← Eesti

3-05-1270/1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 13.04.2006.a. Tallinn Haldusasja number 3-05-1270 Haldusasi M.S. kaebus AS Falck Eesti 2

§ 50.2 lg 1 ja lg 6 alusel määrati viivistasu summas 480 krooni.

KAEBAJA SEISUKOHAD Kaebaja ei ole nõus otsusega ja taotleb selle tühistamist. Esindaja leiab järgmist. Autot kasutas M.S., kes tunnistab, et ta parkis sõiduki märgitud kohas ning tasus parkimisel tasu kesklinna tariifi alusel. Ta ei märganud oma teekonnal hoiatust, et ta asub südalinne tsoonis ega teadnud ka tsoonide muutusest. M.S. on nõus tasuma vajaliku lisasumma s.o kesklinna ja südalinna tariifide erinevuse vahe. Kuna parkija tasus parkimistasu ja ehkki ta tegi seda erineva tariifi alusel, ei ole viivistasu otsus seaduslik ning õiglane.

§ 50lg 1 põhjal tasu määramine on alusetu.

M.S. kinnitab, et ta ei olnud teadlik tsoonide muutusest. Ta ei ole Tallinna elanik, kuid sõidab Tallinnasse autoga keskmiselt korra nädalas ja juhtimisõigus on ca 10 aastat. Tema teadmisel on Tallinnas kaks tsooni- kesklinna ja vanalinna. Selle kohta, et on olemas ka Südalinna tsoon, sai vajaliku info peale viivistasu otsust. Tal ei olnud kahtlusi, et tasus õigesti. Tasus 26 krooni. Enne Tallinnasse sõitmist ta ei uurinud, missugune on kehtiv parkimise kord. Liikus mööda Tartu maanteed, suundus Stockmanni kaubamaja juurde, sealt Liivalaia tänavale ja edasi Lauteri tänavale, et parkida Lauteri 7 c asuva hoone kõrval, mis võib olla Maakri tänava osaks. Ta teab, et hotell Olümpia juures on väljas märk, mis näitab kui palju tuleb tasuda, kui pargitakse. Tema soovitud parkimiskohas ei olnud mingeid märke ja juhiseid ja ka liikumisteekonnal ei ole ta neid märganud ega käesolevalt kontrollinud, kas seal on olemas vastavad märgid või nad puuduvad. Ta ei läinud uurima, missugused märgid olid piirkonnas.

§ 50

. 2 lg 1 kohaselt parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamisel teeb parkimise järelevalve ametnik viivistasu määramise otsuse. Kaebaja ei jätnud parkimistasu maksmata. Ta tasus mobiilse parkimise korras. Parkimiskohad ei olnud tähistatud hoiatusega, milline on tsoonitasu ja seega ei saa talle määrata viivistasu. Samas ta on tasunud parkimise eest. Karistada saab siis, kui ta rikkus seadust, kuid kaebaja leiab, et käitus seaduslikult. Seaduses ei ole ette nähtud sanktsiooni juhuks, mil kaebaja tasus parkimise eest ettenähtust erinevas tariifis; tasumine vale tariifimäära järgi ei ole võrdne parkimistasu tasumata jätmisega. Kaebaja ei ole ka 2 ületanud parkimisaega, mistõttu on alusetu toetudes

§ 50.2 lg 6 määrata tasumisele summa suuruses 480.-krooni.

