← Eesti

3-05-391/1

3-05-391 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2006. a, Tallinn Haldusasja number 3-05-391 (endine nr 3-688/200

§ 26lg 1 p 6, § 92 lg 1/.

Mõista H.R.`ilt AS Falck Eesti kasuks välja viimase kantud õigusabikulude katteks 708.krooni (seitsesada kaheksa krooni ja 00 senti) /

§ 93lg 1/.

Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 11.04.2006, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu, tingimusel, et 10 päeva jooksul, arvates 11.04.2006, teatatakse apellatsioonkaebuse esitamisest kirjalikult Tallinna Halduskohtule. Teadet ei ole vaja esitada, kui apellatsioonkaebus esitatakse nimetatud 10päevase tähtaja jooksul. ASJAOLUD

  1. 23.03.2005.a tegi AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja Ljudmilla Tatarenko viivistasu otsuse nr VTO 078913 selle kohta, et sõiduauto Peugeot, reg märk 284 MCH, parkis kell 10:09 Pikk 68 tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. Täiendavalt on otsuses märgitud, et parkimiskella näit 09:30, väike seier 9 ja 10 vahel, suur seier 6 peal. Samuti on märgitud, et “istus autosse ja lahkus sõnadega „ma lükkan edasi kella“, keeras auto 1 ringi ja tuli tagasi samale aadressile. Kutsus politsei“ ning et „pani kella uuesti ja pildistas“ /tl 35/.
  2. Nimetatud sõidukit eelmärgitud ajal kasutanud A.R. esitas ülaltoodud otsuse peale 31.03.2005 protesti (vaide), mille Tallinna Transpordiameti 02.05.2005 teatise kohaselt vaiete läbivaatamise komisjon 26.04.2005 jättis rahuldamata /tl 7-8/.
  3. 26.05.2005 postitas H.R. Tallinna Halduskohtule kaebuse eelnimetatud otsuse tühistamiseks /tl 2-4, 13/.
  5. augusti 2005 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse /tl 23/, 30.09.2005 esitas AS Falck Eesti kohtule kaebuse kohta kirjaliku seletuse /tl 31/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja H.R. leiab, et viivistasu otsus on ebaseaduslik. Sõiduki juht A.R. oli 23.03.2005 hommikul juba üks kord parkinud sõiduki samasse kohta. Parkimiskell oli esiklaasi taga. Juht lahkus autoga parkimiskohast ettenähtud tasuta parkimise 15 minuti sees. Pika tn lõpus meenus talle, et oli unustanud töökohta maha fotoaparaadi. Seejärel tagurdas ta autoga kuni Pikk 68 ja läks fotoaparaadi järele. Parkimiskell oli samas asendis, kuna 15 min ei olnud täis. Tagasi tulles nägi ta kahte AS Falck Eesti naisametnikku otsust koostamas. A.R. kutsus politsei, patrulli ära ootamata ja otsust lõpuni määramata jooksid ametnikud minema. Viivistasu otsus pannakse auto külge, kui parkija ei ole teada. Juht oli kogu vaidluse aja auto juures. Otsus on tehtud isiku (H.R.) suhtes, kes ei pea parkimistasu maksma, kuna ta ei olnud parkija. Parkimise alguse ja maksukohustuse tekke vahele jääv 15 min oli lõpuni kulgemata. Otsuses puudub rikkumise kirjeldus, ei ole üheselt mõistetav, kas parkimistasu ei olnud tasutud või oli ületatud parkimisaeg. Vastustaja AS Falck Eesti palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebus ei ole põhjendatud. Viidates liiklusseaduse (edaspidi LS) § 501 lg-le 4 märgib vastustaja, et mootorsõiduk Peugeot, reg. märk 284 MCH, oli 23.03.
  6. a kell 10:09 pargitud avalikul tasulisel parkimiskohal Pikk 68 ilma, et oleks parkimise eest tasutud. Parkimise eest tasumise kohustus tekkis alates kell 09:45 kuna kontrollimise hetkel oli parkimiskella abil teada antud parkimise algusaeg kell 09:
  7. AS Falck Eesti linnatranspordi töötaja poolt koostatud viivistasu otsus nr VTO 078913 oli kooskõlas LS §-ga
  8. KOHTU PÕHJENDUSED
  9. Kohus peab vajalikuks kõigepealt viidata asjassepuutuvatele õigusnormidele. LS (kuulub kohaldamisele 01.07.2004 jõustunud redaktsioonis) § 50 lg-st 5 tuleneb, et teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik võib kehtestada tasulise parkimise. Tasulist parkimist kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil korraldatakse käesoleva seaduse §-des 501–503 sätestatu kohaselt. Sama seaduse § 501 „Parkimistasu“ sätestab muu hulgas:

