) § 50 1 lg 4 alusel peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamisest. Vastustaja leiab, et 10.07.2005 ei olnud kaebaja parkimise algusaega parkimiskella abil kontrolli teostajale nähtavalt ja arusaadavalt teada andnud, mistõttu parkimistasu maksmise kohustus tekkis parkimise alustamise hetkest. Kaebaja ei olnud tasunud parkimise eest ka mobiili teel, millisel viisil tasumist kontrollitakse vaid juhul, kui parkimise algusaega ei ole teatavaks tehtud. Vastustaja vastuväited 26.07.2005 viivistasu otsuse tühistamisele olid järgmised: kaebaja andis teada parkimise algusaja, so 15:42, parkimistasu maksmise kohustus tekkis tal 15:57; hilisemat parkimise algusaega teatavaks tegevat kella või teadet kaebaja sõidukile paigutanud ei olnud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus käsitleb esmalt AS Falck Eesti 10.07.2005 viivistasuotsuse VTO 093016 tühistamise taotlust (I) ja seejärel taotlust 26.07.2005 viivistasuotsuse VTO 094610 tühistamiseks (II). I AS Falck Eesti 10.07.2005 viivistasuotsuse VTO 093016 tühistamise taotlus Pooltel on vaidlus asjaolu üle, kas kaebaja tegi parkimisaja alguse teatavaks parkimise alustamisel sõidukile nähtavana asetatud kirjaliku teate või parkimiskella abil.
2 lg 1 alusel tehakse viivistasu määramise otsus, kui parkimistasu on maksmata; tasutud parkimisaega on ületatud; tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigutatud vastavalt
1 lg-s 4 1 sätestatule.
lg 4 alusel peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamisest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määrusega nr 9 (edaspidi määrus) pikemat tähtaega tasuta parkimiseks kehtestatud ei ole.
1 lg 4 1 esimese lause kohaselt parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik 2 tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Ka viidatud volikogu määruse p 4.4. kordab
HKMS § 15 lg 3 kohaselt on protsessiosaline kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega. Vastustaja leiab, et 10.07.2005 ei olnud kaebaja parkimise algusaega parkimiskella abil kontrolli teostajale nähtavalt ja arusaadavalt teada andnud. Vastustaja on oma väidete tõendamisel tuginenud kaevatavale viivistasuotsusele ja parkimise kontrolli ajaloo väljatrükile (tlk 15). Kaebaja on kohtule esitanud fotod (tlk 7-9), millest nähtuvalt on need tehtud 10.07.2005 kell 12:59 ning nendelt nähtub, et kaebaja sõidukile, mille parkimise eest oli määratud viivistasu , oli paigutatud parkimiskell, mille näit on fotolt selgesti nähtav (so 12:45). Kui kaebaja alustas parkimist 12:45, siis oli tal
Vastustaja ei vaidlustanud seda, et kõnealustel fotodel on kaebaja sõiduk (Mercedes numbrimärgiga 836MEK) ega tõendanud fotode võltsitust. Kohus leiab, et antud asjas on kaebaja poolt esitatud fotodega tõendatud, et parkimiskell oli sõidukile paigutatud nõuetekohaselt ja selle näit oli väljastpoolt sõidukit tuvastatav. Kohtute poolt on parkimise kontrolli teostaja tähelepanu korduvalt juhitud kohustusele koguda haldusmenetluses tõendeid, millega kohtus oma väiteid tõendada (nt digitaalsed fotod). Vaidlustatud viivistasuotsuse tegemise aluseks olnud faktilisi asjaolusid ei saa tõendada ainuüksi vaidlusaluse haldusakti endaga, muid arvestatavaid tõendeid vastustaja kohtule ei esitanud. Parkimise kontrolli ajaloo väljatrükk (tlk 15) tõendab otseselt vaid asjaolu, et kaebaja ei parkinud 10.07.2005 mobiili teel, kuid selle asjaolu üle pooltel vaidlus puudub ning see asjaolu ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Vastustaja väide, et mobiili teel parkimist ei kontrollita, kui sõidukile on asetatud nõuetekohaselt teade või parkimiskell on paljasõnaline ega lükka ümber kaebaja poolt fotodega tõendatut. Samuti ei tõenda vastustaja väiteid asjaolu, et kaebaja tehtud fotodel ei ole näha parkimiskontrolöri. Kuna puudus faktiline alus viivistasu määramiseks on 10.07.2005 AS