) § 18 lg-le 2. Kaevatava otsuse kohaselt taotletakse maad munitsipaalomandisse sotsiaalmaana, kuid omandireformi objektiks oleva maa sihtotstarve on maatulundusmaa.
Kaebuse esitajad leiavad, et Tallinna Linnavolikogu 30.10.2003 määrusega nr 55 kehtestatud Tallinna Botaanikaaia arengusuundade aastateks 2003-2008 (edaspidi Botaanikaaia arengusuunad) p-dest 5.1.2.2.1, 5.1.3.2.2 nähtuvalt planeeritakse kõnealusele alale rajada ehitised ehitusseaduse mõttes, mis eeldab detailplaneeringu kehtestamist. Alles peale detailplaneeringu kehtestamist saab taotleda maad munitsipaalomandisse. Detailplaneeringu menetlemise käigus selguks ka kaebaja võimalus maa tagasisaamisele.
lg 2 kohaselt määrab kohalik omavalitsus planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustuse korral katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel ning lg 6 kohaselt planeerimisseaduse kohase detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu alusel. Üldplaneeringu puudumise korral määrab katastriüksuse sihtotstarbe kohaliku omavalitsuse volikogu. Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määrusega nr 36 kinnitatud Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise alused p 5 kohaselt on botaanikaaedade maa sihtotstarve sotsiaalmaa. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 2 kohaselt otsustab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. Tallinna Linnavolikogu 16.10.2003 määrusega nr 50 delegeeriti maakatastriseaduse § 18 kohaliku omavalitsuse pädevusse antud katastriüksuste sihtotstarvete määramise Tallinna Linnavalitsusele. Kiviaia tee 8 maatüki sihtotstarbe määrab Tallinna Linnavalitsus, kes tänaseks ei ole sihtotstarvet määranud. Planeerimisseaduse (edaspidi PLS) § 3 lg-st 2 tulenevalt ei ole Kiviaia tee 8 maatüki sihtotstarbe määramisel detailplaneeringu kohustust ning sihtotstarve määratakse üldplaneeringu alusel. Munitsipaalomandisse taotletava maatüki, ligikaudse pindalaga 361154 m2, suurus on proportsionaalne seatud eesmärgi (puhkeala rajamine ja taimekollektsiooni laiendus) suhtes. KOHTU PÕHJENDUSED 2 Käesolevas asjas on menetlusosaliste vahel vaidlus lisaks kaevatava haldusakti sisulise õiguspärasuse üle ka selles, kas kaebajatel on kaebeõigus. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud vabadusi. Halduskohtusse pöördumise aluseks on kaebaja õiguste tegelik või väidetav rikkumine ning halduskohus peab tuvastama, kas ja kuidas kaevatav akt rikub kaebuse esitaja õigusi. Korra p 26 sätestab, et igaüks, kes leiab, et maa munitsipaliseerimisega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib pöörduda kaebusega halduskohtusse. Eeltoodust tuleneb, et kaevatavaks aktiks saab olla maa munitsipaliseerimise otsus. Maareformi seaduse (edaspidi MRS) § 25 lg 3 kohaselt otsustab MRS § 28 lg 1 p-s 4 toodud otstarbega maa munitsipaalomandisse andmise kohaliku omavalitsuse volikogu taotluse alusel Vabariigi Valitsus. Korra p 9 kohaselt on maa munitsipaalomandisse andmise taotlejaks valla- või linnavolikogu. Korra p 12 sätestab, et maa munitsipaliseerimise taotlus esitatakse kohaliku omavalitsuse volikogu poolt maa asukohajärgsele maavanemale. Taotlusele tuleb Korra p 15 ap 11 kohaselt lisada muuhulgas õiend katastriüksuse sihtotstarbe kohta. Maavanem vaatab temale esitatud toimiku läbi ja jätab vajadusel taotluse käiguta (Korra p 17, 18). Korra p 20 kohaselt saadab maavanem toimiku koos oma arvamusega taotluse seaduslikkuse ja põhjendatuse ning muude asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavate asjaolude kohta keskkonnaministrile, kes valmistab ette Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja ning esitab materjalid otsustamiseks Vabariigi Valitsusele. Seega saab eeltoodust järeldada, et kohaliku omavalitsuse volikogu on vaid taotluse esitajaks ning otsuse maa munitsipaalomandisse andmiseks teeb Vabariigi Valitsus. Siiski arvestades Riigikohtu praktikat enne lõpliku haldusakti andmist eelhaldusaktide või menetlustoimingute vaidlustamise küsimuses, ei saa kaebeõigust vaidlustatud otsuse osas välistada. Riigikohtu halduskolleegiumi 13.10.2005 otsuse asjas nr 3-3-1-44-05 p 14 kohaselt, detailplaneeringu algatamise ja munitsipaalomandisse taotlemise algatamise otsust, mis peatab õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetluse, on võimalik erandjuhtudel vaidlustada siis, kui on kahtlus, et planeeringu algatamise eesmärk saavutada maa munitsipaliseerimine ei saa olla õiguspärane, sest vaidlusalune maa ei saa põhimõtteliselt kuuluda munitsipaliseerimisele. Sellisel juhul peab halduskohus välja selgitama, kas tegemist on sellise maaga, mis ilmselgelt ei saa olla sotsiaalmaa. Antud juhul ei ole erinevalt viidatud kaasusest kaevatava otsusega algatatud ühtlasi detailplaneeringu koostamist. Samuti ei ole kaebajad vaidlustanud asjaolu, et esineb avalik huvi, mis on üheks eelduseks maa munitsipaalomandisse jätmisel. Kaevatava haldusakti õiguspärasusele kaebajate poolt esitatud sisulisteks vastuväideteks on, et munitsipaalomandisse saab jätta haldusaktis viidatud MRS § 28 lg 1 p 4 kohaselt sotsiaalmaa, kuid vaidlusaluse maatüki sihtotstarbeks on käesoleval ajal maatulundusmaa, mida saaks muuta vaid detailplaneeringuga, kuna kõnealusele maale kavandatakse ehitiste ehitamist, mis eeldavad detailplaneeringut, samuti peavad kaebajad munitsipaalomandisse taotletava maa suurust seatud eesmärgi suhtes ebaproportsionaalseks. 10.03.2005 Tallinna Linnavolikogu otsuse nr 51 p 1 kohaselt otsustati taotleda Tallinna linna omandisse sotsiaalmaana Tallinna Botaanikaaia kui teaduslikku ja kultuuriväärtust omava istanduse kasutuses olev ja ekspositsiooniala laiendamiseks vajalik maa-ala asukohaga Kiviaia tee 8. MRS § 28 lg 1 p 4 alusel saab anda munitsipaalomandisse sotsiaalmaa. Samuti MRS § 25 lg 4 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud maa munitsipaalomandisse andmise korra p 3 ap 3 kohaselt antakse munitsipaalomandisse sotsiaalmaa. Korra p 5 kohaselt on sotsiaalmaa Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määrusega nr 36 kinnitatud katastriüksuste sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste p-s 5 sätestatud sihtotstarbe liik numbrikoodiga 005 ja tähistusega (Ü) munitsipaalomandisse andmise taotlused esitatakse sõltumata ehitiste olemasolust üldjuhul maareformi seaduse paragrahvi 28 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui munitsipaalomandisse taotletakse maad üksnes kohaliku omavalitsuse omandisse jääva ehitise 3 teenindamiseks vajaliku maa ulatuses. Korra p 24 kohaselt, kui munitsipaalomandisse antud maa sihtotstarbe muutmist taotletakse enne maa katastrisse kandmist, on maa munitsipaalomandisse andmise otsuse teinud isikul õigus oma otsus tühistada. Korra p 32 kohaselt munitsipaalomandisse antud maa registreeritakse riigi maakatastris kohaliku omavalitsuse kirjaliku avalduse, maa munitsipaalomandisse andmise otsuse ja korra p-s 30 loetletud dokumentide alusel.
