KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 04.aprill 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-226 Haldusasi V.S. taotlus riigi õigusabi saamiseks. RESOLUTSIOON
- Jätta V.S. riigi õigusabi taotlus rahuldamata. (HKMS § 94; RÕS 7 lg 1 p 1;)
- Saata käesoleva määruse ärakiri V.S.´le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamise päevast (HKMS § 31 lg 6; RÕS § 15 lg 8) ASJAOLUD: 31.01.2006 esitas V.S. taotluse riigi õigusabi saamiseks. 27.02.2006 tegi halduskohus riigi õigusabi taotlejale järelepärimise taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 14.03.2006 esitas V.S. vastuse, millest nähtub, et taotluse esitaja loobub esialgsest taotlusest - määrata taotlejale riigi õigusabi osutav esindaja - advokaat enne halduskohtumenetluse algatamist. Samas leiab taotleja, et tema õiguste kaitsmisel kohtus võivad tekkida mõningad raskused, kuna taotleja ei ole iseseisvalt võimeline aru saama riigikeeles koostatud dokumentidest, dokumentaalsetest tõenditest ja halduskohtumenetluses kohaldatavatest seadustest. Taotleja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et olenevalt protsessi käigust ja vaidlusaluse haldusasja keerukusest võib hiljem kvalifitseeritud esindaja olemasolu osutuda taotlejale vajalikuks. RÕS § 7 lg 1 lg 1 kohaselt on õigus keelduda riigi õigusabi andmisest kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. 14.03.2006 taotleja poolt esitatud vastusest nähtub, et taotleja loobub riigi õigusabi taotlemisest kaebuse koostamiseks kuna loodab 31.01.2006 esitatud kaebusest kõrvaldada puudused kohtu abiga. Kohus võttis V.S. 31.01.2006 kaebuse 04.04.2006 määrusega menetlusse, mistõttu puudub vajadus määrata V.S.´le riigi õigusabi osutav advokaat kaebuse koostamiseks. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on ka ise ilma advokaadi abita võimeline andma selgitusi oma kaebuses KMA 13.01.2006 otsuse nr 21161010 tühistamiseks ja kaitsma kohtus oma õigusi, kuna tegemist ei ole sisuliselt keerulise kohtuvaidlusega. Kohus osutab Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 30.05.2005.a määrusele haldusasjas nr 2-3/727/05, milles on asutud seisukohale, et advokaadi õigusteenuse mittesaamine võib õiguslike teadmisteta kaebajal halduskohtumenetluses raskendada seadusest tulenevate menetlusõiguste kasutamist. Kuid halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mis nõuab halduskohtu aktiivset rolli menetluses, mis ei piirdu üksnes protsessiosaliste väidete hindamisega. Kui keegi on pöördunud kaebusega halduskohtusse, siis tuleb halduskohtul teha omalt poolt kõik võimalik, et selgitataks välja nii kaebuse sisu (miks isik leiab, et on tema õigusi rikutud) kui ka kõik asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud. Uurimisprintsiibi tõttu ei ole kohus seotud protsessiosaliste väidetega. Uurimisprintsiibi eesmärk on kaitsta isikute subjektiivseid avalikke õigusi ja avalikku huvi sõltumata protsessiosaliste õiguslikest teadmistest ja materiaalsetest võimalustest õigusabi hankimisel, nagu on toonitatud Riigikohtu 16.10.2002 määruses haldusasjas nr 3-3-1-41-
- Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Kohus selgitab taotlejale, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 34 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi. Kuna kohtul on võimalik kaasata menetlusse tõlk, ei ole ohtu, et riigikeele mittevaldamise tõttu jääksid kohtus taotleja õigused kaitseta. Aili Maasik Kohtunik 2