3-05-1161/5

3-05-1161 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Halduskohus Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 13.04.2006 a Jõhvi Haldusasja number 3-05-1161 ( endine nr 3-260/05) Haldusasi J.M kaebus Ida-Viru maavanema 3.11.2005 vaideotsuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev 29.03.2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja J.M Vastustaja Ida – Viru Maavanem, esindajad M.T ja E.S RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Kohtukulu jätta protsessiosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu, teatades kirjalikult 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse teatavaks tegemisest kaebuse esitamisest ja esitades 30 jooksul samast päevast arvates põhjendatud apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, KAEBUSE PÕHJENDUSED JA VASTUSTAJA VASTUVÄITED Illuka Vallavalitsus oma 14.03.2005 korraldusega nr 36 “Nõusoleku andmine maa ostueesõigusega erastamiseks” nõustus 2115 m2 suuruse xxxxx maaüksuse erastamisega ostueesõigusega 1/5 osas V.K-le, 2/5 osas J.P-le ning 2/5 osas V.P-le ( t.lk 17 jj). Ida-Viru maavanema 31.08.2005.a. korraldusega nr 647 nõustuti maa ostueesõigusega erastamisega ülalmärgitud isikutele ning määrati maa ostu-müügihinnaks 5769 krooni ( t.lk 46 jj). 1 3-05-1161 Ida-Viru maavanemale laekus J.M poolt 30.09.2005 koostatud vaie 04.10.2005.a., milles vaide esitaja taotles tunnistada kehtetuks Ida-Viru maavanema 31.08.2005.a. korraldus nr.647, kuna sellega on seadusevastaselt kitsendatud xxxxx küla xxxxx, xxxxx, xxxxx ja xxxxx asuvate kinnisasjade omanike õigusi. J.M taotles vaides ettekirjutuse tegemist Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonnale V.K, J.P ning V.P kinnistamisavalduse rahuldamata jätmiseks. Enne uue korralduse andmist maa erastamise kohta V.K-le J.P-le ning V.P-le palus J.M kohustada nimetatud isikuid teostama uut xxxxx maaüksuse mõõdistamist selle ümber 23.09.2005.a. seisuga paigaldatud aia tegelikes piirides. Ida-Viru maavanem leidis, et vaie Ida-Viru maavanema 31.08.2005.a korralduse nr 647 “Maa ostueesõigusega erastamine Illuka vallas” peale ei ole põhjendatud : Ida-Viru maavanema 31.08.2005.a. korralduse nr 647 alusel kanti V.K, J.P ja V.P ostueesõigusega erastatud maa maakatastrisse, 14.09.2005.a. sõlmiti maa ostu-müügileping ja asjaõigusleping ning V.K, J.P ja V.P on eelnimetatud lepingu alusel 18.10.2005.a. kantud maa omanikena kinnistusraamatusse. Kaebuse esitaja J.M esitas 30.11.2005 Jõhvi Halduskohtule tuvastamiskaebuse Ida-Viru maavanema vaideotsuse peale ( t.lk2 jj). Kaebaja leiab kaebuses:, et Ida-Viru maavanema ja Illuka vallavanema hooletu ja ükskõikne suhtumine teiste xxxxx külas asuvate kinnistute omanike huvidesse on kaebajale tekitanud moraalset kahju. Kaebajal on ka xxxxx küla xxxxx kinnistu; et Konsu külas erastati külaealnikele VK-le, J.P-le ning V-P-le ostueesõigusega maad nende elamu juurde. Kaebaja ei ole nende piirinaaber, vaid omab kinnitut samas külas. Kaebaja teada ei oma V.K üldse Eesti kodakondsust ja üleüldse J.P ning V.P on Venemaa kodanikud, kes elavad alaliselt Venemaal. Nende puhul võib olla tegemist kahekordse kodakondsusega, mis on aga Eesti seaduste järgi keelatud. Seega ei saa nad sooduskoefitsendiga 0,5 maad ostueesõigusega erastada; et vastustaja oleks pidanud kaebaja vaide alusel tühistama V.K, J.P ja V.P-ga 14.09.2005.a. sõlmitud maa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Kaebaja märgib ka, et maa maksustamishinnaks oli vaid 3206 krooni; et vastustaja ei ole mingil määral kasutanud oma õigust järelevalve teostamiseks, vaideotsus on tehtud kaalutlusvigadega. Vaideotsusest ei selgu, et vastustaja oleks selle lahendamise käigus välja selgitanud vaide lahendamiseks olulise tähtsusega asjaolud; et xxxxx maaüksuse erastamine on läbiviidud vastuolus Eesti riigi seadustega. Vastustaja pole kaebajale kui ka menetlusosalisele saatnud korraldust nr 647 ja selle aluseks olnud dokumente. xxxxx maaüksuse erastamisel on selle omanikud tahtlikult jätnud xxxxx küla elanikud teadmatusse xxxxx maaüksuse 04.01.2005 mõõdistatud piiridest. Kaebaja väidab kaebuses, et tema ema on näinud Illuka vallavalitsuses säilitatavat xxxxx katastriüksuse plaani, kus oli märgitud ka tee peale; et tegelikult on erastataval xxxxx maaüksusel ( korralduses märgitud vaid elamumaa) peal ka teemaa ja looduslik rohumaa. Kohtuistungil jäi kaebaja kohtule esitatud kaebuse juurde ja