KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-15934 (endine nr 2-2877/05) Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi Ž V hagi A V va
) § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks.
§ 61
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tsiviilasjades nr 3-2-1-121-04 ja 3-2-1-57-04 leidis Riigikohus, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt, samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel.
§ 61
lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
§ 61
lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna
§ 61
lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Seega ka isik, kes nõuab elatise suurendamist minimaalmäärani, ei pea eraldi tõendama lapse vajadusi ega vajaduste muutumist. Kuivõrd hageja nõuab elatise suurendamist minimaalmäärani, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust.
§ 61
lg 4 sätestatud miinimummäära tõusmisel kuulub väljamõistetud elatis vahetult ümberarvutamisele. Alates
- jaanuarist 2006 tõusis alampalk 3000 kroonile, millega elatise miinimummäär tõusis 1500 kroonile. Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta ülalpidamiskohustust rikkunud, kuna tasub alates
- septembrist 2005 elatist vabatahtlikult. Kohus leiab, et kostja vastuväide ei ole põhjendatud, kuna kostja ei ole elatist alates
- jaanuarist 206 suurendanud ning ei tasunud elatist miinimumsuuruses enne hagimaterjalide kätte saamist ja on sellega tasunud elatist ebaregulaarselt ning ebapiisavalt. Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne
- jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. 2
(3)Hagi on esitatud kohtule
- detsembril
- Hageja oli riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Enne
- jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Vastavalt enne
- jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 3 määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga. Kuni
- detsembrini 2005 oli väljamõistetava elatusraha minimaalseks suuruseks 1345 krooni. Alates
- jaanuarist 2006 moodustab Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga määr 3000 krooni ja sellest tulenevalt ka minimaalne elatusraha 1500 krooni. Seega, alates hagiavalduse esitamisest
- augustil 2005, moodustab aasta elatusraha 5 x 1345 + 7 x 1500 = 17 225 krooni. Enne
- jaanuari 2006 kehtinud RLS § 39 lg 1 ja RLS lisa 2 alusel tuli hagilt hinnaga kuni 20 000 krooni tasuda riigilõiv 1400 krooni. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses ning kostjalt kuulub välja mõistmisele riigituludesse riigilõiv 1400 krooni. Kohtuotsuse viivitamatut täitmist TsMS § 468 lg 3 alusel hageja taotlenud ei ole. Peeter Pällin Kohtunik 3
(3)