) §-s 9, mille kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral; kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega. Kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimiseks peavad esinema järgmised elemendid: seadusega kaitstud õigushüve rikkumise tõttu peab olema kannatanul tekkinud kahju (s.t õigusvastase haldusakti või toiminguga peab olema põhjustatud hingelisi või füüsilisi kannatusi, mis on käsitletavad mittevaralise kahjuna); kahju tekkimine peab olema põhjuslikus seoses kahjutekitaja tegevusega; kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks peab olema süüliselt kaebaja väärikust alandatud või tervist kahjustatud või vabadus võetud või eraelu puutumatust või sõnumi saladust rikutud või au ja head nime teotatud.
lg 1 kohaselt kahju kannatanud isikule on kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Kaebaja seostab mittevaralise kahju tekkimise Ämari vangla direktori 11.02.2005 käskkirjaga nr 61. Kohus nõustub, et nimetatud käskkiri oli kaebaja kartserisse paigutamise aluseks (ilma haldusaktita on distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine välistatud) ning selle õigusvastaseks osutumise korral võib olla kaebajal tekkinud alus nõuda kahju hüvitamist. 2 Kohus peab kahjunõude rahuldamise võimalikkuse üle otsustamisel hindama nimetatud haldusakti õiguspärasust ja seost kahju tekkimisega ning vastustaja tegevuse süülisust. Antud juhul on vastustaja ise tunnistanud oma haldusakti õigusvastasust ning Ämari vangla direktori 16.02.2006 käskkirjaga nr 43 tunnistanud 11.02.2005 käskkirja nr 61 kehtetuks. Vastustaja on 16.02.2006 haldusaktis leidnud, et 11.02.2005 käskkirja nr 61 andmisel rikuti menetlusnõudeid; karistamise käskkirjas puudub õiguslik alus kartserisse paigutamise määramiseks; haldusaktis puuduvad kaalutlused, millest lähtudes otsustati määrata distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine. Samuti leiti, et uute täiendavate tõendite kogumine ei ole enam võimalik, mistõttu uut distsiplinaarmenetlust läbi ei viida. Seega oli märgitud käskkiri õigusvastane juba selle väljaandmisest arvates. Kohus ei nõustu vastustaja esindaja kohtuistungil esitatud seisukohaga, et tegemist oli vaid menetlusnõuete väheolulise rikkumisega. Kui tegemist oleks olnud mitteoluliste menetlus- või vorminõuete rikkumisega, puudunuks vajadus haldusakti kehtetuks tunnistada. Vastustaja on omaksvõtnud asjaolu, et haldusakt oli õigusvastane. Haldusakti andmine on tahtlik tegevus. Kohus leiab, et kaebajale on õigusvastase haldusakti alusel kartserisse paigutamisega tekitatud süüliselt kahju. Kaebaja andis kohtuistungil vande all ütlusi selle kohta, et talle on tekitatud õigusvastase kartserisse paigutamisega füüsilisi ja hingelisi piinu. Kaebaja ei saanud kartseris viibimise ajal suhelda oma perekonnaga, olles seetõttu teadmatuses oma naise tervislikust seisundist ja sellest, kes hoolitseb lapse eest. Kaebaja tundis end alandatu ja solvatuna ebaõiglaselt määratud karistuse pärast. Liikumisvabaduse piirangud tekitasid kaebajale füüsilisi piinu. (tlk 62-63) Kohus leiab, et kaebajale tekitati õigusvastase haldusakti alusel kartserisse paigutamisega füüsilist piina seoses tema liikumisvabaduse piiramisega 45 ööpäevaks. Kuna kinnipeetavalt on juba vabadus võetud, millega on tema liikumisvabadust niigi oluliselt piiratud, siis ei ole kartserisse paigutamisega toimunud väga intensiivset õiguste rikkumist, mida tuleb arvestada kahjusumma suuruse määramisel, kuna
