← Eesti

3-05-97/2

3-28/05 JÕHVI HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Jõhvi Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2005. a Jõhvi Haldusasja number 3-28/ 2005 Haldusasi OÜ x

§ 23³ järgi selgitas vallavalitsus 2003.a.

suvel kasutusvaldusesse andmiseks välja Haljala valla haldusterritooriumil asuvad vabad põllumajandusmaad. Vabade põllumajandusmaade plaan ja registreerimisleht avalikustati 11.septembril 2003.a.

§ 22

¹ lõike 2 alusel on väljaspool linna või tiheasustuse ala piire asuva elamu omanikul, kes on Eesti kodanik, õigus ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses tingimusel, et kinnistu moodustatakse elamu juurde. Maa ostueesõigusega erastamisel loetakse piirnevateks vabadeks maadeks selle maaga, millel asub maa ostueesõigusega erastamist taotlevale isikule kuuluv elamu, külgnevaid maaüksusi (endiseid kinnistuid või nende osi), millele ei ole esitatud tagastamise või kompenseerimise või asendamise avaldusi või mis ei kuulu täies ulatuses tagastamisele. See tähendab, et maa ostueesõigusega erastamisel loetakse kõiki neid maid, millele ei ole esitatud tagastamise taotlusi või mis on kompenseeritud, ühtseks vabaks maaks, arvestamata seejuures õigusvastase võõrandamise aegseid piire. MRS § 22 lõike 2 kohaselt antakse kasutusvaldusesse tagastamise ja ostueesõigusega erastamise nõueteta vaba põllumajandusmaa. Eeltoodust selgub, et

eelistab maa ostueesõigusega erastamist ja sellest tulenevalt on kasutusvaldusesse antava vaba maana välja pandud maatükk xxxxx antud juhul käsitletav 2 3-28/05 piirneva vaba maana selle maaga, millel asub maa ostueesõigusega erastamist taotlevale isikule kuuluv elamu, mille erastamise eelisõigus on eelkõige maa ostueesõigusega erastajal. Haljala Vallavolikogu muutis (tunnistas otsuse osaliselt kehtetuks) oma varasemalt vastuvõetud otsust: Riigikohtu halduskolleegium oma 7.detsembri 2001.a. otsuses nr 3-3-1-51-01 on sätestatnud, et haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustamisel tuleb hinnata haldusakti mõju kolmandate isikute õigustele. Kuna maareformi seadus eelistab maa ostueesõigusega erastamist maa kasutusvaldusesse andmisele, siis sellest tulenevalt leidis vallavolikogu, et vaba põllumajandusmaa maatükki xxxxx on eesõigus erastada elamu omanik- E.P`l. Vallavolikogu ei saa nõustuda kaebuses toodud väitega, et vallavolikogu ei kaasanud kaebuse esitajat haldusmenetlusse. Haljala Vallavalitsus teavitas oma 16.detsembri 2004.a. kirjas nr 1823/5.6.6 OÜ-d xxxxx, et on algatatud vaba põllumajandusmaa maatüki xxxxx kasutusvaldusesse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise menetlus. Kolmanda isiku seisukoht kaebuse osas E.P vaidleb OÜ xxxxx kaebusele vastu ja leiab, et OÜ xxxxx kaebus Haljala Vallavolikogu 18.01.2005.a. otsuse nr. 89 tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kolmas isik põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 1. E.P omandas elamu vallasasjana 15.10.2004.a. sõlmitud ehitiste kinkelepinguga (tõestatud Rakvere notar I.R poolt, notari ametitoimingute raamatu registri number 6002). Seega oli E. P’l peale elamu omandamist õigus saada maaomanikuks

’es sätestatud alustel ja korras. Käesoleval juhul kaebaja ei väida, et E.P ei tohtinud saada peale elamu omandamist vallasasjana elamu juurde kuuluva maa omanikuks. 2.

§ 22¹ lg.

1 (alates 29.03.2001.a. jõustunud redaktsioonis) sätestas, et ostueesõigusega võib maad erastada käesoleva seaduse §-des 7, 8, 9, 10, § 20

  1. ja
  2. lõikes ning §-s 21 sätestatud ulatuses, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

§ 22¹ lg.

2 (alates 16.07.2000.a. jõustunud redaktsioonis) sätestas, et väljaspool linna või tiheasustusega ala piire asuva elamu omanikul, kes on Eesti kodanik, on õigus ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piires, kui see oli suurem 50 ha-st, tingimusel, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi. Kinnistu võib koosneda elamualuse katastriüksusega vahetult külgnevatest katastriüksustest, kui nende vahel asub halduspiir või teisele isikule kuuluv tee, oja või jõgi, maaparandussüsteemi magistraalkraav või muude tehnovõrkude ja -rajatiste alune maa. Käesoleval juhul kaebaja ei väida, et maa, mille ostueesõigusega erastamist E.P taotles, ei oleks olnud tagastamise käigus vabaks jäänud maa. 15.10.2004.a. sõlmitud ehitiste kinkelepingu punktist 2.1.

