KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-247 Haldusasi U.S. ja H.R. kaebused sotsiaalministri 12.01.200

§ 24lg 1 p 3).

2. Mõista Sotsiaalministeeriumilt välja U.S. kasuks viimase kantud kohtukulude katteks kokku 4759.50 krooni (neli tuhat seitsesada viiskümmend üheksa krooni ja 50 senti), sh 10.- krooni riigilõivu ja 4749.50 krooni õigusabikulude katteks (

§ 93lg 2).

3. Mõista Sotsiaalministeeriumilt välja H.R. kasuks viimase kantud kohtukulude katteks kokku 4759.50 krooni (neli tuhat seitsesada viiskümmend üheksa krooni ja 50 senti), sh 10.krooni riigilõivu ja 4749.50 krooni õigusabikulude katteks (

§ 93lg 2).

4. Ülejäänud osas jätta kaebuse esitajate õigusabikulud nende enda kanda (

§ 87lg 2).

5. Sekretäril saata pooltele (kaebuse esitajatele nende esindaja M. Aaviku kaudu) käesoleva määruse ärakiri, sealjuures kaebuse esitajatele koos Sotsiaalministeeriumi edastatud käskkirjade koopiatega ning Sotsiaalministeeriumile koos kaebajate vastustega kohtunõudele. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on protsessiosalistel õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud esimese astme kohtu kaudu (

§ 24lg 2, § 31 lg 3 ja 6).

KOHUS LEIAB:

1. 03.02.2006 määrusega võttis Tallinna Halduskohus menetlusse U.S. kaebuse sotsiaalministri 12.01.2006 käskkirja nr 14 ja Sotsiaalministeeriumi kantsleri 25.01.2006 käskkirja nr 11 tühistamiseks. Sama määrusega kohus rahuldas U.S. esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas sotsiaalministri 12.01.2006 käskkirja nr 14 ja Sotsiaalministeeriumi kantsleri 25.01.2006 käskkirja nr 11 kehtivuse kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
2. 06.02.2006 määrusega võttis kohus menetlusse ka H.R. kaebuse samade haldusaktide tühistamiseks ja liitis H.R. kaebuse menetluse ühte U.S. kaebuse menetlusega haldusasjana nr 306-
3. Kaebuste arutamine peaks toimuma kohtuistungil 26.04.2006 kell 10.
5. 13.03.2006 saabus Tallinna Halduskohtusse vastustaja taotlus selle haldusasja menetluse lõpetamiseks. Taotlusest nähtus, et käesolevas asjas vaidlustatud haldusaktid on tunnistatud kehtetuks haldusmenetluse seaduse § 65 lg 1 alusel tagasiulatuvalt. Väidetavalt oli taotlusele lisatud ka vastavate vaidlustatud haldusakte kehtetuks tunnistavate käskkirjade koopiad, kuid tegelikult olid lisatud üksnes käesolevas haldusasjas kaevatud sotsiaalministri 12.01.2006 käskkirja nr 14 ja Sotsiaalministeeriumi kantsleri 25.01.2006 käskkirja nr 11 koopiad.
6. 14.03.2006 saatis kohus kaebuse esitajate volitatud esindajale Marko Aavikule kohtunõude (ärakirja Sotsiaalministeeriumile), milles märkis, et kuigi hetkel puudub dokumentaalne kinnitus, et taotluses väidetu vastab tegelikkusele, puudub kohtul alus arvata, et vastustaja esitab alusetuid väiteid. Kohus nõuab Sotsiaalministeeriumilt ka täiendavate tõendite esitamist, kuid samas ei takista see asjaolu väljaselgitamast kaebajate tahet menetluse edasise jätkumise suhtes, kui kaevatud haldusaktid osutuvad praeguseks kehtetuteks. Kohus selgitas menetluse lõpetamise korda ja tagajärgi ning palus esindajat kohtule teatada, kas tema volitajad nõustuvad asja menetluse lõpetamisega ja kas nad taotlevad vastustajalt oma seni kantud kohtukulude väljamõistmist. Viimatinimetatud juhul tuli koos vastusega kohtunõudele esitada kohtule ka kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid, kuna nende esitamata jätmisel kohtukulusid välja ei mõisteta.
7. 20.03.2006 sai kohus kaebuse esitajate esindajalt vastused kohtunõudele. Kaebajad andsid nõusoleku menetluse lõpetamiseks, kui kohus tuvastab, et kaevatud haldusaktid on kehtetuks tunnistatud. Samas on palutud vastustajalt välja mõista kaebajate õigusabikulud a`7847.- krooni (sisaldab käibemaksu 18%) ja riigilõiv a`10.- krooni.
8. 27.03.2006 edastas Sotsiaalministeerium halduskohtule koopiad oma varasemas taotluses märgitud haldusaktidest: sotsiaalministri 09.03.2006 käskkiri nr 64 „Sotsiaalministri
9. jaanuari
10. a käskkirja nr 14 „Riigivara võõrandamine“ kehtetuks tunnistamine“ ja Sotsiaalministeeriumi kantsleri 10.03.2006 käskkiri nr 30 „Sotsiaalministeeriumi kantsleri
11. jaanuari
12. a käskkirja nr 11 „Enampakkumise tingimuste kinnitamine“ kehtetuks tunnistamine“. Sotsiaalministri 12.01.2006 käskkiri nr 14 on tunnistatud kehtetuks tagasiulatuvalt alates
13. jaanuarist.
14. Vastavalt

