) 3-05-309 Kaebaja A.M., esindaja Rein Küttim Vastustaja AS Falck Eesti, esindaja Paavo Paal ASJAOLUD 03.03.2005 kell 10:49:32 koostas parkimisjärelevalvet teostava AS-i Falck Eesti töötaja Malle Jaakson viivistasuotsuse nr VTO 073764, mille kohaselt oli sõiduk Audi numbrimärgiga 082MDL pargitud Tallinnas Liivalaia 14 tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. 05.05.2005 vaidlustas kaebaja eelmärgitud viivistasuotsuse halduskohtus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub kaevatava haldusakti tühistada. Kaebuse kohaselt parkis kaebaja Tintrade Ltd. Eesti filiaalile kuuluva sõiduauto viivistasuotsuses märgitud kohas. Kõnealusele sõidukile oli 28.02.2005 tööandja poolt ostetud kesklinna 1 parkimiskaart kehtivusega kuni 31.03.2005. Kaebaja esitas Tallinna Kommunaalametile tähtaegselt vaide, lisades kehtiva parkimiskaardi, kuid vaie jäeti rahuldamata. Kaebaja leiab, et tulenevalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusest nr 34-1-14-04, tuleks kaevatav haldusakt tühistada, kuna kaebajal oli kehtiv parkimiskaart. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ning palub jätta selle rahuldamata. Parkimiskaart ei anna automaatselt parkimisõigust, vaid parkimisõiguse eelduseks on parkimiskaardi paigutamine sõiduki esiklaasile või kõnniteepoolse esiklaasi taha nähtava ja loetavana. Parkimiskaardi alusel ei ole võimalik tuvastada, et kaevatava haldusakti koostamise ajal oli sõiduki parkimise eest tasutud. KOHTU PÕHJENDUSED Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 54 sätestab haldusakti õiguspärasuse eeldused. Nimetatud normi kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Pooltel ei ole vaidlust parkimise aja ja koha ega asjas kohtule esitatud parkimiskaardi kehtivuse tähtaja üle; samuti asjaolu üle, et kaebaja kõnealusel juhul parkides ei paigutanud sõidukile parkimiskaarti. Poolte vaidlus käis asjaolu üle, kas parkimiskaart oli vaidlusaluse sündmuse ajal kaebaja valduses ja kasutamiseks kõnealuse sõiduki parkimiseks ehk teisisõnu, kas sõiduki parkimise eest oli 03.03.2005 tasutud. Kui kohus tuvastab, et parkimistasu oli tasutud, on kaevatav haldusakt antud ilma õigusliku aluseta ja kuulub tühistamisele. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 502 lg 1 (01.07.2004-23.04.2005 kehtinud redaktsioonis) alusel tehakse viivistasu määramise otsus, kui parkimistasu on maksmata või tasutud parkimisaega on ületatud. Muid aluseid viivistasu määramiseks kaevatava haldusakti tegemise ajal seadusandja poolt kehtestatud ei olnud. Alates 24.04.2005 kehtiva LS § 50 2 lg 1 kohaselt võib lisaks eelnimetatud alustele määrata viivistasu ka juhul, kui tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigutatud vastavalt LS § 50 1 lg-s 4 1 sätestatule. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18.11.2004 otsuse nr 3-4-1-14-04 p 19 kohaselt LS § 50 2 lg-st 1 (kehtis samasuguses sõnastuses kui käesolevas asjas kaevatava haldusakti tegemise ajal) ei tulene seaduslikku alust viivistasu määramiseks parkimise õigust tõendava dokumendi nõuetekohase paigaldamata jätmise eest, kui parkimise õigus on tekkinud. Viidatud otsuse p 21 kohaselt ei tähenda eelnev, et parkimisjärelevalvet teostav ametiisik ei saa parkimise õigust tõendava dokumendi puudumise või selle mittenõuetekohase eksponeerimise korral viivistasu määramise otsust üldse koostada ning p-s 23 märgitakse, et viivistasuotsusele esitatud vaide või kaebuse rahuldamise aluseks on eeskätt asjaolu, et vaide või kaebuse esitanud isikul oli parkimise õigus tegelikult tekkinud.
lg 3 kohaselt on protsessiosaline kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega. Kohus leiab, et antud asjas on kaebuse esitaja vande all antud seletusega
Kaebaja taotleb vastustajalt riigilõivu 14,40 krooni ja õigusabikulu summas 1500 krooni väljamõistmist. Kaebaja on kohtule esitanud õigusabikulude kandmise kohta sularaha arve (tlk 36) ja riigilõivu tasumise kohta order kviitungi (tlk 4).
lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti ning
lg 1 kohaselt mõistetakse välja kantud kohtukulud poolele, kelle kasuks kohtuotsus tehti.
Asja läbivaatamise kuluks on
p 3 kohaselt õigusabikulu.
lg 1 kohaselt on õigusabikuluks asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulud.
lg 2 kohaselt võib kohus asjast esindajana osavõtnud õigusabi osutanud isiku kulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured. Nähtuvalt kohtukulude nimekirjast seisnes õigusabi 24.01.2006 istungi ettevalmistamises 2 tundi ja 24.01.2006 istungil osalemises 1 tund. Teenuse tunni hinnaks on kohtukulu nimekirja kohaselt 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades asja vähest keerukust ja mahtu ei saanud istungiks ettevalmistamiseks kuluda kahte tundi, samuti kestis 24.01.2006 istung 50 minutit, mistõttu on õigusabikulu selgelt üle paisutatud. Kohtukulude nimekirjast ei nähtu, et esindaja oleks koostanud kaebuse või kogunud kohtule esitamiseks tõendeid. Arvestades eeltoodut on õigusabikulu väljamõistmine põhjendatud 700 krooni suuruses summas; riigilõiv kuulub väljamõistmisele taotletud summas (14,40 krooni). Kristina Maimann kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.