3-05-1105/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 24.03.

1. a Tallinn Haldusasja number 3-05-1105 (endine nr. 3-1482/05) Haldusasi V.S.e kaebus Ämari Vangla direktori
2. novembri 2005 käskkirja nr. 61 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 22.03.2006 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja V.S., vastustaja Ämari Vangla, vastustaja volitatud esindaja Aldi Alev RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6). Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 24.03.2006 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates 24.03.2006 (HKMS § 31 lg 1, 5). Tähtaja arvutamisel arvestada TsMS § 62 ja TsÜS § 137 lg 2 sätetega. ASJAOLUD Ämari Vangla direktori
3. novembri 2005 käskkirjaga nr. 61 otsustati lõpetada menetlus V.S.e tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamiseks ning mitte esitada kohtule vastavasisulist esildist (toimiku lk. 12-14). Käskkirja kohaselt on kinnipeetavat varem kriminaalkorras karistatud kahel korral ning kanda jäänud karistusaeg on üsna pikk. Viimase vangistuses viibitud aja jooksul on kinnipeetavat vanglasiseselt distsiplinaarkorras karistatud kokku kaheksal korral, soodustusi kohaldatud ei ole. Kinnipeetav ei ole täitnud ühte tähtsamat osa oma individuaalses täitmiskavas, so õppima asumine. Kinnipeetaval puudub vabaduses reaalne töökoht ja tema elamisvõimalused ning materiaalne toetus vanematelt ei ole piisavaks argumendiks õiguskuuleka käitumise saavutamisel. Enne viimast vangistust oli kinnipeetav samas olukorras, elas vanemate juures ja tegi juhutöid, kuid pani sellegipoolest toime uued kuriteod. Käskkirja andmise aluseks oli Justiitsministri 29.11.2000 määruse nr. 56 „Kinnipeetava tingimisi enna tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avalduse läbivaatamise kord“ § 11 ja § 13 lg 1, 2 ja
4. Kaebuse esitaja vaidlustas käskkirja Tallinna Halduskohtus. 1 KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT Ämari Vangla direktoril puudub igasugune seaduslik ja põhjendatud alus kaebuse esitaja dokumentide kohtusse mittesaatmiseks. Oma käskkirjas põhjendab vangla direktor kaebuse esitaja tingimisi enne tähtaega vabastamise lõpetamist sellega, et on veel ennatlik kaebuse esitajat vabastada, kuna kaebuse esitajal on väga pikk karistusaeg jäänud, kaebuse esitaja ei ole jätkanud õpinguid ja ei oma reaalset töökohta vabanedes. Õpingute asemel on kaebuse esitaja asunud tööle, kuna kaebuse esitajal on vaja tasuda hagi. Kaebuse esitaja tahab sama teha ka vabanedes. Kaebuse esitaja ei oma ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanedes toetavad kaebuse esitajat lähedased inimesed. Kohus peaks kaebuse esitajale vabanedes määrama tähtaja töökoha leidmiseks. Ämari Vangla direktor ei saa eelmainitu põhjal otsustada, et kaebuse esitaja ei ole paranemise teele asunud. Seda peaks otsustama kohus, kas kaebuse esitaja ennetähtaega tingimisi vabastamine on ennatlik või mitte. VASTUSTAJA SEISUKOHT Kinnipeetav V.S. kannab 4 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust, karistusaja algus oli 30.09.2002 ja karistusaja lõpp 30.03.
