) § 586 lg.1 kohaselt kohus otsustab hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise vastavalt äraolija varale hoolduse seadmise kohta sätestatule.
Määrus tehakse teatavaks ka avaldajale. Määruse peale võivad avaldaja hooldaja ja muu
lg.3 nimetatud isik esitada määruskaebuse.
kohaselt kohus võib kohustada pärandvara hooldajat esitama kohtule määratud tähtpäevaks pärandvara nimekirja, milles on märgitud kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad, õigused ja kohustused, sameti esemete kirjeldus ja väärtus.
Kohus võib pärandi hooldajalt aruannet nõuda ka enne hooldamise lõpetamist Pärimisseaduse § 110 lg.1 kohaselt pärandaja surma korral võib kohus rakendada pärandvara hoiumteetmeid, milleks § 110 lg.2 kohaselt on muuhulgas pärandvara valitsemise korraldamine ja pärandi avanemise teate avaldamine Ametlikes Teadaannetes. Pärimisseaduse § 111 lg.2 kohaselt kohus rakendab huvitatud isikute õiguste kaitseks hoiumeetmeid, kui pärija ei ole teada, pärija ei viibi pärandvara asukohas, ei ole teada, kas pärija või tema esindaja on pärandi vastu võtnud või sellest loobunud. PärS § 112 lg.1 kohaselt pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja. Kohus leiab, et esitatud avaldus kuulub rahuldamisele. Avaldus on tõendatud koopiaga V. J. surmatunnistusest, väljatrükkidega V. J. kuuluvatest kinnistute reg.osadest, Harju Maakohtu pärimisregistri teatisega, mille kohaselt V.J. testamenti registreeritud ei ole, riigilõivu tasumist tõendavate kviiitugitega nii avalduse esitamise kui teate avaldamise eest, puudutatud isikuna A. S. kaasamise avaldusega, A. T. nõusolekuga hooldajaks hakkamiseks. Avalduses toodud asjaoludega ja avaldaja ning puudutatud isikute selgitustega on tuvastatud, et 22.02.2006 surnud V. J. ei olnud lapsi, samuti ei olnud tehtud testamenti. Olemas on A. S. ütluste kohaselt temast endast lähima sugulasena V. J. abikaasa õde, kes on 80.aastane vanainimene ja kelle puhul hetkel ei ole teada, kas ta oleks pärandist huvitatud. Puudutatud isik ise on samuti on V. J. abikaasa sugulane, kuid juba kaugemas astmes, mistõttu ei ole talle teada, kas ta pärijate ringi kohaselt saaks üldse pärima asuda. 3 Hooldajaks taotletud isik selgitab, et on oma senise töökoha tõttu tegelenud varem vähemalt viiel korral pärandvara inventuuri tegemisega, mistõttu tal on selged ülesanded hooldajana, ta on tealdik PärS §-s 112 lg.3 toodud hooldaja kohustustest ja on nõus neid ülesandeid täitma. Kuivõrd pärandvara koosseisu määratlemiseks esitatavatele päringutele tema kogemuste kohaselt tulevad vastavatest asutustest vastused umbes kuu aja jooksul, võiks ka kohtule pärandvara nimekirja esitamise aeg olla sellele vastav. Kohus leiab, et mõistlik aeg, mille jooksul hooldaja esitab kohtule pärandvara nimekirja on 1 kuu määrusele edasikaebamise tähtaja möödumisest ning leiab, et vajadusel saab seda tähtaega pikendada. Hoiumeetmena pärandi avanemise teates võimalikele pärijatele antav aeg notarile avalduse esitamiseks peaks olema vähemalt 4 kuud, et võimalikud pärida soovijad saaksid huvi korral tutvuda eelnevalt hooldaja poolt koostatud pärandvara nimekirjaga.
lg.2 kohaselt määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Kohtunik M. Leimann Kohtumäärus jõustus 20.aprillil 2006.a Kohtunik M. Leimann 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.