(1)Kohalik omavalitsus võib oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu.
(2)Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab määrusega: 1) tasulise parkimise ala; 2) parkimistasu määra või diferentseeritud määrad; 3) parkimistasusoodustused ja -vabastused.
(3)Kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi tasulise parkimise alal korraldab parkimist valla- või linnavalitsus. Parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu maksmise kontrollimise ning käesoleva seaduse §-s 502 sätestatud viivistasu määramise võib kohalik omavalitsus halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Eraõiguslik juriidiline isik 2 osaleb menetluses oma töötaja kaudu, kellele laienevad käesolevas seaduses ametiisiku kohta käivad sätted.
(4)Mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. LS § 502 reguleerib viivistasuga seonduvat. Selle paragrahvi lg 1 kohaselt parkimisjärelevalve ametiisik teeb viivistasu määramise otsuse, kui parkimistasu on maksmata või tasutud parkimisaega on ületatud, lg-st 2 tuleneb, et viivistasu maksja on mootorsõiduki omanik. Mootorsõiduki kasutaja on viivistasu maksja siis, kui mootorsõidukit kasutati kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning mootorsõiduki eest vastutava kasutaja andmed on kantud liiklusregistrisse. Vastavalt nimetatud paragrahvi lg-le 3 viivistasu otsus koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb ametiisikule, teine esitatakse mootorsõiduki juhile või kinnitatakse mootorsõiduki külge nähtavale kohale ilmastikukindlas ümbrises ning kolmas edastatakse viie päeva jooksul mootorsõiduki omanikule või kasutajale. Lõigetes 4, 7 ja 8 on sätestatud nõuded viivistasu otsusele (ja selle lisadele), lg 6 kohaselt viivistasu määr ei tohi ületada 480 krooni ööpäevas. LS § 503 lg 2 järgi, kui mootorsõiduki omanik või kasutaja leiab, et viivistasu otsusega on rikutud tema õigusi, võib ta pöörduda vaidega valla- või linnavalitsusse või esitada halduskohtule kaebuse.
  1. Eelviidatud sätete alusel on Tallinna Linnavolikogu võtnud 30.01.2003 vastu määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ (jõustunud 02.02.2003, antud juhul kuulub kohaldamisele redaktsioon 03.02.2005 jõustunud muudatustega; edaspidi - TLVK määrus), mille lisa p 2.1 järgi parkimistasu objektiks on linna avalikule tasulisele parkimisalale pargitud mootorsõidukid ja (järel)haagised. Lisa p 3.1 kohaselt parkimistasu maksjaks on mootorsõiduki juht, kes pargib sõiduki või haagise linna avaliku tasulise parkimisala piires. Lisa p-st 4.1 tuleneb, et mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Vastavalt lisa p-le 4.3 parkimistasu tasumise kinnituseks on kas nõuetekohaselt kustutatud ühekordne parkimispilet, parkimisautomaadi pilet, parkimise kuukaart või mobiilside operaatori kinnitus antud sõiduki parkimise kohta antud tasulisel parkimisalal. Lisa p-s 5 on sätestatud tasuline parkimisala ning p-s 6 vastavad maksumäärad. Muu hulgas on nimetatud määruse lisas reguleeritud ka mootorsõidukite tasulise parkimise aeg ja viivistasu määr (480 krooni ööpäevas). Lisa p-st 10.1 tuleneb, et linna tasulisel parkimisalal korraldab parkimist linnavalitsus oma ametite kaudu. Parkimisjärelevalvet, parkimistasu maksmise kontrollimist, viivistasu määramist ja viivistasu sissenõudmist ning parkimistasu haldamise toiminguid teostavad kommunaalamet ja Tallinna Linnakantselei vastavalt oma põhimäärusele. Linnavalitsus võib linnavolikogu nõusolekul majandusliku otstarbekuse korral halduslepingu alusel nimetatud ülesannete teostamise üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Tallinna Linnavalitsus ongi andnud Tallinnas parkimistasu tasumise kontrolli, sh viivistasu määramise lepingu alusel üle vastava riigihanke edukale pakkujale AS-le Falck Eesti.
  2. Kohus on seisukohal, et kaevatud otsuse näol on tegemist formaalselt õiguspärase haldusaktiga: viivistasu otsus nr VTO 078913 on koostatud selleks pädeva ametiisiku poolt ja sisaldab kõiki neid andmeid, mida niisugune otsus peab sisaldama vastavalt eelviidatud LS §le 502 (lg 4) ja TLVK määruse lisale (p 9.4), kuna otsus on vormistatud vastavale blanketile ja nõutavad täidetavad lahtrid on täidetud. 