5. Tingimisi enne tähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg avanes 30.09.
6. Justiitsministri 29.11.2000 määruse nr. 56 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avalduse läbivaatamise kord“ (Kord) § 1 kohaselt omavad tähtsust kõik kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod ja temale kohtu poolt mõistetud karistused. V.S.t on kriminaalkorras kohtu poolt karistatud kokku kahel korral. Kinnipeetavat on karistatud tingimisi karistusega, kuid katseajal pani ta toime uue kuriteo. V.S. vabanes vanglast pärast karistusaja ärakandmist 05.01.2001, kuid uue kuriteo pani ta toime 29.09.2002, mille eest kannab käesoleval ajal vangistust Narva Linnakohtu 30.05.2003 kohtuotsuse järgi. Korra § 1 lg 1 kohaselt otsustab vangla direktor teha kohtule ettepanek vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, kui ta on jõudnud järeldusele, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt. Pidades silmas V.S.ele kohtu poolt mõistetud karistuste mittemõjusust ja käitumist vanglas ei saa vangla direktor olla veendunud, et kinnipeetav on võimeline ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt. Vangistuses viibimise ajal on kinnipeetavat karistatud vangla sisekorraeeskirjade rikkumise eest kaheksal korral. V.S. omab lõpetamata põhiharidust ning käesoleva karistuse kandmise ajal õpinguid jätkanud ei ole. Vangla direktor on otsuse tegemisel arvestanud Vangistusseaduse § 76 lg 2 kohaselt kinnipeetava esitamisel tingimisi enne tähtaega vabastamiseks individuaalse täitmiskava täitmist ja kinnipeetavat iseloomustavaid materjale, mis on fikseeritud isiklikus toimikus. Uue kuriteo sooritamise tõenäosus võib tuleneda just eelmistest korduvatest karistustest ja vabaduses uue töökoha mitteleidmisest. Kinnipeetaval puudub vabaduses reaalne töökoht ja elamisvõimalused ning õppima asumist ta ei plaani. Sisuliselt oli V.S. ka enne viimast vangistust samas olukorras, elas vanemate juures, tegi juhutöid, kuid sellegipoolest pani toime uued kuriteod. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata ning kohtukulud kaebuse esitaja kanda. 2 KOHTU PÕHJENDUSED
7. Asjassepuutuvad sätted Vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 annab vangla direktorile õiguse teha kohtule esildis kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. VangS § 76 lg 2 kohaselt arvestatakse kinnipeetava esitamisel tingimisi enne tähtaega vabastamiseks individuaalse täitmiskava täitmist ja kinnipeetavat iseloomustavaid materjale, mis on fikseeritud isiklikus toimikus. VangS § 76 lg 6 kohaselt kehtestab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise avalduse läbivaatamise korra justiitsminister. Justiitsministri 29.11.2000 määrusega nr. 56 kehtestatud „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avalduse läbivaatamise korra“ (Korra) § 1 lg 1 kohaselt otsustab vangla direktor teha kohtule ettepaneku vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, kui ta on jõudnud järeldusele, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt. Korra § 1 lg 2 sätestab: „Et otsustada kinnipeetava enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamiseks esitamine, direktor: 1) võtab arvesse toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning varasemat karistatust; 2) hindab, kuidas on kinnipeetav käitunud vanglas; 3) hindab, kui tõhusalt valmistub kinnipeetav õiguskuulekaks elamiseks vabaduses; 4) võrdleb ühiskonna tegelikke võimalusi ja kinnipeetava isiklikku võimekust asuda vabanedes oma kavade kohaselt elama. Eeltoodud sätetest nähtub, et seadusandja on andnud vangla direktorile pädevuse otsustamiseks, kas teha kohtule esildis kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks või mitte. Seega vaid olukorras, kus vangla direktor on jõudnud järeldusele, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt, on tal alus kohtule kinnipeetava tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks esildise esitamiseks. Vangla direktor peab eeltoodud otsuse tegemisel arvestama Korra § 1 lõikes 2 toodud kriteeriumidega, kuid võib Korra § 1 lõike 3 kohaselt peale lõikes 2 toodud asjaolude arvestada ka muid tegureid. Seega on vangla direktorile jäetud otsuse tegemisel üsna laialdane otsustusruum. Käesoleval juhul on vangla direktor asunud seisukohale, et kinnipeetava kohtule tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamine on ennatlik. Seega peab kohus hindama, kas kaebuse esitajat iseloomustavad asjaolud, mis panid vangla direktori kahtlema kaebuse esitaja võimes, jätkata oma elu seaduskuulekalt, kaaluvad üles võimalikud positiivsed tegurid, millest võiks järeldada, et kaebuse esitaja on võimeline ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt.
