KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 29. märtsil 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-1171 (endine nr. 3-1547/05) Haldusasi M.T. kaeb

§ 12lg 3).

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtusse Tallinna Halduskohtu kaudu 10 (kümne) päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. Tähtaja järgimisel lähtuda TsMS § 62 lõikest

1. Asjaolud Kaebuse esitaja on alates 30.09.1966 üürnikuna registreeritud aadressile xxxxxxxxxx. Tallinna Linnavalitsuse 30.06.1994 korraldusega nr. 1314-k tagastati xxxxxx, endisel kinnistul nr. 3973, asuvad hooned V. T.’ele ja V. H.’ile võrdsetes mõttelistes osades.
2. augustil 1994 vara üleandmise aktiga nr. 1 anti xxxxxxx endisel kinnistul nr. 3973 asuvad hooned üle V. T.’ele ja V. H.’ile. 22.08.2005 pöördus kaebuse esitaja Justiitsministeeriumi poole taotlusega hüvitada talle õigustloova aktiga tekitatud kahju. 01.09.2005 Justiitsministeeriumi asekantsleri kirjaga nr. 2-1-20/9625 selgitati, et Justiitsministeerium ei ole pädev võtma seisukohta väidetava mittevaralise kahjunõude põhjendatuse ja kahju hüvitamise osas ning selgitati, et kahjunõudega tuleb pöörduda otse halduskohtusse. 1 29.09.2005 esitas kaebuse esitaja kaebuse kahju hüvitamise nõudes Tallinna Halduskohtule. 12.10.2005 määrusega haldusasjas nr. 3-1251/2005 jättis Tallinna Halduskohus kaebuse käiguta ning määras puuduste kõrvaldamise tähtajaks 15 päeva alates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. 07.11.2005 määrusega haldusasjas nr. 3-1251/2005 tagastas Tallinna Halduskohus kaebuse seoses puuduste kõrvaldamata jätmisega. 02.12.2005 esitas kaebuse esitaja uue kaebuse kahju hüvitamise nõudes Tallinna Halduskohtule, taotlusega, teha Eesti Vabariigile ettekirjutus hüvitada M.T.’le tekitatud moraalne (mittevaraline) kahju võimaluse andmisega erastada tal võrdväärne korter sellega, mida ta kasutas üürnikuna enne korterite tagastamist. 12.12.2005 määrusega, samuti 04.01.2006 määrusega haldusasjas nr. 3-1547/2005 jättis Tallinna Halduskohus kaebuse käiguta. 23.01.2006 määrusega võttis Tallinna Halduskohus kaebuse menetlusse, leides, et kaebuse esitaja taotleb kahju hüvitamist Tallinna Linnavalitsuse kohustamise kaudu anda välja haldusakt, millega võimaldatakse M.T.l erastada tema kasutuses oleva korteriga võrdväärne korter ja kaebuse esitajale õigustloova tegevuse tulemusena tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise kaudu. 02.03.2006 määruses asus kohus seisukohale, et kaebuse esitaja väidetav kahju ei saanud tekkida vahetult õigustloova akti, eluruumide erastamise seaduse kaudu, vaid xxxxx endisel kinnistul nr. 3973 asuvate hoonete V. T.’ele ja V. H.’ile Tallinna Linnavalitsuse 30.06.1994 korraldusega nr. 1314-k tagastamise kaudu. Kohus asendas vastustaja Riigikogu vastustaja Tallinna Linnavalitsusega ning tõlgendas kaebuse esitaja taotlust Eesti Vabariigi poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks taotlusena Tallinna Linnavalitsuse 30.06.1994 korraldusega nr. 1314-k tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Määruses asus kohus ühtlasi seisukohale, et kaebus kahju hüvitamise nõudes on esitatud pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist. Riigivastutuse seaduse (RVS) § 31 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks võib taotluse või kaebuse esitada enne käesoleva seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Riigivastutuse seadus jõustus 01.01.
3. Kuivõrd ka kohustamistaotlus on kohtule esitatud kahju hüvitamise taotluse raames seoses kaebuse esitajale Tallinna Linnavalitsuse 30.06.1994 korraldusega nr. 1314-k tekitatud kahjuga, mille tõttu ei saanud kaebuse esitaja tema poolt üüritud korterit erastada, saab kohtu arvates ka nimetatud taotluse esitamise tähtaegsust hinnata RVS § 31 lõikes 2 sätestatud tähtaegadest lähtudes, olenemata taotluses esitatud nõudest. Seega tuli kaebus Tallinna Halduskohtule esitada hiljemalt 01.01.
4. Kaebus kohtule on postitatud
5. detsembril
6. Seoses eeltooduga andis kohus kaebuse esitaja volitatud esindajale tähtaja –
7. märts 2006, millal tuli kohtule hiljemalt teatada, kas kaebuse esitaja soovib taotleda kaebetähtaja ennistamist. Kohtumääruses teavitas kohus kaebuse esitaja volitatud esindajat ka kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamata jätmise tagajärgedest. Kaebuse esitaja seisukoht kaebuse tähtaegsuse kohta Tallinna Halduskohtule 20.03.2006 esitatud kaebuse esitaja volitatud esindaja kirjalikus vastuses asus kaebuse esitaja volitatud esindaja seisukohale, et M.T. kahju põhjustav seisund püsib käesoleva ajani ja siin ei saa rääkida nõude aegumise tähtajast ja nõude aegumisest. M.T. on aastaid oodanud, millal Tallinna Linnavalitsus täidab oma kohustuse ja hüvitab Eesti Vabariigi poolt põhjustatud kannatused. Ainuke võimalus kuidagi kompenseerida M.T.le tehtud ülekohus on võimaldada tal erastada korter, nagu seda tegi enamus. Kaebuse esitaja volitatud esindaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust kohtule ei esitanud. 2 Vastustaja seisukoht kaebuse esitamise tähtaegsuse kohta Vastustaja asus 23.02.2006 Tallinna Halduskohtule esitatud kirjalikus seletuses seisukohale, et vastavalt riigivastutuse seaduse § 31 lg-le 2 on isikul õigus enne RVS tekitatud kahju nõudes esitada oma nõue 3 aasta jooksul alates RVS jõustumisest. Tulenevalt eeltoodust tuli M.T.l pöörduda kahjunõude osas kohtu poole hiljemalt 01.01.
8. Kaebaja ei ole nimetatud tähtajast kinni pidanud. Kuivõrd kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud Justiitsministeeriumi poolt talle edastatud vastust tema poolt esitatud kahjunõudes osas, siis on kaebus esitatud väidetava kahju tekkimise osas, mis on toimunud üle 10 aasta tagasi. Seega ei ole M.T. kaebus esitatud tähtaegselt. 23.03.2006 kirjalikus seletuses taotles vastustaja menetluse lõpetamist kaebetähtaja möödumise tõttu