§ 24

lg 1 p-le 3 lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud või välja andmata jäetud haldusakt välja antud või peatatud haldusakt täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse või protesti esitaja taotleb asja läbivaatamist. Sama paragrahvi lg 2 ja 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega ning menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Menetluse lõpetamise määruse peale on õigus esitada määruskaebus. Kaebuse esitajal on vastavalt

§ 93lg-tele 2 ja 7 õigus nõuda kohtukulude hüvitamist.

Kohus, arvestades eeltoodut, on seisukohal, et käesoleva haldusasja menetluse võib lõpetada ja seega jääb ära ka varemplaneeritud kohtuistung 26.04.2006 kell 10.00. 2 8.

§ 93

lg 2 kohaselt kaebuse esitaja kasuks mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku paragrahv 24 lõike 1 punktis 3 sätestatud alusel. Mõlemad kaebajad on palunud nende kasuks vastustajalt välja mõista nende poolt tasutud riigilõivu 10.- kr (tasumine on tõendatud – tl 14, 40) ning õigusabikuludena 7847.- krooni. Nimetatud summa tasumise tõendamiseks on kohtule esitatud Advokaadibüroo Aavik, Arvisto & Partnerid 16.03.2006 kassa sissetuleku orderi kviitungid nr 1603/1 (U.S.) ja nr 1603/2 (H.R.). Taotluse kohaselt on mõlemal juhul kulutatud õigusabile 4,75 tundi, lähtudes tunnihinnast 1400.kr + käibemaks 18% = 1652.- kr. Õigusabi sisuks on olnud vaidluse aluseks olevate materjalidega tutvumine, vaidluse perspektiivituse hindamine, kliendiga nõupidamine, kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamine, kohtunõudega tutvumine ning kohtule vastuse ja kohtukulude nimekirja koostamine. Kohus on seisukohal, et kui tegemist oleks olnud ühe isiku vastava kaebusega, siis võiks õigusabikulusid pidada mõistlikuks. Antud juhul on aga tegemist sama vandeadvokaadi poolt esindatava kahe isiku identse kaebuseasjaga, mis võimaldaski nende liitmist ühte menetlusse. Kaebused ja vastused kohtunõudele erinevad vaid osas, mis puudutavad konkreetse kaebaja andmeid. Kaebustele lisatud materjalid on täpselt samad. Kaebused on esitatud kohtule teineteisele järgnevatel päevadel. On tõenäoline, et U.S. ja H.R. käisid advokaadi juures isegi nõupidamisel üheaegselt. Sellele viitab asjaolu, et mõlema kaebaja riigilõiv on tasutud samal päeval (02.02.2006) teineteisele vahetult järgnevate maksekorraldustega. Sealjuures on riigilõiv H.R. kaebuselt tasutud enne kui U.S. kaebuselt, samas on aga U.S. kaebus esitatud üks päev varem kui H.R. oma. Igal juhul kõigest sellest on selge, et teise täpselt samadel alustel ja asjaoludel samade käskkirjade peale esitatava kaebuse (ka kohtunõudele vastuse) koostamiseks ei olnud vaja enam vaidluse aluseks olevate materjalidega tutvumine, vaidluse perspektiivituse hindamine, kohtunõudega tutvumine jms. Nimetatud dokumentide, sh esialgse õiguskaitse taotluse, koostamine toimus ilmselgelt „copy and paste“- meetodil, vajalik oli vaid kaebaja nime ja aadressi asendamine. Neil asjaoludel on täiesti põhjendamatu ja vastustaja suhtes ebaõiglane viimaselt sama täissumma kahekordne sissenõudmine. Vastavalt

§ 87

lg-le 2 kohus võib asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured. Kohus peab antud juhul mõistlikuks õigusabikuluks ühe isiku õigusabikulu + õigusabikulu 1 tunni eest (teise kaebaja materjalide vormistamine). Väljamõistetav õigusabikulu tuleb ülaltoodut arvestades jagada kaebajate vahel võrdselt. Seega tuleb Sotsiaalministeeriumilt välja mõista kaebajate kasuks kokku õigusabikuludena 9499.- kr, st kummalegi kaebajale 4749.50 krooni. Hurma Kiviloo Kohtunik 3 4