Kohus on seisukohal, et kaebajale tekitati õigusvastase haldusakti alusel kartserisse paigutamisega ka hingelisi kannatusi. PS § 18 lg 1 kohaselt ei tohi kedagi väärikust alandavalt kohelda. Hingeliste kannatustena on käsitletav alandus ja solvumine, mis sai kaebajale osaks kartserisse paigutamise tõttu, kuna kaebaja leidis, et kartserisse paigutamine kaevatava haldusakti alusel oli õigusvastane. Samuti valmistas kaebajale hindelist piina teadmatus perekonna heaolust ja abikaasa tervislikust seisundist, kuna enne kaebaja kartserisse paigutamist kurtis abikaasa kehva tervist ning kaebaja kartseris viibimise ajal oli abikaasal mikroinsult, millest kaebaja sai teada küll alles peale kartserist vabanemist (tlk 62). Isiku õigusvastasel karistamisel võib eeldada isiku alandust ja solvumist ning seda ei ole võimalik tõendada dokumentaalsete tõenditega. Samuti võib eeldada isiku hingelist piina, kui ollakse teadmatuses oma lähedase tervislikust seisundist ja sellest, kas lapse eest keegi hoolitseb. Tõendamist ei leidnud tervisekahju tekitamine kartserisse paigutamise tõttu, kuna kaebaja tervisekaardi väljevõttest (tlk 61) ei nähtu arsti poole pöördumisi kartseris viibitud ajavahemikul. Kaebaja poolt esile toodud terviseprobleemid on nähtuvalt tervisekaardi väljavõttest esinenud ka enne kartserisse paigutamist, mille osas on kaebaja saanud ka ravi (valuvaigisteid ja palavikku alandavat ravimit jm).
lg 1 näeb ette põhimõtte, mille kohaselt võib kahju hüvitamise nõue jääda rahuldamata, kui isik oleks saanud kahju tekkimist ära hoida, esitades vaidemenetluses või halduskohtumenetluses nõude haldusakti tühistamiseks, toimingu lõpetamiseks, haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Kaebaja on õigeaegselt kohtusse pöördunud, kuid ei ole kohtult taotlenud esialgse õiguskaitse korras haldusakti täitmise peatamist, mida ei saa pidada kaebaja eksimuseks, mis iseenesest välistaks kahju rahalise hüvitamise, kuna kaebaja ei oma õigusalaseid teadmisi ning kaebuse käiguta jätmise ja asjaolude ebaselguse tõttu oleks taotlus tõenäoliselt jäänud ka rahuldamata. 3 Kohus leiab, et antud juhul, arvestades kartseris viibimise aja pikkust ja eeltoodud asjaolusid, ei ole mittevaralise kahju tekitamist võimalik efektiivselt ja piisavalt heastada muude õiguskaitsevahenditega kui rahaline hüvitis. Vastustaja poolt haldusakti kehtetuks tunnistamine ja oma eksimuse möönmine ei heasta tekitatud kahju. Kaebaja ees vabandatud ei ole (tlk 66). Kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000 krooni. Kohus märgib, et isikule tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise suurust ei saa seada sõltuvusse üksnes kahju kannatanu soovist. Hüvitis peab olema võrreldav ühiskonna üldise heaolu tasemega, hüvitise tasemes valitseva järjepidevusega ja olema sõltuvuses perioodist, mille eest hüvitist makstakse, samuti tuleb arvestada, milliseid õigusi ja kui intensiivselt rikuti. Moraalne kahju ei ole otseselt rahas mõõdetav, selle eest makstav rahaline hüvitis on ühiskonnas kokkuleppeline. Arvestades eeltoodut peab kohus mõistlikuks ja õiglaseks mittemateriaalse kahju hüvitamist summas 5000 krooni, mis tuleb vastustajalt välja mõista (HKMS § 26 lg 1 p 4;
Kuna kaebaja oli kohtumäärusega vabastatud kahjunõudelt riigilõivu tasumisest, tuleb HKMS § 95 lg 1 kohaselt vastustajalt riigituludesse välja mõista tasumisele kuuluv riigilõiv. Seega kuulub Ämari vanglalt riigi tuludesse väljamõistmisele riigilõiv summas 150 krooni (5000 kroonist 3%). Kristina Maimann kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.