Kehtivale õigusele vaidlusalune haldusakt ei vasta. Kaebaja jääb seisukohale, et nõustub tasuma kesklinna ja südalinna tariifide erinevuse vahe. Leiab, et teda ei saa karistada eksimuse tõttu tsooni kindlaksmääramisel. Jäi asja arutamisel seisukohale, et ta on faktiliselt parkimise eest tasunud; viivistasu vormistamise aluseks olevaid asjaolusid ei esine; viivistasu vormistamisel ei arvestatud tema viidatud asjaoludega. Puudub õigusnorm, mis näitaks, kuidas tuleks antud juhul viivistasu alusel makstud summa tagastada. Otsus tehti pahatahtlikult ja lootuses, et selle tasumisel ei hakka ta tasu tagasi nõudma. Tallinna Transpordiamet ei muutnud viivistasu otsust ja eiras selgitusi ja lahendas taotluse vaid temale kasulikul viisil, kuid vajalikku selgust ei saabunud. Viivistasu ainsaks võimalikuks määraks on seaduses lubatud maksimummäär, kuid selle määramist ei saa pidada õigustatuks olukorras, kus otsene seaduslik alus viivistasu määramiseks puudub. Ebaõige on järeldus, et ta jättis tasumata; summa ei ole mitte tasumata, vaid tasuti nõutavast vähemas osas. Viivistasu otsuse alus on vale ja viivistasu määra tuleks diferentseerida. Viivise iseloomust tulenevalt peaks see olema proportsionaalne rikkumisega, mille eest seda nõutakse. Volikogu määrusega on loodud eeldused sarnaste olukordade kordumiseks. AS FALCK EESTI SEISUKOHAD Esindaja Alger Räpp leiab, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole küsimuses, et kaebajale kuuluv mootorsõiduk oli pargitud kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta tasulise parkimise tsoonis Maakri tn /Lauteri 7c kõrval. Parkimistasu oli tasutud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 30.01.03.a. määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ lisas sätestatud parkimistasu maksumääradele. Vastavalt

§ 50

. 2 lg 2 on parkimise viivistasu määramise aluseks parkimistasu mittetasumine või parkimisaja ületamine. Kuna kohapeal sai kontrollida parkimise mobiilset tasumist, siis koostas kontrolör parkimise viivistasu otsuse mittetasumise kohta ettenähtud määrades. Kaebaja ei vaidlustanud, et ta jättis parkimistasu tasumata ettenähtud määra kohaselt. Kohalike maksude seaduse §§-des 5 ja 14.1 kohaselt on parkimistasu kohalik maks ning maksuna kuulub parkimistasu määra kehtestamine kohaliku omavalitsuse volikogu pädevusse. Parkimistasu määrad erinevates Tallinna piirkondades on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 30.01.03.a. määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ lisas. Kaebaja parkis sõiduki kõrgendatud maksumääraga kesklinna tasulise valveta parkimise tsoonis, mis on määratletud Tallinna Linnavolikogu 30.01.03.a. määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ lisa punktis 5.2.

  1. Vastavalt sama määruse lisa p 6.2.1 oleks kaebaja pidanud tasuma parkimise eest tariifiga 6 kr iga alustatud 15 minuti eest. Kaebaja seda ei teinud. Toimikusse esitatud väljavõttest nähtub, et kaebaja tasus mobiilselt 12 krooni kell 14:47 ning pidi olema tasunud viivistasu otsuse koostamise hetkel kell 15:18 31 minuti parkimise eest kõrgendatud maksumäära alusel parkimistasu 12.4 kr. Kaebajal oli aga tasutud 6.2 kr, mis võimaldas kõrgendatud maksumääraga tasulises parkimistsoonis parkida 15 minutit ja 30 sekundit ehk kella 14.47 kuni kella 15:02:
  2. Seega ületati kaebaja poolt tasutud parkimise aega, sest pargiti üle 15 minuti ja 30 sekundi. Seaduses on olemas regulatsioon ning sellest tuleb kinni pidada. Kaebajal oli võimalus kontrollida, missuguses tsoonis ta sõiduki kavatseb parkida ja kui ta seda eelnevalt ei 3 kontrollinud, tuli seda teha hiljemalt parkimise alustamisel. Missuguse kontrolli viisi parkija valib, on tema otsustada. Rikkumisel tuleb määrata viivistasu.

§ 50. 2 lg 6 alusel viivistasu määr ei tohi ületada 480 krooni ööpäevas.