  1. nähtub, et Haljala Vallavalitsuse 13.10.2004.a. kirja nr. 5-6.5/278 kohaselt lepingu esemeks olnud ehitised asusid endisel xxxxx xxxxx talumaal, end. kinnistu xxxxx, millele omandireformi õigustatud subjektid puuduvad. Sama kirja kohaselt on hooneid teenindava maa suuruseks ca 3,03 ha. Samuti ei väida kaebaja, et E.P poolt elamu juurde maa ostueesõigusega erastamine rikuks kaebaja kui teise maa ostueesõigust omava isiku õigusi. Eeltoodust tulenevalt puudusid seega asjaolud, mis keelanuks E.P’l soetatud elamu juurde ostueesõigusega erastada kuni 50 ha maad ning seetõttu oli E.P`l seadusest tulenevalt õigustatud 27.10.2004.a. esitama vallavalitsusele elamu juurde kuni 50 ha maa ostueesõigusega erastamiseks avaldust.
  2. E.P leiab, et peale tema poolt maa ostueesõigusega avalduse esitamist ei olnud enam põhjendatud käsitleda maatükki xxxxx vaba põllumajandusmaana.

§-ist 22 lg. 2 tulenevalt käsitletakse vaba põllumajandusmaana üksnes maad, millele ei ole tagastamise ja ostueesõigusega erastamise nõudeid. Kasutusvaldusesse saab anda üksnes maad, mida saab lugeda vabaks põllumajandusmaaks. Kuivõrd käesoleval juhul maatükk xxxxx piirnes maaga, millel asus E.P’le kuuluv elamu ning kuivõrd muud tagastamisest ja ostueesõigusega 3 3-28/05 erastamisest vaba maad elamuga piirneva maaga ei olnud, siis oli võimalik E.P’l realiseerida oma elamu juurde seadusest tulenev maa ostueesõigusega erastamise õigus üksnes maatüki xxxxx arvelt. E.P leiab, et kui langevad ära asjaolud, mis võimaldasid enne lugeda maatükki xxxxx vabaks põllumajandusmaaks, siis oli Haljala Vallavolikogul alus muuta eelnevat volikogu otsust nr. 57 ja arvata see maa vabade põllumajandusmaade nimekirjast välja. Vastupidine seisukoht tähendaks, et peale 01.01.1998.a. omandatud elamu vallasasjana juurde ei ole võimalik maa ostueesõigusega erastamine juhul, kui sellele maale on enne elamu omandamist esitatud maa kasutusvaldusesse saamise avaldus ja selle taotleja on kinnitatud taotlejate nimekirja. Maa kasutusvaldusesse andmine põhineb lepingulisel alusel (kasutusvaldus on oma sisult asjaõiguslik rent) ning seadus võimaldab kasutusvalduse lepingut lõpetada (näiteks

§ 233lg.

8; AÕS § 212). Käeoleval juhul ei oldud kaebajaga veel ka maatüki KV-16 kasutusvalduse seadmiseks lepingut sõlmitud.

  1. Asja materjalidest (Otsuse 89 motiveeriva osa 2.lõik) nähtub, et kaebaja esitas maatüki nr. xxxxx kasutusvaldusse saamiseks avalduse 13.septembril 2003.a. Kaebaja oli eelnimetatud avalduse esitamise ajal ise käesoleval ajal E.P omandis oleva elamu omanik ning kaebaja ei olnud esitanud kuni 01.01.1998.a. avaldust nimetatud elamu juurde maa ostueesõigusega erastamiseks. Kaebaja müüs nimetatud elamu 26.11.2003.a. (ehitiste müügileping 26.11.2003.a., tõestatud Rakvere notar I.R poolt, notari ametitoimingute raamatu registri nr. 7122), s.o. peale maa kasutusvaldusesse saamiseks avalduse esitamist, A.P`le. A.P ei esitanud peale elamu omandamist 3 kuu jooksul avaldust elamu juurde maa ostueesõigusega erastamiseks.
  2. Otsuse 89 vastuvõtmise ajal

ega muud maareformi reguleerivad õigusaktid ei sätestanud, millised õiguslikud tagajärjed saabusid isikule pärast seda, kui isik oli kinnitatud volikogu otsusega maade kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja. Peale kaebaja kinnitamist kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja ei oldud kaebajaga veel sõlmitud mingit lepingut maatüki xxxxx kasutusvaldusesse andmiseks. E.P leiab, et eeltoodud põhjustel ei saanud Otsus 89 rikkuda mingeid kaebaja õigusi, kuivõrd

’est ei tulenenud kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja kinnitamisega nimekirja kinnitatud isikule mingeid õigusi. Kaebuse kohaselt kaebaja arvates tekkis tal õiguspärane ootus saada maatükk xxxxx kasutusvaldusesse. E.P nimetatud kaebaja väitega ei nõustu, kuivõrd

’est ega muudest maareformi reguleerivatest õigusaktidest ei tulenenud, et peale isiku kasutusvaldajate taotlejate nimekirja kinnitamist volikogu poolt tekiks sellisel isikul ka vastava maa kasutusvaldusesse saamise õigus. Õigusaktidest ei tulene, et juhul kui maa on antud kasutusvaldusesse, ei saaks sellisele maale esitada ostueesõigusega erastamise avaldust isik, kes

’est tulenevalt on õigustatud maad ostueesõigusega erastama.

