidis aset. Vastustaja sekkus oma õigusvastaste otsustega, mitte ainult kaebaja omandiõigusesse, vaid aitas kaasa ka olukorra loomisele, kus avaldaja ei saa täita oma finantskohustusi (s.t. autode liisingumakseid 7421.61 ja 6693 krooni kuus, lepingu nr 176-35 1340,42 krooni kuus, samuti lepingu nr 2540073640310 ca 5500 krooni kuus jne). Kaebuse esitaja palub välja mõista Eesti Advokatuuri Juhatuselt 4141,80 krooni. Märgitud summa seisneb tasust advokaadile S.B.ile perioodil alates 01.01.2003 kuni 23.06.2003 tehtud töö eest määratud korras. Vastavalt Advokatuuri seaduse tasu määratud korras tehtud töö eest maksab advokaadile Advokatuuri juhatus. Kaebaja esitas juhatusele arve, palus maksta talle raha määratud korras tehtud töö eest juunis 2003. Kuni käesoleva ajani advokatuuri juhatus ei ole maksnud kaebajale neid rahasid. Määrused, mille alusel pidi juhatus maksma kaebajale tasu 4141,80 on esitatud Advokatuuri juhatusele. Vaatamata sellele, ei ole Advokatuuri Juhatus maksnud kaebajale nõutud summat. Kaebaja on seisukohal, et kuna Advokatuuri 27.08.2003, 21.10.2003, 21.11.2003 otsused on S.B.´i poolt vaidlustatud Tallinna Halduskohtus, siis Advokatuuri Juhatus tahtlikult ei taha maksta talle 4141,80 krooni. Kaebaja leiab, et tema õigusi on rikutud ning palub välja mõista Eesti Advokatuuri Juhatuselt 4141.80 krooni kaebaja kasuks. Vastustaja põhjendused: Vastustaja peab S.B.´i kaebust põhjendamatuks ja palub jätta esitatud kaebus rahuldamata. S.B. väidab, et Eesti Advokatuuri Juhatus on oma õigusvastaste otsustega tekitanud talle kahju summas 279 160 krooni, milles ta palub välja mõista 4141,80 krooni. Kaebuses esitatud väited on Tallinna Halduskohtu poolt vähemalt osaliselt juba kaalutud. Tallinna Halduskohus on tuvastanud, et Eesti Advokatuuri Juhatuse otsused S.B.i suhtes olid õiguspärased. Tallinna Halduskohtu 02.04.2004 otsusega haldusasjas nr 3-422/2004 leiti seoses S.B.´ile määratud distsiplinaarkaristusega muuhulgas, et „… kaebajale süüks pandud teod on tõendatud otsuses märgitud tõenditega, kaebaja ei ole esitanud mingeid tõendeid, mis vastupidist kinnitaksid. Karistus ei ole ebaproportsionaalselt karm, selle määramisel on arvestatud distsiplinaarüleastumise märkimisväärset iseloomu ja raskust, kutse-eetika nõuete raske ja korduva rikkumise asjaolu, aga ka kaebaja suhtumist aukohtumenetlusse tema poolt toimepandud rikkumise arutamisel“. Kaebaja on ekslikul seisukohal seoses kaebaja väidetavate nn. põhiseaduslike õiguste rikkumisega. Põhiseadus ei anna kellelegi piiramatuid õigusi õigusabi osutamisel, vaid õigusabi osutamine toimub Eesti Vabariigi seadustega sätestatud tingimustel. Kaebaja loogikat järgides võiks väita, et igaühele on tagatud nt. õigus vabalt tegutseda kohtunikuna, sõltumata riigis kehtivate seaduste ja kohtunikkonnale esitatavate nõuete täitmisest. Nii nagu kohtunikuna tegutsemiseks, on ka Eesti Advokatuuris advokaadina tegutsemiseks selged reeglid, mis on kehtestatud

alusel. Põhiseaduse § 29 on sätestatud seoses tegevusala valimise õigusega, et „ Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimuse ja korra“. Seega Põhiseadus ei anna kellelegi piiramatuid õigusi õigusabi osutamisel, vaid õigusabi osutamine toimub Eesti Vabariigi seadustega määratud tingimustel. Samas ei võta advokaadi kutsetegevuse lõppemine vabatahtlikus kutseühenduses Eesti Advokatuuris kaebajalt õigust õigusabi osutamiseks ja oma kutsealal tegutsemiseks. Advokatuuri juhatuse pädevus on selgelt paika pandud

