KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1764/04 Otsuse kuupäev 22.12.2004 Kohtunik Elle Kask Kohtuasi T.Š. kaebus As Falck Eesti 21.05.2004 viivistasu otsuse nr 042058 tühistamisnõudes Asj

) §-s 50 on sätestatud parkimise korraldamine.

§ 50

lg 5 kohaselt teeomanik või teehoiu korraldamise eest vastutav isik võib kehtestada tasulise parkimise ning tasulist parkimist kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 501-503 sätestatut. Vastavalt

§-le 50 lg 1 parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks..

§ 501

lg 1 alusel antakse kohalikule omavalitsusele õiguse oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. Parkimistasu laekub selle kehtestanud kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse vastavalt

§-le 501 lg 5. 2 Parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse (

§ 502lg 1).

Liiklusseaduse nimetatud säte võimaldab määrata viivistasu üksnes siis, kui parkimistasu on jäetud maksmata või kui tasutud parkimisaeg on ületatud, kuid eelnev ei tähenda, et parkimisjärelevalvet teostav ametiisik ei saa parkimise õigust tõendava dokumendi puudumise või selle mittenõuetekohase eksponeerimise korral viivistasu määramise otsust üldse koostada (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahend nr 3-4-1-14-04 18.11.2004). Viimatinimetatud Riigikohtu lahendi alusel tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 lisa p 4.4 teine lause. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määrusega nr 9 on kehtestatud parkimistasu vastavalt määruse lisale. Parkimistasu on Tallinna linna avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulu saamiseks ja avalikul tasulisel parkimisalal parkimise korraldamiseks käesolevas määruses sätestatud korras maksumaksja poolt maksuobjekti osas, suuruses ja tähtajal tasumisele kuuluv rahaline kohustus (p 1.1). Parkimistasu maksjaks on mootorsõiduki juht, kes pargib sõiduki või haagise linna avaliku tasulise parkimisala piires (p 3.1). Mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist, kui aga mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest (p 4.1). Kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimisaja algust kirjalikult või parkimiskella abil parkimise kontrolli teostajale nähtavalt ja arusaadavalt teada andnud, tekib mootorsõiduki juhil parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest (p 4.2). Nõuetekohaselt kustutatud ühekordne parkimispilet, parkimisautomaadi pilet, parkimise kuukaart või mobiilside kaudu tasulist parkimist tõendav kleebis tuleb paigutada valveta tasulises parkimiskohas parkimistasu maksmise kohustuse tekkimisel vahetult sõiduki esiklaasi või kõnniteepoolse esiukseklaasi taha väljastpoolt täies ulatuses nähtavana ja loetavana (p 4.4 esimene lause, mis ei ole tunnistatud põhiseadusevastaseks). Tallinna Linnavolikogul on õigus kehtestada parkimise õigust tõendava dokumendi (nõuetekohaselt kustutatud ühekordne parkimispilet, parkimisautomaadi pilet, parkimise kuukaart või mobiilside kaudu tasulist parkimist tõendav kleebis) sõiduki esiklaasi või kõnniteepoolse esiukseklaasi taha täies ulatuses nähtavana ja loetavana paigaldamise nõue. Kui tasulisel parkimisalal parkimiskohta kasutav isik ei esita vastuolus kohaliku omavalitsuse kehtetstatud tõendite esitamise korraga parkimistasu maksmist tõendavat dokumenti, on parkimisjärelevalvet teostaval ametiisikul õigus eeldada parkimistasu maksmata jätmist ning koostada viivistasu otsus. Kui parkimisjärelevalvet teostav ametiisik ei saaks nimetatud eeldusest lähtuda, ei saaks ta parkimismaksumenetlust efektiivselt läbi viia (RK lahend nr 34-1-14-04). Riigikohus on ka oma varasemas lahendis leidnud, et parkimiskorra rikkumine on spetsiifiline õiguserikkumine, mille menetlemine toimub lihtsustatud korras ning et arvestades rikkumiste eripära ja massilisust, on lihtsustatud menetlus teatud juhtudel mõistlik ja proportsionaalne ( RK 22.02.2001 otsus nr 3-4-1-4-01). Käesolevas haldusasjas vaidlus puudub selle üle, et parkimisjärelevalvet teostava isiku poolt kontrollimise läbiviimise ajal autos nähtaval kohal ei olnud parkimispiletit või muud parkimistasu maksmist tõendavat dokumenti, samuti ei olnud ei parkimiskella ega kirjalikus vormis teatavaks tehtud parkimise alustamise aega. Kaebuses T.Š. väidab, et oli teadlik, et Liivamäe tänav asub tasulise parkimise alas. Seega käesolevas haldusasjas ei oma olulist tähtsust asjaolu, kas kaebuse esitaja nägi tasulist ala tähistavat märki või mitte, kuna oluline on see, et kaebaja oli teadlik oma sõiduki parkimisest tasulise parkimise alas. Tallinna 3 Kommunaalamet oma 12.11.2004 kirjas nr 7.1-1/2597 teatab, et Mardi tn ja Turu tn ning Mardi tn ja Liivamäe tn ristmikule paigaldati liiklusmärgid nr 578a “Tasuline parkimine” 01.08.