  1. Ekslik on kaebaja väide, et vallavolikogu tunnistas Otsusega 89 kehtetuks eelmise otsuse nr. 57 osas, millega kaebaja jäeti välja kasutusvaldusesse taotlejate nimekirjast maatüki KV16 suhtes, tagasiulatuvalt. Kaebaja arvates on Otsuse 89 vastuvõtmisel seetõttu rikutud HMS § 66 lg. 3 sätteid. E.P leiab, et Otsuse 89 vastuvõtmisega muutis vallavolikogu oma otsust 57 osaliselt kehtetuks mitte tagasiulatuvalt, vaid edasiulatuvalt. Sellise järelduse võib teha alljärgnevast: Otsusest 89, s.h. selle resolutiivosast ega põhjendavast osast, ei ole järeldatav, et selle punktis 1.
  2. toodud otsustusel oleks tagasiulatuv mõju. Otsuse 89 põhjendavast osast nähtub, et Otsuse 89 vastuvõtmine on tingitud asjaolust, et E.P omandas 15.10.2004.a. elamu ja esitas 27.10.2004.a. vallavalitsusele avalduse elamu juurde 50 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. Kõik nimetatud asjaolud leidsid aset peale volikogu otsuse nr. 57 vastuvõtmist, s.o. peale 17.02.2004.a. Seega ei eksisteerinud otsuse nr. 57 vastuvõtmise ajal ühtegi asjaolu, mis olid Otsuse 89 vastuvõtmisel aluseks. Otsusest 89 ei nähtu, et seda otsust kohaldatakse otsuse nr. 57 suhtes tagasiulatuvalt. Otsuse 89 punktist 2 nähtub, et Otsus 89 jõustub teatavaks tegemisest. Teatavaks tegemist ei ole aga võimalik rakendada tagasiulatuvalt. E.P leiab, et 4 3-28/05 eeltoodu põhjustel on põhjendatud asuda seisukohale, et Otsusega 89 tunnistati otsuses nr. 57 maatükki xxxxx puudutav osa kehtetuks edasiulatuvalt ning otsus nr. 57 kehtis selles osas kuni Otsuse 89 teatavaks tegemiseni.
  3. E.P leiab, et Otsuse 89 vastuvõtmiseks oli õiguslik alus olemas tulenevalt HMS §-ist 66 lg. 2 p. 2, kuigi Otsuses 89 endas sellele otseselt viidatud ei ole. Sellist viga aga ei ole põhjendatud lugeda oluliseks, mis tõi kaasa ebaõige otsustamise Otsuse 89 vastuvõtmisel. E.P leiab, et käesoleval juhul Otsuse 89 vastuvõtmisel kaalus avalik huvi üles kaebaja usalduse, et otsus 57 jääb kehtima osas, millega kanti kaebaja maatüki xxxxx kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja. E.P arvates seisnes avalik huvi käesoleval juhul selles, et peale tema poolt 27.10.2004.a. avalduse esitamist elamu juurde maa ostueesõigusega erastamiseks kohustas tulenevalt

§-ist 23 ja selle alusel antud Vabariigi Valitsuse 06.11.1996.a. määrusega nr. 276 kinnitatud maa ostueesõigusega erastamise korra punktist 4 tegema kohalikul omavalitsusel E.P suhtes maa ostueesõigusega erastamise eeltoiminguid ehk seadusega kohalikule omavalitsusele pandud avalik-õiguslikke ülesandeid, mis kohustavad isiku avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks lahendama 3 kuu jooksul.

’est tulenevalt eelistatakse maa ostueesõigusega erastamist maa kasutusvaldusesse andmisele (

§ 22lg.

2).