Viivistasu täpsustatud määra, sh vajaduse korral selle diferentseeritud määrad kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. Tallinna Linnavolikogu 30.01.03 määruses nr 9 „ Parkimistasu kehtestamine“ p 9.6 alusel on kehtestatud viivistasu määraks 480 krooni olenemata viivistasu otsuse koostamise aluseks olevast asjaolust. Otsuse koostaja märkis ebatäpselt viivistasu tegemise alusele, so parkimistasu maksmata jätmine. Kuid see asjaolu ei muuda haldusakti kehtetuks (Riigikohtu HK lahend nr 3-3-1-53-01). HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et rikuti menetlusnõudeid või haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Asja sisulist otsust ei mõjuta ristikese tegemine valesse lahtrisse, kuna on tõendatud, et kaebaja ei olnud parkimisaja ületamise eest tasunud. Palub jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHAD Kohus kuulanud ära protsessiosaliste selgitused ja uurinud toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 1) Vaidlust ei ole küsimuses, et M.S. parkis sõiduki Tallinnas Maakri t /Lauteri 7 c kõrval, mis on tasuline parkimisala ja kus kehtib kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta tasulise parkimise tsooni hind. Tallinna Linnavolikogu 30.

  1. 2003 määruse nr 9 lisa p 6.2 kohaselt on kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta tasulises parkimise tsoonis p 6.1.1 kohaselt vajalik tasuda iga kuni 15 minuti parkimise eest (v.a esimesed 15 minutit) 6 krooni. 2) Kaebuse esitaja oli kohustatud parkimisel arvestama kehtiva Tallinna Linnavolikogu määruse nr 9 nõuetega. Parkimistasu on Tallinna linna avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulu saamiseks ja avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamiseks ja määruses sätestatud korras maksumaksja poolt, maksuobjekti osas, suuruses ja tähtajal tasumisele kuuluv rahaline kohustus. Parkimistasu objektiks on linna avalikul tasulisel parkimisalale pargitud mootorsõidukid, (järel)haagised. Parkimistasu maksjaks on mootorsõiduki juht, kes pargib sõiduki või haagise linna avalikul tasulise parkimisala piires ja juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kaebaja seisukoht, et parkimisel ta ei teadnud, missuguses parkimise tsoonis ta viibib või et ta määratles tsooni vääralt ja selle tõttu tasus vale tsoonihinde alusel, ei vabasta teda viivistasu maksmise kohustusest. Kooskõlas kehtiva õigusega pidi ta järgima liikluse korraldust ja arvestama kehtiva määruse nõudeid. Määrus on avalikustatud ettenähtud korras ja kehtib kõigile mootorsõiduki juhtidele, kes soovivad mootorsõiduki parkida Tallinna linnas. Kuigi M.S. on jätnud endale parkimiskorralduse nõuded selgeks tegemata, siis ei vabasta see teda parkimistasu maksmisest ettenähtud tsoonitariifi alusel. 3) Parkimistasu maksmata jätmisel või tasutud parkimisaja ületamise korral teeb parkimise järelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse (edaspidi viivistasu otsuse) (määruse 4 lisa p 9.1). Viivistasu otsusesse märgitakse Määruse lisa p 9.
  2. nimetatud andmed ja p 9.4.6 otsuse tegemise aluseks olevate asjaolude lühikirjeldus ning p 9.4.7 kohaselt otsuse õiguslik alus. Viivistasu määraks on Määruse lisa p 9.6 kohaselt 480 krooni ööpäevas. 4) Kohus leiab, et vaidlustatud viivistasu otsus kirjeldab kontrollihetkel tuvastatud asjaolusid õigesti, ehk otsuses märgitakse ära tegelikkusele vastavad andmed. Kohtule esitati (tlk 18) mobiiltelefoni kõnede eristuse leht ja vastustaja parkimise kontrolli ajalugu ( tlk 19), mille kohaselt on kaebaja tasunud parkimisel kesklinna parkimistsoonis kontrollihetkel 27.10.05.a. kell 15:18:54 . Kontrolör märkis otsuses, et sõiduk oli pargitud kõrgendatud maksumääraga kesklinna tasulise parkimise tsoonis ehk südalinnas kesklinna tariifi alusel 31 minutit ja tõmbas ristikese otsuse vormil trükitud asjaolude kirjeldamisel kastikesse, milles on märgitud, et sõiduk parkis tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. Kaebaja leiab, et selliselt otsuse andmed ei vasta tõele, kuna tasumine tegelikult toimus ehkki vale tariifi alusel. Kohus leiab, et sündmuse asjaolud on kajastatud ka antud märkimise viisi korral sisuliselt õigetena, kuna kehtivat parkimiskorda ei ole kaebaja jälginud. Otsus kajastab sündmuse asjaolusid ja märgib ära üheselt mõistetavana, et tasutud on vale tsoonihinde alusel ja mobiilsel parkimisel tegelikult makstud tasu eest parkimise lubatud aeg on ületatud, ehk tasu on selles mõttes kontrollimise hetkel maksmata aja eest, mil parkimise tasutud aeg oli ületatud. 5) Kaebaja vaidlustab küsimuse, kas viivistasu määramise otsus on õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Kohus jääb seisukohale, et parkimistasu oli osaliselt antud juhul tasutud ja ristikesega tähistus ei ole tehtud õigesse lahtrisse. Tasutud parkimisaeg on aga andmetest tulenevalt ületatud ja tulnuks tähistada teine lahter. Viivistasu otsuse aluseks on

