← Eesti

2-05-4908/1

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-4908 (endine nr 2-2200/05) Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi AS Minu Vara Ida hagi A T vastu 4727,67 krooni võlgnevuse nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised Hageja: AS Minu Vara Ida (RK xxx) Hageja esindaja: R G (xxx) Kostja: A T (IKxxx) RESOLUTSIOON
  2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
  3. Välja mõista A T AS Minu Vara Ida kasuks võlgnevus kokku 4727 (neli tuhat seitsesada kakskümmend seitse) krooni ja 67 senti.
  4. Välja mõista A T AS Minu Vara Ida kasuks menetluskulud kokku 656 (kuussada viiskümmend kuus) krooni.
  5. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Edasikaebe kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul alates kostjale tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on AS Minu Vara Ida hagi A T vastu 4727,67 krooni võlgnevuse nõudes. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. 1

(2)Tsiviilasja eelmenetluse käigus kostjale hagimaterjale ja vastuse nõuet edastada ei õnnestunud. Kostja hagiavalduses märgitud elukohas ei ela. Rahvastikuregistri andmebaasi märgitud aadressil kostja ei ela, politseile on kostja asukoht teadmata. Hageja esitas
  1. augustil 2005 kohtule taotluse kostja kutsumiseks kohtusse teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded
  2. oktoobrist 2005 andis kohus kostjale kirjaliku vastuse esitamise tähtaja kuni
  3. detsembrini 2005 ning hoiatas, et tähtajaks vastamata jätmisel on kohtul õigus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja määratud tähtajaks nõuetekohast vastust kohtule ei esitanud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1, kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud eluruumide erastamise seaduse (EES) § 15 lg 1; korteriomandiseaduse (KOS) § 13; ENSV Tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 lg 1; võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg
  4. Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne
  5. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule
  6. juunil
  7. Kooskõlas enne
  8. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja esitas hagiavalduses taotluse kostjalt kohtukulude väljamõistmiseks. Hageja poolt nimetatud kohtukuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 420 krooni ja õigusabikulu 236 krooni. Enne
  9. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Hagiavalduses taotleb hageja 236 krooni õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Hagi hinnaks on 4727,67 krooni ning 5% sellest moodustab 236,40 krooni ning seega kuulub hageja õigusabikulu välja mõistmisele täies ulatuses. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses ning seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja menetluskulud kokku 656 krooni. Peeter Pällin Kohtunik 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.