  1. Asjaolu, et kaebajat ei kaasatud Otsuse 89 haldusmenetlusse, ei anna alust kaebuse rahuldamiseks ja Otsuse 89 tühistamiseks, kuivõrd kolmanda isiku seisukohalt on nimetatud juhtumil tegemist menetlusnõuete rikkumisega, millised ei võinud mõjutada asja otsustamist (Otsuse 89 vastuvõtmist). Kui esines HMS §-is 66 lg. 2 p. 2 sätestatud asjaolu otsuse nr. 57 osaliseks kehtetuks tunnistamiseks edasiulatuvalt (E.P poolt elamu juurde 50 ha maa erastamise avalduse esitamine), ei saanud selline asjaolu muutuda sõltuvalt kaebaja kaasamisest haldusmenetlusse või tulenevalt tema vastuväidetest. KOHTU PÕHJENDUSED Esitatud kaebus on lubatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus tugineb toimiku 3-28/05 materjalidele ja kohtuistungi protokollile. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud tühistamiskaebuse. HMS § 6 sätestatud uurimispõhimõtte kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Halduskohus ei saa asetada end haldusorgani asemele ja hakata uurima asjaolusid, mida ei ole uuritud haldusmenetluse raames ning teha nende asjaolude pinnalt ise uue otsuse haldusorgani eest. Asjast puudutatud isikute arvamuste ärakuulamine HMS § 11 lg 1 punkti 1 kohaselt on haldusmenetluses menetlusosalisteks taotlejana haldusakti andmist taotlev isik ja punkti 3 kohaselt kolmanda isikuna isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada. Antud menetlustes oli taotlejaks kolmas isik E.P ning kolmandaks isikuks kaebaja - OÜ xxxxx, vaba põllumaa kasutusvaldusesse saaja, kes tegeles põllumajandusliku tootmisega. Taotleja ja kolmanda isiku suhtes on haldusorgan – Haljala Vallavolikogu rikkunud HMS § 40 sätestatud ärakuulamisprintsiipi. HMS § 40 lg 3 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia meneltusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete esitamiseks (§ 40 lõige 3 punkt 2) ja asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks (§ 40 lõige 3 punkt 3). Konkreetsel juhul otsustati asi kolmanda isiku, kaebaja kahjuks. Vaidlustatud haldusakti vastuvõtmisel on tehtud otsus kolmanda isiku- kaebaja- kahjuks. Halduskohus nõustub kaebuse esitaja väitega, et vaidlustatud haldusakt on ebaseaduslikuks, kuna see on välja antud HMS § 40, 64, 66, 70 lg 1 rikkumisega. Vallavalitsusel olnuks ise kahtluse tekkides võimalus hea halduse põhimõtetest tulenevalt kontrollida, kas kaebaja on 16.12.2004 kirja kätte saanud, milles vald teatas OÜ –le xxxxx, et 5 3-28/05 on algatatud vaba põllumajandusmaa maatüki xxxxx kasutusvaldusesse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise menetlus. Kaebaja eitab eelnimetatud kirja kätte saamist ja enda informeerimist vaidlusaluse kasutusvaldusesse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise menetlusest. HMS § 40 lg.1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Menetlusosalise ära kuulamata jätmist ja tema mitteteavitamist, et on alustatud vaidlusaluse kasutusvaldusesse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise menetlust tuleb käesoleval juhul pidada oluliseks menetlusveaks, mis võis takistada asjaolude igakülgset väljaselgitamist ning nende asjakohast kaalumist haldusakti andmisel. Seega võis kõnealune rikkumine oluliselt mõjutada ka asja otsustamist. Eelpooltoodud seisukohale on asunud ka Riigikohus oma 17.11.2003.a. lahendis haldusasjas nr.3-3-1-74-
  2. Halduskohus rõhutab, et kuigi täitevvõimule on antud laiad volitused diskretsiooni teostamiseks peab täitevvõim tagama, et nimetatud otsused oleks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtetega. Haldusakt ja toiming peab olema kohane , vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Haldusmenetluses võib piirata põhiõigusi ja – vabadusi ning muid isiku subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Käesoleval juhul on eeltoodu piisavaks aluseks vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks tunnistamisel ja tühistamisel ning halduskohus ei pea vajalikuks analüüsida kaebuse ülejäänud väiteid. Kohtukulud HKMS kohaselt tuleb poolele hüvitada kantud õigusabi kulud. Vastavalt HKMS § 93 lg 1 mõistetakse välja poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, tema poolt kantud kohtukulud ja vastavalt lg 2 mõistetakse välja kaebuse esitaja kasuks tema poolt kantud kohtukulud. Kuna kohus rahuldab kaebuse, siis HKMS § 93 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Paragrahvide 83 p. 2 ja 85 p. 3 järgi on kohtukuludeks ka õigusabikulud. Paragrahv 87 lg. 1 loeb õigusabikuludeks asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulud. Lõige 2 sätestab, et kohus võib asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured. Seega sätestab HKMS selgesõnaliselt kohtu õiguse ka omal algatusel vähendada põhjendamatult suuri õigusabikulusid. Eelmainitud põhjustel tuleb kaebaja taotlus vastustajalt haldusasjas kantud 8270 krooni suuruse õigusabikulu väljamõistmiseks rahuldada osaliselt ning kohus vähendab kohtukulusid. Vastustajalt kuulub välja mõistmisele kohtukulu summas 5000 krooni, millest riigilõiv on summas 10 krooni ja õigusabikulu summas 4990 krooni, kaebaja kasuks Eeltoodust tulenevalt kuulub vastustaja Haljala Vallavalitsuselt väljamõistmisele kohtukulu summas 5000 krooni kaebaja kasuks. Kohus kohaldas HKMS § 25, § 26 lg 1 p 1 , 28 lg 1, 31 lg 1, lg 4, lg 5, 87 lg 2, 92 lg 1, 93 lg 1 Ülle Polluks Kohtunik 6 3-28/05 JÕHVI HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Jõhvi Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht
  3. juuni
  4. a Jõhvi Haldusasja number 3-28/ 2005 Haldusasi OÜ xxxxx esindaja vandeadvokaat K.N kaebus Haljala Vallavolikogu 18.01.2005 otsuse nr 89 tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Asja läbivaatamise kuupäev
  5. mai
  6. a Rakvere Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ xxxxx esindajad K.N ja O.L Vastustaja Haljala Vallavolikogu esindaja U.P Kolmanda isiku E.P esindaja J.A RESOLUTSIOON Tühistada Haljala Vallavolikogu
  8. 2005 otsus nr 89 Teha Haljala Vallavolikogule ettekirjutus asi uuesti läbi vaadata. Välja mõista vastustaja Haljala Vallavalitsuselt kohtukulu summas 5000 krooni OÜ xxxxx kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Jõhvi Halduskohtu kaudu, teatades kirjalikult 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse teatavaks tegemisest kaebuse esitamisest ja esitades 30 jooksul samast päevast arvates põhjendatud apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 13.septembril 2003.a. esitas OÜ xxxxx avalduse vaba põllumajandusmaa maatüki nr xxxxx, asukohaga xxxxx küla Haljala vald, pindalaga xxxxx ha, kasutusvaldusesse saamiseks. Haljala Vallavolikogu 17.veebruari 2004.a. otsusega nr 57 kinnitati vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekiri, mille kohaselt vallavolikogu nõustus vaba põllumajandusmaa maatüki xxxxx, pindalaga xxxxx ha, kasutusvaldusesse andmisega OÜ-le xxxxx. Vaba põllumajandusmaa maatüki naabruses asus kuni 31.detsembrini 2003.a. OÜ-le xxxxx kuulunud majavaldus, mille koosseisus oli ühekorruseline elamu, kelder ja šahtkaev. 1 3-28/05 Vaba põllumajandusmaa väljaselgitamise käigus jättis vallavalitsus majavalduse teenindamiseks vajalikuks maaks ca 2,0 ha ja ülejäänud ümbritsev maa pakuti välja vaba põllumajandusmaana (maatükk xxxxx). Kuid vallavalitsus ei määranud oma korraldusega kindlaks majavalduse teenindamiseks suurust ja piire vastavuses Vabariigi Valitsuse 30.juuni 1998.a. määrusega nr 144 kinnitatud “Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korras” sätestatule. OÜ xxxxx võõrandas 31.detsembril 2003.a. nimetatud elamu vallasasjana A. Ple. Elamu uus omanik ei esitanud maa ostueesõigusega erastamise avaldust Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse §-i 14 lõikes 2¹ sätestatud kolme kuu jooksul ehitise omandamise päevast arvates. 15.oktoobril 2004.a. kinkis A.P majavalduse E.P-le, kes esitas 27.oktoobril 2004.a. vallavalitsusele maa ostueesõigusega erastamise avalduse 50 ha ulatuses. Jõhvi Halduskohtu 18.03.2005 kohtumäärusega rahuldati kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotlus ning peatati Haljala Vallavolikogu 18.01.2005 otsuse nr 89 kehtivus ja täitmine kuni kohtulahendi jõustumiseni. KAEBUSE ESITAJA ÕIGUSTE RIKKUMINE Haljala Vallavolikogu 18.01.2005 võttis otsuse nr.89, millega muutis tagasiulatuvalt “Haljala Vallavolikogu 17.02.2004.a. otsust nr. 57 “Vaba põllumajandus kasutusvaldusesse andmise nimekirja kinnitamine ” ja jättis välja põllumajadusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirjast sõnad ja numbrid “xxxxx xxxxx ha, OÜ xxxxx, xxxxx, vaba põllumaa kasutusvaldus põllumajandusliku tootmisega tegeleja” Kaebuse esitaja peab eelnimetatud haldusakti ebaseaduslikuks , sest see on välja antud HMS § 40, 64, 66, 70 lg 1 rikkumisega. Ka on rikutud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid. Kaebuse esitaja taotleb Haljala Vallavolikogu 18.01.2005 otsuse nr 89 tühistamist ja Haljala Vallavolikogult kohtukulu summas 8270 krooni välja mõistmist OÜ xxxxx kasuks. VASTUSTAJA JA KOLMANDA ISIKU VASTUVÄITED Haljala Vallavolikogu ei pea põhjendatuks OÜ xxxxx poolt Jõhvi Halduskohtule 15.veebruaril 2005.a. esitatud kaebust Haljala Vallavolikogu 18.jaanuari 2005.a. otsuse nr.89 “Haljala Vallavolikogu 17.veebruari 2004.a. otsuse nr 57 “Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusse andmise nimekirja kinnitamine” muutmine” tühistamise nõudes ning palus jätta kaebus rahuldamata:

§ 23³ järgi selgitas vallavalitsus 2003.a.

suvel kasutusvaldusesse andmiseks välja Haljala valla haldusterritooriumil asuvad vabad põllumajandusmaad. Vabade põllumajandusmaade plaan ja registreerimisleht avalikustati 11.septembril 2003.a.

§ 22

¹ lõike 2 alusel on väljaspool linna või tiheasustuse ala piire asuva elamu omanikul, kes on Eesti kodanik, õigus ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses tingimusel, et kinnistu moodustatakse elamu juurde. Maa ostueesõigusega erastamisel loetakse piirnevateks vabadeks maadeks selle maaga, millel asub maa ostueesõigusega erastamist taotlevale isikule kuuluv elamu, külgnevaid maaüksusi (endiseid kinnistuid või nende osi), millele ei ole esitatud tagastamise või kompenseerimise või asendamise avaldusi või mis ei kuulu täies ulatuses tagastamisele. See tähendab, et maa ostueesõigusega erastamisel loetakse kõiki neid maid, millele ei ole esitatud tagastamise taotlusi või mis on kompenseeritud, ühtseks vabaks maaks, arvestamata seejuures õigusvastase võõrandamise aegseid piire. MRS § 22 lõike 2 kohaselt antakse kasutusvaldusesse tagastamise ja ostueesõigusega erastamise nõueteta vaba põllumajandusmaa. Eeltoodust selgub, et

eelistab maa ostueesõigusega erastamist ja sellest tulenevalt on kasutusvaldusesse antava vaba maana välja pandud maatükk xxxxx antud juhul käsitletav 2 3-28/05 piirneva vaba maana selle maaga, millel asub maa ostueesõigusega erastamist taotlevale isikule kuuluv elamu, mille erastamise eelisõigus on eelkõige maa ostueesõigusega erastajal. Haljala Vallavolikogu muutis (tunnistas otsuse osaliselt kehtetuks) oma varasemalt vastuvõetud otsust: Riigikohtu halduskolleegium oma 7.detsembri 2001.a. otsuses nr 3-3-1-51-01 on sätestatnud, et haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustamisel tuleb hinnata haldusakti mõju kolmandate isikute õigustele. Kuna maareformi seadus eelistab maa ostueesõigusega erastamist maa kasutusvaldusesse andmisele, siis sellest tulenevalt leidis vallavolikogu, et vaba põllumajandusmaa maatükki xxxxx on eesõigus erastada elamu omanik- E.P`l. Vallavolikogu ei saa nõustuda kaebuses toodud väitega, et vallavolikogu ei kaasanud kaebuse esitajat haldusmenetlusse. Haljala Vallavalitsus teavitas oma 16.detsembri 2004.a. kirjas nr 1823/5.6.6 OÜ-d xxxxx, et on algatatud vaba põllumajandusmaa maatüki xxxxx kasutusvaldusesse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise menetlus. Kolmanda isiku seisukoht kaebuse osas E.P vaidleb OÜ xxxxx kaebusele vastu ja leiab, et OÜ xxxxx kaebus Haljala Vallavolikogu 18.01.2005.a. otsuse nr. 89 tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kolmas isik põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 1. E.P omandas elamu vallasasjana 15.10.2004.a. sõlmitud ehitiste kinkelepinguga (tõestatud Rakvere notar I.R poolt, notari ametitoimingute raamatu registri number 6002). Seega oli E. P’l peale elamu omandamist õigus saada maaomanikuks

’es sätestatud alustel ja korras. Käesoleval juhul kaebaja ei väida, et E.P ei tohtinud saada peale elamu omandamist vallasasjana elamu juurde kuuluva maa omanikuks. 2.