1. Maanteeameti 15.11.2004 kirjas nr 1.1-3/2812 on märgitud, et Väike-Liivamäe tn-l on ca 60 m kaugusel Juhkentali tn ja Väike-Liivamäe tn ristmikust liiklusmärk 387 “Parkimisala”, millele on kantud lisaks liiklusmärgile 575a “Parkla” lisateatetahvel 872b “Tasuline parkimine”. Liiklusmärk 387 “Parkimisala” on Juhkentali tn ja Väike-Liivamäe tn ristmikult eemaldujate suhtes teest paremal ja sõidukijuhtidele hästi nähtav 25 m kauguselt (ka ajal, kui puud on lehes). Teest vasakule täiendava liiklusmärgi 387 “Parkimisala” paigaldamiseks ei ole vajadust. Liiklusmärgi 387 “Parkimisala” tagaküljele on pandud liiklusmärk 397 “Parkimise lõpp”, millele on kantud lisaks liiklusmärgile 575a “Parkla” lisateatetahvel 872b “Tasuline parkimine”. Seega on paljasõnaline ja tõendamata kaebaja poole väide, et ta ei märganud ühtegi liiklusmärki oma sõidumarsruudil ning et Juhkentali tn ja Väike-Liivamäe tn ristmikust ca 60 m kaugusel Väike-Liivamäe tn-l paigaldatud liiklusmärgid ei ole nähtavad ajal, mil puud on lehes, kuna puulehed varjavad liiklusmärke. Maanteeamet kinnitab oma kirjas, et liiklusmärgid on kõnealuses kohas sõidukijuhtidele hästi nähtavad 25 m kauguselt ka ajal, kui puud on lehes ning teest vasakule täiendava liiklusmärgi 387 paigaldamiseks vajadus puudub. Kaebuse esitaja väidab oma kaebuses, et parkimiskoha lähedal ei märganud ta ühtegi infotahvlit, millel oleks kirjas parkimispiletite müügikohad ning ta pidi pileti soetamiseks küsitlema teisi sõidukijuhte. Sellekohane kaebaja väide on paljasõnaline ja tõendamata ning kohtu hinnangul ebaveenev. Kui kaebuse esitaja soovis sõiduki parkida Liivamäe 8 maja ette, siis oli tal võimalus mobiili teel tasuda parkimise eest (parkimiskontrolörid kontrollivad seda koheselt sõiduki juurest lahkumata), samuti võis ta sõita (mitte jalgsi minna) parkimisdokumentide müügikohta, osta endale parkimist tõendava dokumendi ning soovitud kohas parkimise alustamisel asetada maksedokument nähtavale kohale, et parkimiskontrolöril oleks võimalus veenduda parkimise eest tasumises. Samuti, liikudes linnatänavail sõidukiga, pidi kaebaja olema teadlik, et linnas on palju tasulisi parkimisalasid ning kui ta soovib parkida tasulises parkimisalas, siis on igati mõistetav, et parkimisdokumendi soetab isik juba ette, mitte ei hakka aega raiskama müügikohtade otsinguil peale sõiduki parkimist. Isik peab arvestama, et kui sõiduki parkimisaeg tasulises parkimisalas ületab 15 min, siis peab parkimise eest tasuma ning seda ka tõendama parkimiskontrolörile kontrollimise läbiviimise hetkeseisuga. Juht enne parkimise alustamist peab jõudma veendumusele, kas ta soovib sõidukit parkida kuni 15 min või üle selle. Neist esimesel juhul juht peab fikseerima parkimisaja alguse kas parkimiskella abil või kirjalikus vormis selliselt, et parkimiskontrolöril on võimalus kontrollida parkimise kestust. Sellisel juhul juht peab ise olema hoolas ja püsima n-ö ajagraafikus või siis astuma samme parkimise eest tasumiseks, kui aega läheb rohkem, kuid enne 15 min möödumist, s.t enne parkimiskontrolöri poolt pargitud sõiduki visuaalset kontrollimist peale tasuta parkimiseks ettenähtud aja möödumist. Teisel juhul peab juht nõuetekohaselt asetama parkimist tõendava dokumendi kas vahetult sõiduki esiklaasi või kõnniteepoolse esiukseklaasi taha väljastpoolt täies ulatuses nähtavana ja loetavana. Igati mõistlik ja ootuspärane on, et sõiduki juht täidaks oma