8. Faktiliste asjaolude hindamine Kaebuse esitaja isikuandmetest nähtub, et kaebuse esitaja kannab varavastaste kuritegude eest karistust alates 30.09.2002 ning karistuse kandmise lõpptähtajaks on 30.03.
9. Kaebuse esitajat on varem kahel korral karistatud samuti varavastaste kuritegude toimepanemise eest: 20.12.1996 Narva Linnakohtu poolt 8 kuu vangistusega tingimisi 1-aastase katseajaga ning 06.04.1998 Narva Linnakohtu poolt 3-aastase vanglakaristusega, millele liideti varasema otsusega mõistetud kandmata karistus. Kaebuse esitaja vabanes vanglast 05.10.2001 pärast karistusaja ärakandmist. Eeltoodud andmetest nähtub, et pärast viimase karistuse kandmist ei ole kaebuse esitaja aastatki vabaduses viibinud, vaid asunud toime panema taas varavastaseid kuritegusid. Eeltoodut arvestades võiks kaebuse esitaja tingimisi vabastamine kõne alla tulla vaid juhul, kui on olemas mõjuvad asjaolud, mis annavad alust eeldada, et kaebuse esitajal puudub 3 vabanedes motivatsioon taas varavastaseid tegusid toime panna. Selliseks asjaoluks võiks olla kindel töökoht ning korralik sissetulek, samuti võlakohustuste puudumine. Kinnipeetava isikuandmetest nähtub, et kaebuse esitajal on 7-klassi haridus ning töökogemus keevitajana. Kohus on seisukohal, et eeltoodud haridusest jääb korraliku sissetulekuga töökoha leidmiseks väheks. Arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja poolt toime pandud kuriteod on eranditult kõik olnud varavastased järeldab kohus, et kaebuse esitaja näol ei ole tegemist isikuga, kes oleks võimeline sundima end leppima väikese sissetulekuga. Nagu nähtub kinnipeetava isikuandmetest, ei ole kaebuse esitaja käesoleva karistuse ajal õpinguid üldhariduskoolis jätkanud, ei ole teadvustanud hariduse vajalikkust ning ka vabanedes ei ole tal plaanis õpinguid jätkata. Olgugi, et piisav haridus on seaduskuuleka elu jätkamise tagamiseks tähtis, on kaebuse esitaja jätnud olulise vangistusest tingimisi vabastamise eelduse – oma senise lünkliku hariduse täiendamise – teadlikult täitmata. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja, et tal ei ole garantiikirja, millest nähtuks, et tal on vanglast vabanedes olemas töökoht. Samas asus kaebuse esitaja siiski seisukohale, et ta saaks töö Narva Elektrijaamas. Kohus peab eeltoodud kaebuse esitaja väiteid töökoha olemasolu või saamise kohta paljasõnalisteks. Tõendite puudumise tõttu tuleb järeldada, et vaidlustatud haldusakti andmise seisuga kaebuse esitajal kindel töökoht puudus ning ka vanglast vabanedes ei saa kaebuse esitaja töökoha olemasolus kindel olla, vaid peab asuma töökohta alles otsima. Asjaolu, et kaebuse esitaja vanemad töötavad ning on nõus kaebuse esitajat toetama ja talle elamispinda võimaldama, ei ole kohtu arvates piisav järelduseks, et kaebuse esitaja on võimeline jätkama elu seaduskuulekalt. Kinnipeetava isikuandmetest nähtub, et kaebuse esitaja ema teenib miinimumpalka, isa saab kuus umbes 4000 krooni. Kaebuse esitaja vanemate käsutuses on 1-toaline korter. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja vanemate palgast saavad kolm inimest ära elada vaid juhul, kui neil on oskus majandada ning nad ei ole oma elustandardi suhtes eriti nõudlikud. Seega võib vanemate kulul elamine koos töökoha puudumisega olla kaebuse esitaja poolt uute kuritegude toimepanemisel täiendavaks riskiallikaks. Vaidlus puudub selle üle, et enne viimast vangistust elas kaebuse esitaja samuti vanemate juures ning tegi ka juhutöid (seega tal oli reaalne sissetulek), kuid ta pani sellegipoolest toime uued kuriteod. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja täiendavalt, et tal tuleb maksta hagi eest 20 000 krooni, millest osa on tasutud. Kaebuse esitaja väitel on ta töötanud pool aastat ning tema poolt teenitud tasust 70% läheb hagi eest tasumiseks. Kuus teenib kaebuse esitaja 700 krooni. Lähtudes selles, et eeltoodud andmed on õiged, tuleb kaebuse esitajal vabanemise korral hagi eest tasuda veel 17 060 krooni. Kohtu arvates on tegemist summaga, mille tasumine ka juhutöödest elatumise korral vähem kui paari aastaga on kaheldav. Seega arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja peab vabaduses lisaks oma elu korraldamisele kulutama teenitud tulu ka hagi eest tasumiseks, on ka tasumata hagisumma näol tegemist täiendava asjaoluga, mis võib kallutada kaebuse esitajat kiiresti varavastaste kuritegude toimepanemise teel hõlpsat tulu saama. Vanglas oleku aja jooksul on kaebuse esitajat aastatel 2003 kuni 2004 distsiplinaarkorras karistatud kaheksal korral, neli korda noomitusega ja neli korda kartseriga. Seega kuigi kaebuse esitajal hetkel kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole, võib väita, et kaebuse esitaja on süstemaatiliselt vanglaeeskirju rikkunud. Kuna käskkirja andmise ajaks oli 17.09.2004 määratud ning 21.09.2004 täitmisele määratud distsiplinaarkaristus – 5-päevane kartserisse paigutamine – jõudnud vaevalt kustuda, ei saa ka järeldada, et kaebuse esitaja on vanglas elades näidanud üles tahet, olla seaduskuulekas. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajal ei ole vanglas olnud piisavalt aega, et demonstreerida oma tahet vanglaeeskirju järgida. Samuti ei ole kaebuse esitaja näidanud üles tahet, oma elu 4 õppimise teel muuta selliselt, et tal vanglast vabanedes oleksid paremad võimalused tasuvamat tööd leida ning vältida sel viisil ahvatlusi uuteks varavastasteks tegudeks. Kuna kaebuse esitaja ei ole vanglas olnud suuteline end õppima sundima, puudub kohtul ka alus järeldada, et ta on suuteline end piisavalt selleks motiveerima vabaduses olles. Kohus on seisukohal, et korraliku sissetulekuga töökoha leidmiseks ebapiisav haridus ning motivatsiooni puudumine hariduse omandamiseks on asjaolud, mis ilmselt võivad kaebuse esitaja vabanemise korral tagajärjena kaasa tuua kaebuse esitaja töötuse ja elamise vanemate kulul või parimal juhul elatumise juhutöödest. Arvestades asjaolu, et kaebuse esitajal tuleb täiendavalt tasuda tsiviilhagi eest ning arvestades ka seda, et kaebuse esitaja ei ole ka juhutööde olemasolul ning vanemate juures elades olnud suuteline uute kuritegude toimepanemisest hoiduma, on vangla direktori järeldus ning otsus menetluse lõpetamiseks kaebuse esitaja tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamiseks piisavalt kaalutud ja põhjendatud. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta kaebus rahuldamata. Tiina Pappel kohtunik 5