§ 22¹ lg.

1 (alates 29.03.2001.a. jõustunud redaktsioonis) sätestas, et ostueesõigusega võib maad erastada käesoleva seaduse §-des 7, 8, 9, 10, § 20

  1. ja
  2. lõikes ning §-s 21 sätestatud ulatuses, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

§ 22¹ lg.

2 (alates 16.07.2000.a. jõustunud redaktsioonis) sätestas, et väljaspool linna või tiheasustusega ala piire asuva elamu omanikul, kes on Eesti kodanik, on õigus ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piires, kui see oli suurem 50 ha-st, tingimusel, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi. Kinnistu võib koosneda elamualuse katastriüksusega vahetult külgnevatest katastriüksustest, kui nende vahel asub halduspiir või teisele isikule kuuluv tee, oja või jõgi, maaparandussüsteemi magistraalkraav või muude tehnovõrkude ja -rajatiste alune maa. Käesoleval juhul kaebaja ei väida, et maa, mille ostueesõigusega erastamist E.P taotles, ei oleks olnud tagastamise käigus vabaks jäänud maa. 15.10.2004.a. sõlmitud ehitiste kinkelepingu punktist 2.1.

  1. nähtub, et Haljala Vallavalitsuse 13.10.2004.a. kirja nr. 5-6.5/278 kohaselt lepingu esemeks olnud ehitised asusid endisel xxxxx xxxxx talumaal, end. kinnistu xxxxx, millele omandireformi õigustatud subjektid puuduvad. Sama kirja kohaselt on hooneid teenindava maa suuruseks ca 3,03 ha. Samuti ei väida kaebaja, et E.P poolt elamu juurde maa ostueesõigusega erastamine rikuks kaebaja kui teise maa ostueesõigust omava isiku õigusi. Eeltoodust tulenevalt puudusid seega asjaolud, mis keelanuks E.P’l soetatud elamu juurde ostueesõigusega erastada kuni 50 ha maad ning seetõttu oli E.P`l seadusest tulenevalt õigustatud 27.10.2004.a. esitama vallavalitsusele elamu juurde kuni 50 ha maa ostueesõigusega erastamiseks avaldust.
  2. E.P leiab, et peale tema poolt maa ostueesõigusega avalduse esitamist ei olnud enam põhjendatud käsitleda maatükki xxxxx vaba põllumajandusmaana.

§-ist 22 lg. 2 tulenevalt käsitletakse vaba põllumajandusmaana üksnes maad, millele ei ole tagastamise ja ostueesõigusega erastamise nõudeid. Kasutusvaldusesse saab anda üksnes maad, mida saab lugeda vabaks põllumajandusmaaks. Kuivõrd käesoleval juhul maatükk xxxxx piirnes maaga, millel asus E.P’le kuuluv elamu ning kuivõrd muud tagastamisest ja ostueesõigusega 3 3-28/05 erastamisest vaba maad elamuga piirneva maaga ei olnud, siis oli võimalik E.P’l realiseerida oma elamu juurde seadusest tulenev maa ostueesõigusega erastamise õigus üksnes maatüki xxxxx arvelt. E.P leiab, et kui langevad ära asjaolud, mis võimaldasid enne lugeda maatükki xxxxx vabaks põllumajandusmaaks, siis oli Haljala Vallavolikogul alus muuta eelnevat volikogu otsust nr. 57 ja arvata see maa vabade põllumajandusmaade nimekirjast välja. Vastupidine seisukoht tähendaks, et peale 01.01.1998.a. omandatud elamu vallasasjana juurde ei ole võimalik maa ostueesõigusega erastamine juhul, kui sellele maale on enne elamu omandamist esitatud maa kasutusvaldusesse saamise avaldus ja selle taotleja on kinnitatud taotlejate nimekirja. Maa kasutusvaldusesse andmine põhineb lepingulisel alusel (kasutusvaldus on oma sisult asjaõiguslik rent) ning seadus võimaldab kasutusvalduse lepingut lõpetada (näiteks

§ 233lg.

8; AÕS § 212). Käeoleval juhul ei oldud kaebajaga veel ka maatüki KV-16 kasutusvalduse seadmiseks lepingut sõlmitud.

  1. Asja materjalidest (Otsuse 89 motiveeriva osa 2.lõik) nähtub, et kaebaja esitas maatüki nr. xxxxx kasutusvaldusse saamiseks avalduse 13.septembril 2003.a. Kaebaja oli eelnimetatud avalduse esitamise ajal ise käesoleval ajal E.P omandis oleva elamu omanik ning kaebaja ei olnud esitanud kuni 01.01.1998.a. avaldust nimetatud elamu juurde maa ostueesõigusega erastamiseks. Kaebaja müüs nimetatud elamu 26.11.2003.a. (ehitiste müügileping 26.11.2003.a., tõestatud Rakvere notar I.R poolt, notari ametitoimingute raamatu registri nr. 7122), s.o. peale maa kasutusvaldusesse saamiseks avalduse esitamist, A.P`le. A.P ei esitanud peale elamu omandamist 3 kuu jooksul avaldust elamu juurde maa ostueesõigusega erastamiseks.
  2. Otsuse 89 vastuvõtmise ajal

ega muud maareformi reguleerivad õigusaktid ei sätestanud, millised õiguslikud tagajärjed saabusid isikule pärast seda, kui isik oli kinnitatud volikogu otsusega maade kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja. Peale kaebaja kinnitamist kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja ei oldud kaebajaga veel sõlmitud mingit lepingut maatüki xxxxx kasutusvaldusesse andmiseks. E.P leiab, et eeltoodud põhjustel ei saanud Otsus 89 rikkuda mingeid kaebaja õigusi, kuivõrd