3 Käesoleval juhul ei olegi vaidlustatud viivistasu otsust motiivil, et A.R. ei ole avalikul tasulisel parkimisalal otsuses näidatud ajal ja kohas parkinud ega põhjusel, et otsuse on teinud selleks mittepädev isik. Vaieldav ei ole AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja õigus Tallinna linna nimel viivistasu määrata. Eeltoodut arvestades kohus ei nõustu kaebajaga, et kaevatud otsuses puudub rikkumise kirjeldus ning selles ei ole üheselt mõistetav, kas parkimistasu ei olnud tasutud või oli ületatud parkimisaeg. Viivistasu otsuses nr VTO 078913 on asjaolude lühikirjelduse osas märgistatud ristikesega lahter nr 1, mille sisuks on „Parkimine tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata“. Seevastu lahter nr 2 on märgistamata ja selles ei ole näidatud võimalikku tasutud parkimisaja ületamise aega tundides ega minutites. Järelikult on üheselt selge, milles seisnes antud juhtumil rikkumine. Asjaolu, et nn vaideotsuses on viidatud sellele, nagu ei oleks antud juhtumil olnud parkimise algust nähtavalt ja arusaadavalt teada antud, ei mõjuta algse otsuse selgust. Vaideotsust ei ole käesolevas asjas vaidlustatud. Ka on ekslik kaebaja väide, et nimetatud otsus on tehtud H.R.i suhtes. Asja materjalidest nähtuvalt saadeti vaidlusalune viivistasu otsus tõepoolest H.R.ile /tl 6/, kuid otsus koostati tegelikult sõidukit sel päeval kasutanud juhile – A.R.ile. Võimalust esitada otsus kohapeal mootorsõiduki juhile ei kasutanud AS Falck Eesti naisametnikud Ljudmilla Tatarenko sõnul seetõttu, et pelgasid tugevasti ärritunud juhti /tl 58/. Tema paarilise, tunnistajana ülekuulatud R. B. ütlustest ilmneb, et juht ei olnud ka nõus otsust vastu võtma /tl 63/. Ehkki kummagi selgitustest ei ilmnenud, miks osutus antud juhtumil võimatuks kinnitada otsus kasvõi mootorsõiduki külge ja miks ei ole kaevatud otsusel märget, et juht keeldus seda vastu võtmast, mida R. B. sõnul niisugusel juhul tavaliselt tehakse /tl 63/, siis ei muuda see asjaolu iseenesest viivistasu otsust nr VTO 078913 õigusvastaseks. HMS § 58 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Mis puudutab otsuse saatmist postiga H.R.ile, siis ka see asjaolu ei ole ebaseaduslik. Mootorsõiduki Peugeot, reg. märk 284 MCH, registreerimistunnistusest ilmneb, et tegemist on liisitud sõiduautoga, mille seaduslik omanik on Ühisliisingu AS. Kõnekeeles „omanik“ ehk liisinguvõtja, seega ka vastutav kasutaja, kelle andmed on kantud liiklusregistrisse, on kasutajatest esimesena märgitud H.R.. Järelikult ei olnud temale otsuse posti teel saatmises midagi ebaõiget ega anna see ka alust kaevatud otsuse tühistamiseks, kuna nimetatud ajaliselt hilisem asjaolu ei saanud kuidagi mõjutada otsuse tegemist. Viivistasu otsusega määratud summa 480.- krooni tasumine A.R.i poolt oma ema asemel ja otsuse õigusvastaseks osutumise korral selle summa tagasinõudmine, nagu ka vaide esitamine jms ei ole A.R.il kui vaidlusaluse sündmuse osalisel kuidagi (olnud) takistatud sel põhjusel, et otsus ise adresseeriti H.R.ile.
  3. Toimikumaterjalidest nähtuvalt on käesoleval juhul vaidlus eelkõige selles, milline parkimise algusaeg oli tol korral parkimiskella abil teada antud ja kas 15 minutit parkimise alustamise hetkest, mil tekib parkimistasu maksmise kohustus, oli möödunud või mitte. Poolte vahel puudub iseenesest vaidlus selles osas, et parkimise algusaeg oli parkimiskella abil teada antud, küll on pooled aga eriarvamusel kella näidu osas. Viivistasu otsuse nr VTO 078913 kohaselt parkis sõiduauto Peugeot, reg märk 284 MCH, kell 10:09 Pikk 68 tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. Sealjuures parkimiskella näit oli 09:30: väike seier 9 ja 10 vahel, suur seier 6 peal. Kui eeldada, et otsuses märgitu vastab tõele, siis tekkis sõidukijuhil pärast kella 9.45 kohustus maksta parkimistasu ja kuna ta seda ei olnud teinud, siis oleks otsus koostatud õiguspäraselt. A.R.i sõnul tuli ta Pikk 68 asuvasse töökohta mõni minut enne kella 10 ja pani parkimiskella ca 5 min enne kella
  4. Ta lahkus töökohast mõni minut peale 10, ca 30 sekundi pärast tagurdas auto tagasi, et minna järele mahaununenud fotoaparaadile, oli uuesti üleval umbes 4 minuti ja naasmisel nägi parkimiskontrolöre tema autot uurimas. Toodud asjaoludel leiab A.R., et tasuta parkimiseks lubatud 15 minutit ei olnud kella 10.09-ks, mil ta naasis, veel möödunud /tl 57/. Oma sõnade tõenduseks tegi A.R. kaasavõetud fotoaparaadiga ka parkimiskellast foto /tl 11/. Kohus peab vajalikuks märkida, et kui parkimiskella näit on sellel fotol jäädvustatud seisus, mis kellal oli väidetavalt tol 23.03.2005 hommikul, siis nimetatud foto kaebaja ülaltoodud väidet ei kinnita. Kella väike seier asetseb selgelt 10 ja 11 vahel ning suur seier 11 ja 12 vahel, mis tähendab kellaaega 10.
