) § 5 lg 1 kohaselt juhindub halduskohus halduskohtumenetluse seadustikus reguleerimata küsimustes tsiviilkohtumenetluse sätetest. TsKMS § 28 lg 8 kohaselt loetakse juriidilisele isikule kohtukutse kätteantuks, kui see on kohale toimetatud selle isiku registrisse kantud aadressil. Kohtusse kutsumist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku 4.peatükk. TsKMS § 28 lg 3 kohaselt võib kohus pöörduda kohtukutse kätteandmiseks maal vallavalitsuse poole. 1 Käesolevas asjas ongi kohus saatnud kohtukutse kaebajale üleandmiseks Salme Vallavalitsusele, kellel ei ole õnnestunud kaebajale kutset edastada, kuna R.M. ei ole vallavalitsuse andmetel viibinud 2005.a. septembrist-detsembrini Salme vallas. TsKMS § 31 lg 2 kohaselt kui protsessiosaline ei ole oma aadressi muutumisest kohtule teatanud, saadetakse kutse kohtule teadaoleval viimasel aadressil. Kutse kättetoimetaja teeb kutsele märkuse, millega kinnitab, et adressaat ei viibi enam kutsel märgitud aadressil. Märkusega kutse tagastab ta kohtule. Sel juhul loetakse, et kutse adressaadile on kätte antud. Kaebaja ei ole oma aadressi muutumisest kohtule teatanud. Kohus on edastanud kohtukutse kohtule teadaolevale viimasele kaebaja elukoha aadressile. Salme Vallavalitsus kui kutse kättetoimetamiseks kohustatud isik on kohtule teatanud, et kutset ei ole õnnestunud kätte anda, kuna kaebaja pikka aega ei ole oma elukohas viibinud. Eeeltoodust tulenevalt on täidetud tingimused, et lugeda kohtukutse TsKMS § 31 lg 2 alusel kaebajale kätteantuks.
lg 1 kohaselt halduskohus jätab oma määrusega kaebuse või protsesti läbi vaatamata, kui ta on tunnistanud kaebuse või protsesti esitaja kohtusse ilmumise kohustuslikuks ja viimane ei ilmunud sellele vaatamata kohtuistungile ega teatanud kohtule ilmumise võimatusest. Kuna eelviidatud tsiviilkohtumenetluse normist tulenevalt tuleb lugeda kohtukutse kätteantuks ning 17.08.2005 kohtumääruse punktis 3 on kohus teinud kaebaja kohtuistungile ilmumise kohustuslikuks ja hoiatanud ilmumata jätmise tagajärgede eest (kaebuse läbivaatamata jätmine) ning nimetatud määrus tuleb samuti lugeda kaebajale kätteantuks, kuna kohus on selle saatnud viimasel teadaoleval kaebaja aadressil ning Salme postkontorist on dokumendid tagastanud märkega “hoiutähtaja möödumisel”. Seega esinevad alused kaebuse läbivaatamata jätmiseks.
lg 2 kohaselt kui kaebuse esitaja tõendab, et tal oli kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus, on tal õigus taotleda menetluse taastamist samas kohtus 15 päeva jooksul mõjuva põhjuse äralangemisest. Kohus taastab menetluse määrusega. Mõjuvaks põhjuseks on kohtupraktika kohaselt peetud objektiivseid põhjuseid (haigus vm), mis takistasid kohtuistungile ilmumist ja ilmumise võimatusest teatamist. Mõjuvate põhjuste olemasolu peab menetluse taastamist taotlev isik tõendama. Eeltoodu alusel ja juhindudes
KMS §-st 31 kohus, määras: Jätta R.M.i kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse 21.10.2004 otsuse nr 10539 tühistamiseks läbi vaatamata. Kaebuse esitajal on õigus taotleda menetluse taastamist samas kohtus 15 päeva jooksul mõjuva põhjuse äralangemisest (
Kaebuse läbivaatamata jätmise ning menetluse taastamise taotluse rahuldamata jätmise määruse peale on õigus esitada erikaebus (
Kristina Maimann Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.