Falck Eesti viivistasuotsus VTO 093016 õigusvastane ja tuleb kohtu poolt tühistada. II AS Falck Eesti 26.07.2005 viivistasuotsuse VTO 094610 tühistamise taotlus Pooltel on vaidlus asjaolu üle, kas kaebaja oli 26.07.2005 Pärnu mnt 28 parkides teinud nõuetekohaselt teatavaks parkimise algusaja, st kas kell 16:22, millal koostati viivistasu otsus, oli kaebajal veel õigus tasuta parkimisele või mitte. Kõnealuse viivistasu otsuse koostamise ajal kehtisid asjassepuutuvad õigusaktid samas sõnastuses nagu eelpool viidatud. Vastustaja on seisukohal, et kuna viivistasu otsuse kohaselt oli kontrollimise hetkel kellaaeg 16:22 ning kaebaja sõidukile asetatud parkimiskella näit 15:42, oli ette nähtud 15-minutiline tasuta parkimise aeg möödunud. Vastustaja leiab, et eeltoodut tõendab kaevatav viivistasuotsus; parkimise kontrolli ajaloo väljatrükk (tlk 22); kohtuistungil 23.03.2006 üle kuulatud tunnistaja Riina Helenurme (kaevatava otsuse koostanud isik) ütlused. Kohus kordab eelnevalt toodud seisukohta, et vaidlustatud viivistasuotsuse tegemise aluseks olnud faktilisi asjaolusid ei saa tõendada ainuüksi vaidlusaluse haldusakti endaga. Viivistasu otsus võiks olla tõendiks vaid kogumis muude tõenditega. Antud juhul vastustaja muid arvestatavaid tõendeid kohtule ei esitanud. Parkimise kontrolli ajaloo väljatrükk (tlk 22) nagu kohus ka eelnevalt leidis, tõendab otseselt vaid asjaolu, et kaebaja ei parkinud 26.07.2005 mobiili teel, kuid nimetatud asjaolu üle vaidlus puudub ja see ei oma käesoleva vaidluse 3 lahendamisel ka tähtsust. Vastustaja poolt taotletud ja kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Riina Helenurm vaidlusalust juhtumit enam vahetult ei mäletanud. Tunnistaja selgitas vaid seda, kuidas praktikas tavapäraselt viivistasu otsuse koostamine toimub (tlk 39). Kohus leiab, et tunnistaja Riina Helenurme ütlused ei tõenda vastustaja väiteid, kuna tunnistaja kõnealusest sündmusest midagi vahetult ei mäletanud. Kaebaja taotlusel kuulati tunnistajana üle E. B., kes vaidlusaluse juhtumi ajal oli kaebajaga koos ning mäletas sündmust vahetult. Tunnistaja E. B. ütluste (tlk 40) kohaselt kohtuti kohviku ees; kohvikus olles kaebajale helistati ja kaebaja sõitis korraks ära. Teda ei olnud umbes 7-8 minutit. Kohvikust väljuti umbes 16:20 koos. Väljumisel parkimiskontrolöre näha ei olnud. Tunnistaja ütluste kohaselt kaebaja vihastas, kui leidis klaasi alt Falcki trahvikviitungi. Tunnistaja ütluste kohaselt oli sõidukil parkimiskell, mille näit oli 16:08. Parkimiskell oli asetatud juhi poolele klaasi alla. Tunnistaja vaatas kellaaega mobiili pealt ning kellaaeg ühtis kaebaja omaga. Kohus leiab, et antud asjas on tunnistaja E. B. ütlustega, mis olulises osas ühtisid kaebaja seletusega, tõendatud, et 26.07.2005 oli parkimiskell kaebaja poolt asetatud nõuetekohaselt ning selle näit, mis märkis parkimise algusaega oli 16:08. Seega ei olnud kell 16:22 15-minutiline tasuta parkimise aeg veel möödunud. Kaebuses ja selle täiendustes esitatud faktiväidete erinevust selgitas kaebaja eesti keele mittevaldamisega, mis tingis vajaduse kasutada tõlkimisel kõrvalist abi ning mis võis kaasa tuua ebatäpsused kaebuses ja selle täiendustes. Kohtul ei ole alust pidada tunnistaja ütlusi mitteusaldusväärseteks. Vastustaja omalt poolt tõendeid kaebaja väidete ja tunnistaja E.B. ütluste ümberlükkamiseks ei esitanud. Kaebus tuleb kõnealuse viivistasuotsuse osas rahuldada, kuna puudus faktiline alus viivistasu määramiseks. Kohus leiab, eeltoodust tulenevalt ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 1, et kaevatavad haldusaktid kuuluvad tühistamisele. Kaebaja ei ole kirjalikes kohtu poole pöördumistes ega kohtuistungil taotlenud kohtukuluna riigilõivu väljamõistmist vastustajalt, seega jäävad kohtukulud mõlema poole enda kanda. Kristina Maimann kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.