’est ei tulenenud kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja kinnitamisega nimekirja kinnitatud isikule mingeid õigusi. Kaebuse kohaselt kaebaja arvates tekkis tal õiguspärane ootus saada maatükk xxxxx kasutusvaldusesse. E.P nimetatud kaebaja väitega ei nõustu, kuivõrd

’est ega muudest maareformi reguleerivatest õigusaktidest ei tulenenud, et peale isiku kasutusvaldajate taotlejate nimekirja kinnitamist volikogu poolt tekiks sellisel isikul ka vastava maa kasutusvaldusesse saamise õigus. Õigusaktidest ei tulene, et juhul kui maa on antud kasutusvaldusesse, ei saaks sellisele maale esitada ostueesõigusega erastamise avaldust isik, kes

’est tulenevalt on õigustatud maad ostueesõigusega erastama.

  1. Ekslik on kaebaja väide, et vallavolikogu tunnistas Otsusega 89 kehtetuks eelmise otsuse nr. 57 osas, millega kaebaja jäeti välja kasutusvaldusesse taotlejate nimekirjast maatüki KV16 suhtes, tagasiulatuvalt. Kaebaja arvates on Otsuse 89 vastuvõtmisel seetõttu rikutud HMS § 66 lg. 3 sätteid. E.P leiab, et Otsuse 89 vastuvõtmisega muutis vallavolikogu oma otsust 57 osaliselt kehtetuks mitte tagasiulatuvalt, vaid edasiulatuvalt. Sellise järelduse võib teha alljärgnevast: Otsusest 89, s.h. selle resolutiivosast ega põhjendavast osast, ei ole järeldatav, et selle punktis 1.
  2. toodud otsustusel oleks tagasiulatuv mõju. Otsuse 89 põhjendavast osast nähtub, et Otsuse 89 vastuvõtmine on tingitud asjaolust, et E.P omandas 15.10.2004.a. elamu ja esitas 27.10.2004.a. vallavalitsusele avalduse elamu juurde 50 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. Kõik nimetatud asjaolud leidsid aset peale volikogu otsuse nr. 57 vastuvõtmist, s.o. peale 17.02.2004.a. Seega ei eksisteerinud otsuse nr. 57 vastuvõtmise ajal ühtegi asjaolu, mis olid Otsuse 89 vastuvõtmisel aluseks. Otsusest 89 ei nähtu, et seda otsust kohaldatakse otsuse nr. 57 suhtes tagasiulatuvalt. Otsuse 89 punktist 2 nähtub, et Otsus 89 jõustub teatavaks tegemisest. Teatavaks tegemist ei ole aga võimalik rakendada tagasiulatuvalt. E.P leiab, et 4 3-28/05 eeltoodu põhjustel on põhjendatud asuda seisukohale, et Otsusega 89 tunnistati otsuses nr. 57 maatükki xxxxx puudutav osa kehtetuks edasiulatuvalt ning otsus nr. 57 kehtis selles osas kuni Otsuse 89 teatavaks tegemiseni.
  3. E.P leiab, et Otsuse 89 vastuvõtmiseks oli õiguslik alus olemas tulenevalt HMS §-ist 66 lg. 2 p. 2, kuigi Otsuses 89 endas sellele otseselt viidatud ei ole. Sellist viga aga ei ole põhjendatud lugeda oluliseks, mis tõi kaasa ebaõige otsustamise Otsuse 89 vastuvõtmisel. E.P leiab, et käesoleval juhul Otsuse 89 vastuvõtmisel kaalus avalik huvi üles kaebaja usalduse, et otsus 57 jääb kehtima osas, millega kanti kaebaja maatüki xxxxx kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja. E.P arvates seisnes avalik huvi käesoleval juhul selles, et peale tema poolt 27.10.2004.a. avalduse esitamist elamu juurde maa ostueesõigusega erastamiseks kohustas tulenevalt

§-ist 23 ja selle alusel antud Vabariigi Valitsuse 06.11.1996.a. määrusega nr. 276 kinnitatud maa ostueesõigusega erastamise korra punktist 4 tegema kohalikul omavalitsusel E.P suhtes maa ostueesõigusega erastamise eeltoiminguid ehk seadusega kohalikule omavalitsusele pandud avalik-õiguslikke ülesandeid, mis kohustavad isiku avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks lahendama 3 kuu jooksul.

’est tulenevalt eelistatakse maa ostueesõigusega erastamist maa kasutusvaldusesse andmisele (

§ 22lg.

2).