  5. Pigem viitab see näit kellaaja hilisemale kiirustades ja ärritunud meeleolus tehtud muutmisele, kus osutite korrektsele paigutamisele ei olnud mahti tähelepanu pöörata, millisele toimingule on viidanud L. Tatarenko ja R. B.järjekindlalt nii oma kohtus antud ütlustes, oma ettekandes juhtunu kohta /tl 53/ kui ka viivistasu otsuses.
  6. Kohus ei leia ühtegi loogilist seletust sellele, miks pidanuks kaks naisametnikku hakkama kell 10.09 koostama viivistasu otsust, kui parkimiskell näidanuks aega ca 09.5509.58, st kui lubatav 15 minutit ei oleks olnud möödunud. Samuti puudub loogiline seletus, miks pidanuks nad otsuses kellanäitu teistsugusena näitama, kui see tegelikult oli, eriti, kui sündmustel oli väidetav pealtnägija ja potentsiaalne tunnistaja. Seetõttu puudub kohtul alus kahelda kaevatud otsuses märgitud parkimiskella kellaajas 09.
  7. Samas tunnistaja R.P. ütlusi ei pea kohus eriti usaldusväärseks järgmistel põhjustel. L. Tatarenko ja R. B. ei näinud oma sõnul auto juures kedagi teist peale autojuhi. A.R. ei ole jäädvustanud tunnistajat ka sündmuskohal tehtud fotodele ega viidanud talle ka Tallinna Transpordiametile esitatud protestis, mis oleks olnud täiesti loogiline käitumine. Isegi kui kohapeal võis pahameel ähmastada juhi loogilist mõtlemist, siis 31.03.2005 protesti esitamise ajaks saanuks juba kõik võimalikud tõendid ja argumendid rahulikult läbi mõelda. Ometi on alles 26.05.2005 koostatud kohtukaebuses viidatud tunnistajatele, kes väidetavalt „kõike seda nägid pealt“. R.P. mäletas, et „oli 2 inimest“, aga kus kontrolörid seisid või kuhu nad lahkusid, seda ta ei mäleta. Samuti ei mäleta ta, kus ta võis viibida fotode tegemise ajal. Tunnistaja ei teadnud, milline oli kella näit, kus pool armatuurlaual ja millises asendis parkimiskell oli, aga teadis täpselt, et lubatud 15 minutit ei olnud ületatud /tl 60/. Seega võis tunnistaja olla viimase asjaolu kinnitamisel mõjutatud A.R.i ägedast väitlemisest, et 15 minutit ei olnud veel möödunud. Tunnistaja M. F., AS Pit sekretär, ei osanud käesolevas asjas tähtsust omavaid asjaolusid tõendada, st ei kinnitada ega ümber lükata. Tunnistaja ütlustest ilmneb, et tema tööpäev algab kell 9 ja „see oli päeva esimene pool, kui A.R. tuli“, A.R.i tulemised ja minemised võisid kesta vähem kui 15 minutit /tl 62/. Seega ei välista selle tunnistaja ütlused, et A.R. võis tulla esimest korda majja ka kell 9.30 ja tema edasi-tagasi käimiseks võis samuti kuluda enam kui 15 minutit. Et tunnistaja nimetatud asjaolusid täpselt ei mäleta, on arusaadav, kuna tema sõnul käib neil palju rahvast ja tema peab kõigile ust avama. Samas, eeldades, et A.R.il kui töötajal on oma kaart, millega ta saab ise ukse avada, ja kaardiga ukse avamisel sisenemine fikseeritakse /tl 62/, siis nimetatud tunnistaja ütlustest nähtuvalt saanuks A.R. ust kaardiga avades oma viibimisaega täpselt ja objektiivselt tõendada vastava väljavõttega kaardiga uksest sisenemistest. Sekretäri kaudu ukse avamise teenus on ilmselt mõeldud eelkõige külalistele.
  8. Kohus on seisukohal, et kaevatud viivistasu otsuse õiguspärasuse hindamisel ei oma otsest tähtsust asjaolud, et A.R. kutsus välja politsei, kuna pooled ei oodanud kumbki ära politsei saabumist; kas auto pärast ukse eest ärasõitmist jäi teisele poole tänavat või keset teed (A.R. on ise kinnitanud, et ta vabastas ukse ees koha tööle tulnud kolleegile); kummale poole jäi täpselt pargitud auto esiosa jms. Need on detailid, mis ei pruugi pärast nii pikka ajavahemikku olla asjaosalistel enam täpselt meeles. Samuti ei ole need määravad parkimise algusaja tuvastamisel. Asjaolu, et parkimiskontrolörid, kes pärast kõnealust juhtumit on 5 kontrollinud sadu pargitud sõidukeid, ei mäleta enam üksikasjaliselt tol päeval aset leidnud sündmuste ajalist järgnevust ega detaile, ei muuda nende ütlusi ebausaldusväärseks. Pigem vastupidi. Kui nad neil asjaoludel (pikk ajavahemik!) räägiksid täpselt ühesugust juttu ja sõnasõnalt seda, mida nad kirjutasid juhtumi kohta samal päeval koostatud ettekandesse, just siis oleks alust arvata, et L. Tatarenko ja R. B. räägivad eelnevalt kooskõlastatud juttu. Seega, hinnanud kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on kohus seisukohal, et kaebuse väited ei anna alust AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja Ljudmilla Tatarenko 23.03.
  9. a tehtud viivistasu otsuse nr VTO 078913 tühistamiseks.
  10. Lõpuks kohtukuludest.

