KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märtsil 2006. a Tallinn Haldusasja number 3-05-1175 Haldusasi OÜ X kaebu

) § 2 lõike 6 kohaselt on ehitamine ehitise püstitamine, ehitise laiendamine, ehitise rekonstrueerimine, ehitise tehnosüsteemide muutmine ning ehitise lammutamine. Kaebuse esitaja avaldustest nähtuvalt ta hoones ehitustöid ei teostanud ning teostas vaid sanitaarremonditöid. Kohus märgib, et sanitaarremonditöödele tervisekaitsetalitus kooskõlastusi seadustest nähtuvalt ei väljasta. Kuigi tervisekaitsetalituse pädevuses on kooskõlastuse andmine renoveerimistöödele, pidi tervisekaitsetalitus avalduse saamisel silmas pidama avalduses märgitud eesmärki, milleks oli kooskõlastuse alusel koolitusloa saamine. Nagu kohus juba eelnevalt märkis, on koolitusloa saamise eelduseks hoone vastavus tervisekaitsenõuetele. Hoone kui terviku vastavust tervisekaitsenõuetele saab kohtu arvates kontrollida vaid ehitusprojekti, mitte sanitaarremonti iseloomustavate andmete alusel. Ehitusseaduse (

) § 18 lg 1 kohaselt on ehitusprojekt ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Majandusja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määruses nr. 70 „Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile“ sätestatakse ammendavalt ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavad nõuded. Vastavate nõuete alusel koostatud ehitusprojekt pidi seega olema ka vaidlusaluse elamu ehitamise aluseks. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja vastustajale käesolevas haldusasjas elamu ehitusprojekti

§ 18lõike 1 tähenduses esitanud ei ole.

Ilma ehitusprojekti esitamata ei saa vastustaja kohtu arvates kooskõlastada ka ehitise kasutuselevõttu lasteasutusena. Kohus asub sellisele järeldusele põhjusel, et pelgalt ruumide kasutust ja paiknemist iseloomustavatest andmetest ja joonistelt ei nähtu ega saagi nähtuda vesivarustuse, kütte ja kanalisatsiooninõuete täitmine, samuti mänguväljakute lahendus, mis moodustavad samuti osa tervisekaitsenõuetest, mis peab olema lasteasutuse puhul täidetud. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus formaalselt on lasteasutuses teostatud võimalikud renoveerimistööd saanud küll tervisekaitsetalituse kooskõlastuse, kuid sisuliselt on lasteasutuse tegutsemine lubamatu, kuna kooskõlastus on antud vaid seoses osade sotsiaalministri 25.10.1999 määruses nr. 64 sätestatud kriteeriumide täitmisega. Seega on kohus seisukohal, et tervisekaitsetalituse kooskõlastus ei saa olla osaline. Hoone, mille ehitusprojekti ei ole varasemalt kooskõlastatud, kasutuselevõttu lasteasutusena ei saa kooskõlastada renoveerimis- ega remonditööde alusel, vaid ehitusprojekti alusel. Hoone kasutuselevõtu kooskõlastamise eelduseks on hoone vastavus ehitusprojektile. Vaidlus puudub selle üle, et vaidlusalune hoone on saanud kohalikult omavalitsuselt kasutusloa elamuna

1. juunil
2. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määruse nr. 67 „Ehitise kasutusloa vorminõuded“ § 1 kohaselt on ehitise kasutusluba kohaliku 4 omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Kohus on seisukohal, et tervisekaitsetalituse poolt antav ehitise kasutuselevõtu kooskõlastus antakse ehitise vastavuse kohta ehitusprojektile, mis vastab lasteasutusele ettenähtud tervisekaitse nõuetele. Selleks, et tervisekaitsetalitus saaks kontrollida ehitise vastavust ehitisprojektile, mis vastab lasteasutusele ettenähtud nõuetele, peab ta eelnevalt kontrollima ehitusprojekti enda vastavust lasteasutusele ettenähtud tervisekaitse nõuetele. Tervisekaitsetalituse poolne kooskõlastuse andmine ning sellest keeldumine on kohtu arvates võimalik ka elamu senise ehitusprojekti lasteasutusele ettenähtud tervisekaitse ja toitlustamise nõuetele vastavuse kontrollimise teel. Kohus on seisukohal, et elamu ehitusprojektile ega ka elamu lasteasutusena kasutuselevõtule kooskõlastuse andmisel ei ole tervisekaitsetalitus seotud kohaliku omavalitsuse poolt elamu kasutusloa muutmiseks antud nõusoleku või keeldumisega, sest tervisekaitsetalituse kooskõlastus antakse konkreetselt vaid hoone ehitusprojekti vastavuse kohta tervisekaitsenõuetele ning hoone vastavuse kohta ehitusprojektile. Harku Vallavalitsus saab elamu kasutamise otstarvet muuta vaid olles veendunud, et eeltoodud sotsiaalministri 25.10.1999 määrusega nr. 64 kehtestatud nõuded on täidetud. Kui asuda seisukohale, et kaebuse esitaja peab juba enne tervisekaitsetalituse poole pöördumist muutma elamu sihtotstarvet, kaotaks tervisekaitsetalitus oma otsustuspädevuse, kuna kohalik omavalitsus peaks tegema otsuse tervisekaitsetalitusele antud otsustuspädevuse raames ning elamu kasutusotstarvet muutes otsustama sisuliselt elamu vastavuse üle sotsiaalministri 25.10.1999 määrusega nr. 64 kehtestatud nõuetele. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et lähtudes kaebuse esitaja avaldusest oli vastustajal õigus nõuda enne kaebuse esitaja avalduse sisulisele menetlemisele asumist hoone, mille vastavust lasteasutusele ettenähtud tervisekaitsenõuetele soovitakse kontrollida, ehitusprojekti esitamist, küll aga ei olnud tal õigust seada ehitusprojektile sisulisi eeltingimusi.