hoolsuskohustust ning käituks kooskõlas seaduse nõuetega. Isik peab hoolitsema selle eest, et parkimise eest oleks tasutud enne või vahetult pärast parkimise alustamist (viimasel juhul on aega kuni 15 min) ning maksedokument peab olema sõidukis nähtaval kohal ja loetav, mis tagaks parkimise eest tasumise kontrollitavuse. Vastasel juhul ei oleks võimalik parkimismaksumenetlust efektiivselt läbi viia. Parkimiskontrolöril peab olema võimalus kohapeal veenduda, kas isik on parkimise eest tasunud või mitte. Seega eelkõige isiku enda huvides on käituda selliselt, et ei tekiks probleeme parkimise eest tasumise kindlakstegemisel. Selleks on vaja parkimistasu maksmist tõendava dokumendi asetada 4 sõidukis selliselt, et see oleks kontrollijale nähtav ja loetav, sellisel juhul ei teki probleeme ega hiljem vaidlusi. Parkimise eest tasumise tõendina on kohtule esitatud ühekordne Tallinna parkimispilet, millel on kustutatud kuupäev 21.mai 2004 ja kellaaeg 12.
2. Vaidlustatud viivistasu otsusest nähtuvalt on sõidukit kontrollitud kell 12.
3. Kontrollimise hetkel parkimispiletit vm parkimise tasumist tõendavat dokumenti, samuti parkimiskella või kirjalikku märget parkimisaja alguse kohta, sõidukis ei olnud, selle üle vaidlus puudub. Faktipõhiselt on tõendatud, et T.Š. sõidukis ei olnud nähtaval kohal eksponeeritud ei parkimistasu maksmist tõendavat dokumenti ega ka parkimiskella või kirjalikku teadet parkimise algusajaga, kui parkimiskontrolör teostas sõiduki visuaalset kontrolli. Sellisel juhul kohus hindab parkimiskontrolöri poolt viivistasu otsuse koostamise õiguspäraseks. Kohus leiab, et kaebusele lisatud ühekordse parkimispileti koopia ei ole tõendiks, mis lükkaks ümber vastustaja seisukohad ning kinnitaks, et T.Š. tasus parkimise eest just seonduvalt Liivamäe tn 8 maja juures parkimisega, seda parkimispiletilt ei nähtu, samuti ei nähtu sellelt auto marki ega reg.numbrit. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 15 lg 3 kaebuse esitaja on kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega ning kohtu hinnangul need tõendid peavad suutma veenda kohut kaebaja väidete õigsuses. Kohus on seisukohal, et kaebuses toodud põhjendused ei ole piisavad kaebuse rahuldamiseks. Kohus ülalöeldut kokku võttes on jõudnud järeldusele, et puudub alus vaidlustatud viivistasu otsuse tühistamiseks. Vastustaja esindaja Paavo Paal on esitanud kohtule taotluse kohtukulude hüvitamiseks summas 600 krooni. Kohus, tutvunud esitatud kohtukuludokumentidega, leiab, et kuludokumentides ei ole lahti kirjutatud, milles need konkreetselt seisnevad ning millest on tuletatud kohtukulude summa 600 krooni. Nimetatud dokumentidest ei nähtu õigusabiteenuse maht, kulutatud tundide hulk, tunnitasu määr jms, mille alusel oleks kohtul võimalik kontrollida õigusabikulude põhjendatust ning suurust. Viidatud on üksnes T.Š. kaebuse (haldusasjas nr 3-1868/04) menetlemisel vastustaja esindamisele. Viide haldusasja numbrile on vale, T.Š.ga seonduv haldusasi kannab numbrit 3-1764/
4. Seega kohus asub seisukohale, et kohtukulude hüvitamise taotlus ei ole piisavalt põhjendatud ning vastustaja poolt kantud kohtukuludena näidatud summa suurus 600 krooni ei ole kontrollitav. Kohus leiab, et käesolev taotlus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS §-st 26 lg 1 p 6; §-st 31 lg 1, 4 ja 5, kohus otsustas: Jätta T.Š. kaebus rahuldamata. Kohtukulud jäävad poolte endi kanda. Elle Kask Kohtunik 5 6