§ 12lg 3 alusel.

Kaebus on kohtu poolse täpsustusega loetud esitatuks Tallinna Linnavalitsuse 30.06.1994 korraldusega nr. 1314-k tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kohus andis kaebuse esitajale võimaluse esitada kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus koos põhjendatud asjaolude äranäitamisega, milledest tulenevalt ei ole kaebust esitatud tähtaegselt. Vastavalt esitatud kaebuse põhjenduse täiendusele ei ole kaebaja esitanud taotlust kaebetähtaja ennistamiseks. Kohtu seisukoht haldusasja menetluse lõpetamise kohta seoses kaebuse esitamise tähtaja rikkumisega

§ 12

lg 3 kohaselt halduskohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste protsessiosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Kohus jääb 02.03.2006 kohtumääruses toodud seisukoha juurde (vt asjaolud), et kaebus on käesoleval juhul esitatud tähtaja rikkumisega mõlemas kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud nõudes (Tallinna Linnavalitsuse 30.06.1994 korraldusega nr. 1314-k tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning nõudes kohustada Tallinna Linnavalitsust seoses 30.06.1994 korraldusega nr. 1314-k tekitatud kahjuga erastama kaebuse esitajale eluruum). Arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole ühegi erastamise objektiks oleva eluruumi üürnik ning puuduvad seadused, mis võimaldaksid talle kui sundüürnikule eluruumi erastada, samuti arvestades asjaolu, et kaebuse eesmärgiks on läbivalt olnud eluruumi erastamiseks kohustamisega kaebuse esitaja kahju hüvitamine, on vastav taotlus, olenemata selle sõnastusest, esitatud kaebuse esitajale Tallinna Linnavalitsuse 30.06.1994 korraldusega nr. 1314-k tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Eeltoodut arvestades kuuluvad mõlema kohtule esitatud taotluse tähtaegsuse hindamisel kohaldamisele Riigivastutuse seaduse sätted. Riigivastutuse seaduse § 31 lg 2 kohaselt enne riigivastutuse seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks võib taotluse või kaebuse esitada enne riigivastutuse seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul riigivastutuse seaduse jõustumisest arvates. Riigivastutuse seadus jõustus 01.01.2005. Nii kaebus halduskohtule kui ka taotlus Justiitsministeeriumile on esitatud pärast eeltoodud tähtaega. Seega on kaebuse esitaja rikkunud kaebuse esitamise tähtaega.

§ 12

lg 3 kohaselt halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kaebuse esitaja ei ole käesolevas haldusasjas hoolimata kohtu 02.03.2006 määruses väljendatud seisukohast kaebuse esitamise tähtaja rikkumise kohta taotlenud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. 3

§ 12

lg 3 kohaselt, kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole taotlenud haldusasjas kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, tuleb asja menetlus määrusega lõpetada. Riigilõivu tagastamine Kaebuse esitajal on võimalik taotleda Rahandusministeeriumilt RLS § 15 lg 1 p 15 ning

§ 84

lg 4 p 1 alusel käesolevas haldusasjas Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud riigilõivu, summas 10 krooni, tagastamist.

§ 84

lõike 4 p 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv asja menetluse lõpetamisel, kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud (§ 12 lg 3). RLS § 11 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel kahe aasta jooksul tasumise päevale järgneva aasta 1. jaanuarist arvates. Tiina Pappel kohtunik 4