§ 50.2 lg 1 p 2.

6) Tallinna Ringkonnakohus on oma lahendis 30.03.06.a. nr 3-05-121 märkinud, et et mobiiltelefoniga väiksema tariifiga tasumise korral ei ole võimalik näidata, millise ajani parkimise õigus isikul oli. Sellisel viisil parkimise eest tasumisel ei ole viivistasu makstud ühelgi hetkel nõutaval määral. Sisult samasugustel asjaoludel leidis kohus, et parkimistasu oli osaliselt tasutud ja seetõttu tulnuks märkida viivistasu määramisel ristikesega teine lahter. 7) Kohus leiab, et kontrolli hetkel sai fikseerida tasutud parkimise aja ületamise kontrolli hetke seisuga. Viivistasu otsusest nähtuvad asjaolud, mis tõid kaasa viivistasu määramise. Kaebuse esitaja ekslikult leidis, et ta ei ole jätnud oma kohustusi täitmata. Tallinnasse sõites sai ta kontrollida, missugune parkimiskord on kehtiv. Lisateavet oli võimalik küsida, samas osta vajadusel ka kehtiva parkimiskorralduse kohta antud skeem. Kohus nõustub vastustajaga, et parkija ise valib kontrolli viisi, et parkida tema poolt soovitud kohas ja ajal. Liikumisteekonnal võis jääda märkamata hotell Olümpia juurde paigutatud teave südalinna parkimistsooni kohta, kuid parkimisel Lauteri tänava hoone juurde ta sai kontrollida, et parkimiskoha juures on teave südalinna parkimist kajastava tariifi alusel. Kaebaja kinnitas, et ta ei kontrollinud, missugused parkimist tähistavad viidad on selles ümbruskonnas, teadis, et hotell Olümpia juures on parkimise korra kohta informatsioon olemas ja parkimiskohal saab kontrollida, missuguse tsooniga on tegemist. Juba sellest märkusest järeldab kohus, et kaebajal oli võimalus saada lisateavet hotell Olümpia juures ja veenduda, missuguses tasulise parkimise alas ta asub. Kui kaebaja ei kontrollinud linna sõites, missugused on parkimise tsoonid ja kuidas kulgeb nendevaheline piir, ei tähenda, et ta tohiks jätta kehtiva korra tähelepanuta. Liikluses on südalinna tsooni suubumisel tänavate äärde paigutatud kaebaja poolt nõutud juhised ja Lauteri tänaval antud piirkonnas on lähestikku 4 südalinna tsooni parkimist tähistavat tahvlit, sh parkimiskohas, kus 5 kaebaja oli kirjeldatud teekonnal parkinud. Linnavolikogu eelnevalt kaebaja seisukohtade all viidatud määruse nr 9 tulenevad nõuded on täitmiseks kohustuslikud kõigile ja kohus nõustub vastustaja vastava seisukohaga ega korda neid. Puudub alus tühistada viivistasu otsus, kuna otsus on koostatud

§ 50.2 lg 1 ja lg 6 alusel ja täitmiseks.