ja muude õigusaktide alusel. Väärad on S.B.i väited, nagu ei vastaks

normid või nende kohaldamine kaebaja suhtes EV Põhiseaduse normidele ja Euroopa Inimõiguste Kohtu õigusrakenduslikule praktikale. Vastustaja ei pea vajalikuks kommenteerida S.B.´i kaebuses esitatud arvukaid viiteid Euroopa Inimõiguste Konventsioonile ja Euroopa Kohtu lahenditele, kuna käesolevas asjas ei ole kaebaja põhiõigusi rikutud. S.B.´i viited Euroopa Kohtu lahenditele on asjassepuutumatud. Samas vastustaja märgib, et kaebaja väited talle väidetava „omandi ebaseadusliku võõrandamise“ ja „eneseteostamise õiguse vabaduse piiramisega“ tekitatud kahjus on täiesti alusetud ega põhine ühelegi tõendile. Seoses konkreetse nõudega välja mõista kahju summas 4141,80 krooni vastavalt S.B.´i arvele nr 022/B-03 on kaebajale Eesti Advokatuuri 10.10.2003 kirjaga selgitatud, et „ Olete esitanud arve Advokaadibüroo Nadeza Kikkas nimel, milles taotlete õigusabi eest tasu ülekandmist oma isiklikule pangakontole. Õigusabi tasule käibemaksu lisamine sellisel juhul ei ole põhjendatud, seega arve on valesti koostatud ning väljamakset sellel alusel pole võimalik teha“. Vastusaja jääb eelpool nimetatud kirjas väljendatud seisukohtade juurde. Kaebaja ei ole käibemaksukohuslane, kuid samas on lisanud enda poolt esitatud arvele põhjendamatult käibemaksu. Vastustaja peab seadusevastaseks õigusabi tasu ülekandmist advokaadi isiklikule pangakontole.

§ 49

lg 1 kohaselt advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu.

§ 49

lg 2 kohaselt advokaadibüroo pidaja on advokaadiühing või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vandeadvokaat. Seega S.B. ei saanud vandeadvokaadi vanemabina esitada arveid raha tasumiseks isiklikule pangakontole. Vastustaja palub jätta esitatud kaebus rahuldamata ja S.B.´ilt välja mõista vastustaja kohtukulud summas 5007 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega, hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele järgnevatel motiividel:

§ 49

lg 1 kohaselt advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu.

§ 49

lg 2 sätestab, et advokaadibüroo pidaja on advokaadiühing või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vandeadvokaat. Kaebuse esitaja S.B. on vandeadvokaadi vanemabi, kellel puudub seadusest tulenev õigus esitada arveid raha tasumiseks isiklikule pangakontole. Selles osas kohus nõustub vastustajaga. Kaebuse esitaja S.B. on käesolevas haldusasjas esitanud arve 25.06.2003 nr 022/B-03, mis on koostatud OÜ Advokaadibüroo N.Kikkas nimel ning millele on märgitud S.B.´i pangakonto andmed (riigi õigusabi osutamisel advokaadi S.B.´i poolt mai-juuni 2003). Arvel, millele on alla kirjutanud S.B., on viidatud alusena AB N.Kikkas pidaja ja advokaadi S.B. vahel sõlmitud lepingule, kuid tõendada seda kaebaja ei ole soovinud. HKMS § 15 lg 3 kohaselt kaebuse esitaja on kohustatud tõendama oma väiteid vastavate tõenditega, tõendamata väited hindab kohus paljasõnalisteks. Vaadeldaval juhul kaebuse esitaja ei ole järginud seaduses kehtestatud korda ning ei ole kohtule ka tõendanud, et toimis vastavalt kirjalikule kokkuleppele. Kohus leiab, et puudub alus rahalise nõude rahuldamiseks ning vastustajalt kaebaja kasuks 4141,80 krooni väljamõistmiseks. HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. Seda peab isik alati arvestama kaebuse esitamisel kohtule, hinnates kaebuse perspektiivi (eduväljavaateid). Vastustaja esindaja adv Andres Suik on esitanud kohtukulude hüvitamise nõude koos kuludokumentidega, milles palub välja mõista kaebuse esitajalt vastustaja kasuks viimase poolt kantud kohtukulud summas 5007 krooni. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele soovitud ulatuses. Elle Kask Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.