  1. Asjaolu, et kaebajat ei kaasatud Otsuse 89 haldusmenetlusse, ei anna alust kaebuse rahuldamiseks ja Otsuse 89 tühistamiseks, kuivõrd kolmanda isiku seisukohalt on nimetatud juhtumil tegemist menetlusnõuete rikkumisega, millised ei võinud mõjutada asja otsustamist (Otsuse 89 vastuvõtmist). Kui esines HMS §-is 66 lg. 2 p. 2 sätestatud asjaolu otsuse nr. 57 osaliseks kehtetuks tunnistamiseks edasiulatuvalt (E.P poolt elamu juurde 50 ha maa erastamise avalduse esitamine), ei saanud selline asjaolu muutuda sõltuvalt kaebaja kaasamisest haldusmenetlusse või tulenevalt tema vastuväidetest. KOHTU PÕHJENDUSED Esitatud kaebus on lubatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus tugineb toimiku 3-28/05 materjalidele ja kohtuistungi protokollile. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud tühistamiskaebuse. HMS § 6 sätestatud uurimispõhimõtte kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Halduskohus ei saa asetada end haldusorgani asemele ja hakata uurima asjaolusid, mida ei ole uuritud haldusmenetluse raames ning teha nende asjaolude pinnalt ise uue otsuse haldusorgani eest. Asjast puudutatud isikute arvamuste ärakuulamine HMS § 11 lg 1 punkti 1 kohaselt on haldusmenetluses menetlusosalisteks taotlejana haldusakti andmist taotlev isik ja punkti 3 kohaselt kolmanda isikuna isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada. Antud menetlustes oli taotlejaks kolmas isik E.P ning kolmandaks isikuks kaebaja - OÜ xxxxx, vaba põllumaa kasutusvaldusesse saaja, kes tegeles põllumajandusliku tootmisega. Taotleja ja kolmanda isiku suhtes on haldusorgan – Haljala Vallavolikogu rikkunud HMS § 40 sätestatud ärakuulamisprintsiipi. HMS § 40 lg 3 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia meneltusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete esitamiseks (§ 40 lõige 3 punkt 2) ja asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks (§ 40 lõige 3 punkt 3). Konkreetsel juhul otsustati asi kolmanda isiku, kaebaja kahjuks. Vaidlustatud haldusakti vastuvõtmisel on tehtud otsus kolmanda isiku- kaebaja- kahjuks. Halduskohus nõustub kaebuse esitaja väitega, et vaidlustatud haldusakt on ebaseaduslikuks, kuna see on välja antud HMS § 40, 64, 66, 70 lg 1 rikkumisega. Vallavalitsusel olnuks ise kahtluse tekkides võimalus hea halduse põhimõtetest tulenevalt kontrollida, kas kaebaja on 16.12.2004 kirja kätte saanud, milles vald teatas OÜ –le xxxxx, et 5 3-28/05 on algatatud vaba põllumajandusmaa maatüki xxxxx kasutusvaldusesse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise menetlus. Kaebaja eitab eelnimetatud kirja kätte saamist ja enda informeerimist vaidlusaluse kasutusvaldusesse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise menetlusest. HMS § 40 lg.1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Menetlusosalise ära kuulamata jätmist ja tema mitteteavitamist, et on alustatud vaidlusaluse kasutusvaldusesse andmise otsuse kehtetuks tunnistamise menetlust tuleb käesoleval juhul pidada oluliseks menetlusveaks, mis võis takistada asjaolude igakülgset väljaselgitamist ning nende asjakohast kaalumist haldusakti andmisel. Seega võis kõnealune rikkumine oluliselt mõjutada ka asja otsustamist. Eelpooltoodud seisukohale on asunud ka Riigikohus oma 17.11.2003.a. lahendis haldusasjas nr.3-3-1-74-
  2. Halduskohus rõhutab, et kuigi täitevvõimule on antud laiad volitused diskretsiooni teostamiseks peab täitevvõim tagama, et nimetatud otsused oleks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtetega. Haldusakt ja toiming peab olema kohane , vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Haldusmenetluses võib piirata põhiõigusi ja – vabadusi ning muid isiku subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Käesoleval juhul on eeltoodu piisavaks aluseks vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks tunnistamisel ja tühistamisel ning halduskohus ei pea vajalikuks analüüsida kaebuse ülejäänud väiteid. Kohtukulud HKMS kohaselt tuleb poolele hüvitada kantud õigusabi kulud. Vastavalt HKMS § 93 lg 1 mõistetakse välja poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, tema poolt kantud kohtukulud ja vastavalt lg 2 mõistetakse välja kaebuse esitaja kasuks tema poolt kantud kohtukulud. Kuna kohus rahuldab kaebuse, siis HKMS § 93 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Paragrahvide 83 p. 2 ja 85 p. 3 järgi on kohtukuludeks ka õigusabikulud. Paragrahv 87 lg. 1 loeb õigusabikuludeks asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulud. Lõige 2 sätestab, et kohus võib asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured. Seega sätestab HKMS selgesõnaliselt kohtu õiguse ka omal algatusel vähendada põhjendamatult suuri õigusabikulusid. Eelmainitud põhjustel tuleb kaebaja taotlus vastustajalt haldusasjas kantud 8270 krooni suuruse õigusabikulu väljamõistmiseks rahuldada osaliselt ning kohus vähendab kohtukulusid. Vastustajalt kuulub välja mõistmisele kohtukulu summas 5000 krooni, millest riigilõiv on summas 10 krooni ja õigusabikulu summas 4990 krooni, kaebaja kasuks Eeltoodust tulenevalt kuulub vastustaja Haljala Vallavalitsuselt väljamõistmisele kohtukulu summas 5000 krooni kaebaja kasuks. Kohus kohaldas HKMS § 25, § 26 lg 1 p 1 , 28 lg 1, 31 lg 1, lg 4, lg 5, 87 lg 2, 92 lg 1, 93 lg 1 Ülle Polluks Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.