lg 1 kohaselt katastriüksuse registreerimisel peab katastripidaja katastris fikseerima katastriüksuse kõlvikulised pindalad ja sihtotstarbe või sihtotstarbed. Seega tuleneb eeltoodust, et maa sihtotstarve peab olema selge taotluse esitamisel ja enne munitsipaliseerimise otsustamist, kuid munitsipaliseerimise otsuse tegijale on jäetud võimalus otsus tühistada, kui munitsipaalomandisse antud maa sihtotstarbe muutmist taotletakse enne maa katastrisse kandmist. Kui vajalik on planeerimisseaduse kohaselt detailplaneeringu koostamine, määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel (
Kui planeerimisseaduse kohase detailplaneeringu koostamise kohustus puudub, määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu alusel (
Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määrusega nr 36 kinnitatud Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise alused p 005 kohaselt on sotsiaalmaa kultuuri-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsfääri ehitiste alune ning nende teenindusmaa, samuti puhkuse ja vaba aja veetmiseks ettenähtud maa. Sotsiaalmaa üheks alaliigiks on p 0051 kohaselt üldmaa, milleks on ka botaanikaaedade maa. Seega saab seadusest tulenevalt olla botaanikaaia maa vaid sotsiaalmaa. Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kinnitatud Tallinna üldplaneeringu arengusuundade p 8.2 kohaselt määratletakse Pirita-Kloostrimetsa rajatud Tallinna Botaanikaaia ala haljaskoridori (rohelise radiaali) alana. Tallinna Linnavolikogu 30.10.2003 määrusega nr 55 vastuvõetud Tallinna Botaanikaaia arengusuundadest ei nähtu, et kõnealusele maa-alale ehitataks ehitisi, mis eeldavad detailplaneeringu kehtestamist. Botaanikaaia arengusuundade p 5.1.3 kohaselt antud alapeatükis toodud rajatiste projekteerimist on võimalik alustada pärast maaküsimuse lahendamist ning nende projekteerimise ja rajamise kohta koostatakse eraldi investeerimiskava, mille vastavalt Botaanikaia põhimäärusele kinnitab Tallinna Linnavalitsus. PLS § 3 lg 2 kohaselt detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel: 1) uute hoonete, va üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20m 2 ehitusaluse pindalaga väikehooned, ehitusprojekti koostamise või püstitamise aluseks; 2) olemasolevate hoonete, va üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned, maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks; 3) maa-alade kruntideks jaotamise korral. Seega on üldplaneeringuga määratud kõnealuse ala juhtfunktsioon (kasutamine sotsiaalmaana). Kaebajad vastupidist kohtule tõendanud ei ole. Tallinna Linnavolikogu 16.10.2005 määrusega nr 50 on
§-s 18 kohaliku omavalitsuse pädevusse antud katastriüksuste sihtotstarvete määramine delegeeritud Tallinna Linnavalitsusele. Linnavalitsus peab sihtotstarbe määramisel lähtuma linna arengukavast. Detailplaneeringu koostamine kõnealusele alale ei ole kohustuslik. Samas ka juhul, kui detailplaneering tuleks koostada ei riku selle koostamata jätmine kaebajate subjektiivset õigust (maa tagastamise nõudeõigus), kuna detailplaneering ei muudaks munitsipaalomandisse taotletava ala suurust, samuti ei otsustata detailplaneeringu kehtestamisega maa tagastamise küsimust. Maavanema pädevusse kuulub selle hindamine, kas kohaliku omavalitsuse poolt esitatud taotlus on õiguspärane ja põhjendatud. Tallinna Botaanikaaia arengusuundade p 5.1.2 “Olemasolevate kollektsioonide, ekspositsioonide, hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajalik maa”, kohaselt olemasolevate kollektsioonide, ekspositsioonide, hoonete ja rajatiste all on hetkel ca 770 000 m² maad ning nende teenindamiseks ning kollektsioonide ja ekspositsioonide rajamise lõpuleviimiseks on vajalik ca 430 000 m² maad. Kaevatava haldusakti kohaselt taotletakse maad munitsipaalomandisse ligikaudse pindalaga 361 154 m2. Täpsed piirid määrab Tallinna 4 Linnavalitsus Korra IV pt kohaselt. Kohus ei saa hinnata, kas munitsipaalomandisse maa taotlemine kaevatavas haldusaktis näidatud suuruses on otstarbekas. Kohtul ei ole põhjendatud kahtlusi, et kogu munitsipaalomandisse taotletav maa on hõlmatud kaevatavas haldusaktis esile toodud ning eelviidatud õigusaktidest tuleneva munitsipaliseerimist õigustava eesmärgiga, mis teenib avalikku huvi. Kohus nõustub vastustajaga, et tagastamisavalduse lahendamine lükkub edasi seadusest tulenevalt, kuna maa munitsipaalomandisse jätmise küsimus tuleb lahendada enne maa tagastamist. Kas kohalik omavalitsus on maa munitsipaalomandisse taotlemisega õigusvastaselt venitanud, sellele ei saa kohus kaebuse eset arvestades hinnangut anda. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et kaebajate tegevus eelhaldusaktide või menetlustoimingute vaidlustamisel eraldi lõplikust haldusaktist, millega tegelikult määratakse ka tagastamise võimalikkus või võimatus, ei kiirenda küsimuse lahendamist. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kristina Maimann Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.