← Eesti

2-05-1395/2

2-05-1395 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-1393 Otsuse kuupäev Jõhvi,

  1. märts 2006.a kell 15.30 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi I. V. hagi V. V.’i vastu elatise määra muutmise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
  2. märts 2006.a. Istungil osalenud isikud Hageja – I. V. (isikukood X) Kostja – V. V. (isikukood X) Resolutsioon
  3. Hagi rahuldada, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.
  4. Välja mõista V. V.’ilt (isikukood X, elukoht X) Irina Volkova (isikukood X, elukoht X) kasuks elatis tütre A. V. (sünd X.a) ülalpidamiseks summas 650 (kuussada viiskümmend) krooni kuus, alates 22.04.2005.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  5. Välja mõista V. V.’ilt elatise hagi eest 550 (viissada viiskümmend) krooni riigilõiv riigituludesse. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas viitenumber 2900072136 viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastasel juhul lisanduvad riigilõivule täituri tasu ja täitemenetluse kulud.
  6. Saata kohtuotsus pärast jõustumist Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord 1

(4)2-05-1395 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
  2. aprillil 2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu sõlmiti 28.02.1992.a ning lahutati 17.03.1995.a. Abielust on X.a sündinud tütar A. V., kes on hageja ülalpidamisel. Kohtla-Järve Linnakohtu 13.04.1994.a. kohtuotsusega on kostjalt välja mõistetud elatis hageja kasuks alaealise tütre ülalpidamiseks. Hageja palus välja mõista kostjalt elatis igakuise summana 1 345 krooni. KOSTJA VASTUS
  4. mai 2005.a esitatud vastuses hagile kostja nõustus hagiga osaliselt. Vastuse kohaselt kostja on. uuesti abiellunud ja tal on X.a sündinud tütar K. V.. Kostja on töötu, sissetulekut kostjal ei ole. Kostja palus hagi rahuldada summas 300 krooni kuus. KOHTUISTUNG
  5. Kohtuistungil hageja palus hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja elatusraha alates hagi esitamisest kuni 31.12.2005.a summas 1 345 krooni ning alates 01.01.2006.a summas 1 500 krooni kuus. Hageja selgitas, et ta ei tööta. Tema saab lastetoetuse kolmele lapsele kokku 1 800 krooni. Lisaks poolte ühisele lapsele hageja ülalpidamisel on veel kaks last, kes on sündinud vallaslastena.
  6. Kohtuistungil kostja võttis hagi omaks osaliselt, s.o summas 500 krooni alates hagiavalduse esitamisest.. Kostja tunnistas, et töötas mitteametlikult metsatöödel, sest pidi kuidagi moodi elama. Kostjal on praeguse abikaasaga veel üks laps. Vara kostjal ei ole, kohustusi ei ole. Kostjal on tekkinud võlgnevus varasema eluaseme eest üle 10 000 krooni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  7. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.
  8. Sünnitunnistuse järgi lapse A. V. vanemateks on hageja ja kostja. Kiviõli Registriameti 17.03.2005.a tõendi kohaselt laps elab hageja juures. Hagiavalduse kohaselt kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust. Hageja seletuste kohaselt pärast hagi esitamist pole kostja lapsele elatist maksnud. Kostjal ei olnud vastuväiteid lapse hageja juures elamise ega lapse ülalpidamiskohustuse täitmise vajaduse üle. Oma vastuses hagile ja ka kohtuistungil võttis kostja hagi osaliselt omaks.
  9. Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükkis
  10. Vastavalt PkS § 50 lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kooskõlas PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. 2
(4)2-05-1395
  1. Kohtla-Järve Linnakohtu 28.03.1994.a kohtumäärusega mõisteti kostjalt hageja kasuks elatisraha lapse ülalpidamiseks töötasu ¼ ulatuses. Samas antud asjaolu ei ole hagi rahuldatama jätmise aluseks. PkS § 61 lg 2 ja § 70 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest alates elatishagi esitamisest. Sellepärast hagejal on õigus nõuda elatise kindlas summas väljamõistmist. Hageja poolt nõutav elatise summa vastab PkS §61 lg4 toodud ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Sellepärast ei pea kohus vajalikuks hageja vajadusi välja selgitada.
  2. Ida-Virumaa Tööhõiveameti 03.03.2006.a tõendi kohaselt alates 28.07.2004.a hageja on registreeritud töötuna. Virumaa Pensioniameti 07.03.2006.a tõendi kohaselt hagejale on määratud peretoetus summas 1 800 krooni kuus (t.lk. 26). Hageja seletuste kohaselt lisaks saab ta toimetuleku toetuse umbes 2 200 krooni kuus. Seega hageja sissetulekuks on keskmiselt 4 000 krooni. Hageja ülalpidamisel on veel kaks alaelist last, kes ei ole poolte ühised lapsed. Hageja varaks on kolmtoaline erastatud korter asukohaga Võidu 10-11, Kiviõli ning kohustusteks kommunaalmaksete võlad 7 000 krooni.
  3. Kostja omab kindla töökohta. OÜ Portlif Grupp 02.03.2005.a tõendi kohaselt kostja brutosissetukuks 3 000 krooni kuus. Pärast tulumaksu mahaarvamist saab kostja kätte 2 756 krooni kuus. Varasid kostjal ei ole, kostja elab ema juures. Kostja kohustusteks on elatise võlgnevus 48 193.28 krooni (t.lk. 28) ning varasema eluase kommunaalmaksete võlgnevus 10 000 krooni. Kostja ülalpidamisel on ka teine tütar K. V. (sünd 27.06.2001.a).
  4. Eeltooduga on tuvastatud, et kostja varaline seisund ei võimalda tal maksta elatusraha hageja poolt nõutud ulatuses. Hageja poolt nõutud ulatuses elatise väljamõistmisel jääks kostjale elamiseks ning teise lapse ülalpidamiseks vaid 1 256 krooni (2 756 – 1 500). Seda asjaolu vastavalt PkS §61 lg6 p3 kohus tunnistab mõjuvaks põhjuseks ja vähendab elatise alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lisaks esineb kostja suhtes ka PkS §61 lg5 sätestatud õiguslik alus elatise määra vähendamiseks, kuna hageja poolt nõutud ulatuses elatise väljamõistmisel osutuks kostja teine lapse vähem kindlustatuks.
  5. Kostja on võtnud hagi netosummas 500 krooni. Kohus leiab põhjendatuks hagi rahuldamine summas 650 krooni kuus. Kuna tulumaksuseaduse §12 lg1 p7, §19 lg1 elatis on saaja tulu, millelt vastavalt sama seaduse §43 lg1 p1 peetakse tulumaks kinni, siis tegelikult maksab kostja hagejale elatusraha vaid 500.50 krooni kuus (650 – 23%). Tulumaksu saab kostja tuludeklaratsiooni alusel tagasi. Sellepärast rahuldab kohus hagi summas 650 krooni kuus alates hagi esitamiseks, s.o 22.04.2005.a..
  6. TsMSRakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi on esitatud 08.03.2005.a. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 47 lg 1 p 1 ja lg 2 hagilt tuli tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast. TsMS § 48 lg 1 p 3 alusel elatise hagis määrati hagihind aasta elatusrahaga. Käesoleva hagi puhul on hagihinnaks 7 800 krooni (650 x 12). RLS § 16 lg 1 p 1 alusel hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest elatisehagi esitamisel. Seega vastavalt kuni 3
(4)2-05-1395 31.12.2005.a kehtinud TsMS §64 lg1 kuulub riigilõiv 550 krooni väljamõistmisele kostjalt riigituludesse. 15. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §440, §442, §444, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.