§ 92lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud.

Vastavalt

§ 93

lg-le 1 poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Käesoleval juhul jääb H.R.`i kaebus rahuldamata, seega jäävad tema kohtukulud ka kaebaja enda kanda ning kohtul puudub vajadus hinnata nende kandmise põhjendatust ja tõendatust. AS Falck Eesti on palunud kaebuse esitajalt välja mõista vastustaja kantud õigusabikulud summas 708.- kr (sisaldab käibemaksu 18%). Nimetatud kulu kandmise kohta on esitatud kohtule OÜ Aksum Konsult 06.01.2006 arve nr 04-06 ja OÜ Aksum Konsult (kelle juhataja on käesolevas asjas AS Falck Eesti lepinguline esindaja Paavo Paal) 07.02.2006 kinnitus, et AS Falck Eesti on eelnimetatud arve tasunud 13.01.2006 /tl 54-55/. Kaebaja esindaja vastustaja õigusabikulu suuruse ja kandmise osas vastuväiteid ei esitanud, samas pidas ta kõrvalise abi kasutamist vastustaja poolt põhjendamatuks /tl 65/. Kohus on seisukohal, et AS Falck Eesti poolt õigusabikulude kandmine on nii tõendatud kui ka antud juhul põhjendatud: õigusabikulud on tagasihoidlikud; kuna viivistasu otsuseid vaidlustatakse kohtus arvukalt, on mõistetav, et AS Falck Eesti ei suuda kõigis asjades tagada esindatust oma kooseisuliste töötajatega; käesolev asi, kus kaebuse esitajal on lepinguline esindaja, ning kus mõlema poole esitatud tõendeid on tavalisest enam, ei välista kõrvalise õigusabi kasutamist. Neil asjaoludel tuleb vastustaja kohtukulud kaebuse esitajalt välja mõista. Hurma Kiviloo kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.