§ 18

lg 3 p-de 3 ja 4 kohaselt peab ehitusprojekt olema selline, et oleks võimalik kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile, samuti kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele.

§-s 18 sätestatud nõuetele vastava ehitusprojekti esitamisel ei ole tervisekaitsetalitusel õigust keelduda ehitusprojekti vastavuse kontrollimisest sotsiaalministri 25.10.1999 määrusega nr. 64 kehtestatud tervisekaitsenõuetele. Küll aga tuleb märkida seda, et nõuetekohaseks ehitusprojektiks ei saa lugeda esialgse elamu ehitusprojekti, millele on kaebuse esitaja omakäeliselt teinud juurdekirjutusi ja märkusi.

§ 18

lg 4 kohaselt peab ehitusprojekt, välja arvatud väikeehitise ehitusprojekt, mille järgi ehitatakse, olema koostatud või kontrollitud

§-s 47 nimetatud projekteerimises pädeva vastutava spetsialisti või ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt. Vaidlus puudub selle üle, et kaebuse esitaja vastustajale

§-s 18 sätestatud nõuetele vastavat ehitusprojekti ei esitanud.

1. Haldusmenetluse jätkamiseks kohustamine Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p 1 kohaselt algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganile. Käesolevas haldusasjas esitas kaebuse esitaja esmakordse avalduse tervisekaitse kooskõlastuse väljastamiseks ehk toimingu sooritamiseks tervisekaitsetalitusele
2. aprillil
3. HMS § 36 lg 1 paneb haldusorganile kohustuse selgitada menetlusosalisele tema soovil, millised õigused ja kohustused on menetlusosalisel haldusmenetluses; millise tähtaja jooksul haldusmenetlus eeldatavasti läbi viiakse ja millised on võimalused haldusmenetluse 5 kiirendamiseks; millised taotlused, tõendid ja muud dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada ning milliseid menetlustoiminguid peavad menetlusosalised sooritama. Kohus märgib, et tervisekaitsetalitus ei ole käesolevas haldusmenetluses kaebuse esitajale ammendavalt põhjendanud, miks kaebuse esitaja poolt esitatud dokumentide alusel haldusmenetlust sisuliselt läbi ei viidud. Sellega on haldusorgan rikkunud talle pandud selgitamiskohustust. HMS § 36 lg 2 sätestab: „Kui taotletava haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks on vajalik eelnevalt mõne muu haldusakti andmine, selgitab haldusorgan viivitamatult vajaliku haldusakti taotlemise ja taotluse läbivaatamise korda ning muu haldusakti andmise tingimusi.“ Haldusorgan, asudes avaldust saades seisukohale, et kaebuse esitaja peab esitama talle lasteasutuse, mitte elamu ehitusprojekti, oleks pidanud seda kaebuse esitajale ka üheseltmõistetavalt selgitama, samuti selgitama ehitusprojekti taotlemise korda (st. milliseid toiminguid on vaja kaebuse esitajal teha nõuetekohase ehitusprojekti saamiseks ja haldusorganile esitamiseks). Poolte kirjavahetusest saab järeldada, et tervisekaitsetalitus pidas ehitusprojektina silmas eramu ümberehitusprojekti eramu lasteaiaks ümberehitamisel. Vastava ehitusprojekti esitamine eeldab

§ 2

lg 5 kohaselt projekteerimist; projekteerimine aga projekteerimistingimuste ning detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneeringu olemasolu (

§ 19

lg 1).

§ 19

lg 3 kohaselt on projekteerimistingimused ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse ehitisele kohaliku omavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates. Vastustaja, jättes aktsepteerimata kaebuse esitaja poolt talle ehitusprojektina esitatud dokumendid, ei selgitanud, miks ta vastavaid dokumente ei aktsepteeri, millist ehitusprojekti ta aktsepteerib ning ei selgitanud kaebuse esitajale HMS § 36 lg 2 alusel ka nõuetekohase ehitusprojekti saamise viisi ja korda. Ühtlasi ei saa kohus nõustuda vastustajaga selles, et vastustaja lõpetas toimingu HMS § 43 lg 4 p 2 alusel. HMS § 43 lg 4 p 2 kohaselt lõpeb toimingu menetlus põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada. Vastavat põhjendatud otsust käesolevas haldusasjas tehtud ei ole. Samuti eeldab HMS § 43 lg 4 p 2 alusel menetluse lõpetamine kaebuse esitaja avalduse sisulist läbivaatamist. Käesoleval juhul tervisekaitsetalitus kaebuse esitaja avaldust sisuliselt menetlenud ei ole. HMS § 15 lg 2 sätestab: „Kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.“ Seega, asudes seisukohale, et kaebuse esitaja taotluses on puudusi, oleks vastustaja pidanud määrama kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning selgitama, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. HMS § 15 lg 3 sätestab: „Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks. Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.“ Vaidlusaluses haldusmenetluses ei ole vastustaja taotlust sisuliselt läbi vaadanud. Samuti ei ole ta jätnud taotlust seoses puuduste tähtaegse kõrvaldamata jätmisega läbi vaatamata. Kuna haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab HMS § 35 kohaselt taotluse esitamisega haldusorganile, on haldusmenetlus käesoleval juhul küll alanud, kuid haldusorgani poolt lõpule viimata. Seetõttu on kohus seisukohal, et kohus saab kohustada vastustajat pooleliolevat haldusmenetlust jätkama. Sel põhjendusel tuleb kaebus rahuldada. Tiina Pappel kohtunik 6