Viivistasu määramine on järelvalvet teostava isiku kohustus

§ 50. 2 lg 1 sätestatud asjaolude tuvastamisel.

Antud juhul ei ole ametiisikul õigus kaalutlusele ja loobuda viivistasu määramisest, ta ei saa seda ka vähendada. Kuigi viitamisel tegi ametnik vea, on õigele õiguslikule alusele viitamise korral viivistasu otsus sama sisuga. HMS § 58 tulenevalt ei saa kohus tühistada haldusakti üksnes põhjusel, et järelevalveametnik tegi ristikese lahtrisse nr 1. 8) Kuna otsuse tühistamiseks seaduslik alus puudub, siis ei saa vastustajalt nõuda ka viivistasu 480 vähendamist või osa tasutud summa tagastamist. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et parkijal oli võimalus kontrollida kehtivat parkimise korda ja täita nõuded ning seadusandja tahe oleks moonutatud, kui AS Falck Eesti hakkaks omal käel vastava seadusliku aluseta tegema tasaarvestusi kaebaja soovitud viisil. Linnavolikogu 30.01.03.a. määrus nr 9 on kehtiv haldusakt. Kaebuse esitaja väited pahatahtlikust viivistasu määramisest ei ole asjakohased, kuna ametnik käitus kehtiva haldusakti nõudeid ja Tallinnas kehtivat korda. Kuna kaebaja ei täiendanud kohtumäärusega menetlusse võetud nõuet viivistasu otsuse tühistamise nõudes nõuetega Tallinna Linnavolikogu vastu, siis kohus jätab tähelepanuta oletused, mis oleks teistmoodi, kui volikogu otsus võimaldaks arvestada viivistasu määramisel proportsioone sõltuvalt asjaoludest, missugusena kaebaja näeb rikkumise astet. Kaebaja pöördus kohtusse peale seda, kui oli läbinud vaidemenetluse ja soovis vaidlustada viivistasu otsuse. Kohtu poolt märgitud Tallinna RK lahendis leitakse, et viivistasu määramine on ametiisiku kohustus

§ 50

. 2 lg 1 sätestatud asjaoludel, säte ei näe ette kaalutlusõigust, mis lubaks viivistasu määramisest loobuda või seda vähendada. Seega ei saa kaebaja suhtes ükski järelvalvet teostav ametnik jätta oma kohutused täitmata ning kord jääb kehtima kõigi liiklejate osas võrdsetel alustel, kuniks seda ei muudeta. 9) Kaebaja kohtukuluna õigusabitasu nõuet ei esitanud. Kaebuse esitaja tasus riigilõivu 10 krooni. Vastustaja kohtukulu nõuet asja arutamisel ei esitanud. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis ei kuulu hüvitamisele kaebaja kantud riigilõiv 10 krooni. HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti kannab kohtukulud. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6, § 92 lg 1, § 31 kohus OTSUSTAB: Jätta M. S. kaebus rahuldamata. Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik. 6 Kohus juhib tähelepanu sellele, et tulenevalt alates 01.01.2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lõikest 2 peavad apellatsiooniteade ja apellatsioonkaebus olema esitatud kohtu kantseleisse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööpäeva lõppu. Posti teel menetlusdokumendi edastamise korral lähtutakse tähtaja arvutamisel posti saabumisel kohtusse, mitte aga postitempli kuupäevast. Karin Kalmiste Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.