palus selle rahuldamist. Kaebaja täpsustas kohtus, et tema kinnistu ei piirne erastatud xxxxx kinnistuga. Vastustaja Ida – Viru Maavanema esindajad M.T ja E.S ei nõustu J.M kaebuses toodud väidetega ja on seisukohal, et kaebus on esitatud ilmse põhjendamatusega ja J.M subjektiivseid õigusi rikutud ei ole. Ida-Viru maavanem teostas enne erastamisotsuse vastuvõtmist järelevalvet Illuka Vallavalitsuse poolt tehtud xxxxx maaüksusega (asukoht xxxxx küla, Illuka vald) seonduvate maa erastamise eeltoimingute üle. Maavanemal puudus vajadus täiendava järelevalve teostamiseks. Samas puudub Ida-Viru maavanemal õigusaktidest tulenev kohustus ja pädevus välja selgitada, millistel õiguslikel alusel on isikud saanud kodakondsuse. 2 3-05-1161 Ida-Viru maavanem on seisukohal, et vaie Ida-Viru maavanema 31.08.2005.a korralduse nr 647 “Maa ostueesõigusega erastamine Illuka vallas” peale ei ole põhjendatud: Maamõõtja K.K 04.01.2005.a koostatud piiriprotokollist Illuka vallas xxxxx külas asuva xxxxx katastriüksuse piiride looduses kättenäitamise kohta nähtub, et kinnistu xxxxx küla xxxxx, millel on xxxxx katastriüksusega ühine piir, omanik V.M ei ilmunud piiriprotokollile alla kirjutama. xxxxx küla xxxxx, xxxxx ja xxxxx omanikel xxxxx katastriüksusega ühist piiri ei ole. Kaebaja J.M väide, et xxxxx katastriüksuse piiride kulgemine kitsendab xxxxx küla xxxxx, xxxxx ja xxxxx asuvate kinnisasjade kasutamise võimalusi, ei leidnud kinnitust. IdaViru Maavalitsuse arendus- ja planeeringuosakonna juhataja kohusetäitja poolt on tuvastatud, et eelpool nimetatud kinnistutele juurdepääsuks on rajatud uus killustikutee. Kinnistul ei asunud ka enne kinnistamist kohalikku teed, mis oleks kantud Illuka valla teede nimekirja. Kohtuistungil jäid vastustaja esindajad kohtule esitatud vastuväidete juurde ning palusid lähtudes ülaltoodust ja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lõike 1 punktist 6 jätta J.M kaebus täies ulatuses rahuldamata ning jätta kohtukulud ja õigusabikulud kaebuse esitaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebuse esitaja on kohtule esitanud tuvastamiskaebuse. Kohus tugineb toimiku 3-05-1161 ( endine nr 3-260/05) materjalidele ja kohtuistungi protokollile. Vastavalt HKMS §-dele 3 lg 1 p. 1 ja 4 lg 1 p. 1, 2 kuulub halduskohtu pädevusse kaebuste lahendamine maavanema õigusakti või toimingu peale. HKMS § 7 lg 1 kohaselt on halduskohtusse pöördumise aluseks kaebuse esitaja õiguste rikkumine ning kaebaja peab kaebuses märkima põhjused, miks ta loeb õigusakti või toimingut oma õigusi rikkuvaks. Seega halduskohtusse pöördumise aluseks on kaebaja õiguste tegelik või väidetav rikkumine ja halduskohus peab tuvastama, kas ja kuidas kaevatav akt rikub kaebuse esitaja õigusi. Kaebaja on märkinud, et xxxxx maaüksuse erastamisel ei pööranud Ida- Viru maavanem tähelepanu Illuka Vallavalitsuse poolt xxxxx külasse rajatud uue killustikutee majanduslikule aspektile. Kaebaja leiab, et uue killustikutee rajamine valla kulul on materjali, tööjõu ja transpordi eeldatavat maksumust arvestades ebaseaduslik ja ebaotstarbekas. Ida- Viru maavanema ja Illuka vallavalitsuse tegevus xxxxx maaüksuse erastamisel on riivanud kaebaja usaldustunnet riigivõimu vastu. Kaebaja viitas kaebuses ka topeltkodakondsuse probleemile ning leidis, et vaidlustatud vaideotsus on kaalutlusvigadega ja põhjendamata ning rikub kaebaja põhiseaduslikku õigust õigele menetlusele vaidemenetluse esemest sõltumatult. Eeltoodust tulenevalt on kaebeõiguse olemasolu kindlakstegemiseks oluline hinnata, kas vaidlustatud haldusaktil saab olla kaebaja poolt näidatud mõju õigele menetlusele vaidemenetluse esemest sõltumatult. Halduskohus leiab, et vaidlustatud haldusakt maa ostueesõigusega erastamise kohta ei riku kaebuse esitaja õigusi. Vaidlustatud vastustaja haldusaktiga anti nõusolek xxxxx maaüksuse ostueesõigusega erastamiseks. 3 3-05-1161 Kaebuse esitaja ei ole kunagi esitanud avaldust sama maatüki erastamiseks. Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud "Maa ostueesõigusega erastamise korra" (edaspidi kord) p 7 kohaselt tuli maa ostueesõigusega erastamise avaldused esitada hiljemalt 01.01.1998. Kaebaja ei ole selleks seadusega määratud tähtajaks vastavat avaldust esitanud ega ole seda teinud ka hiljem. Kuna kaebuse esitajal puudus tahe maa erastamiseks, ei saa haldusakt, mis reguleerib maa erastamist, rikkuda ka tema õigusi. Kaebaja märkis kohtuistungil, et sisuliselt ei ole kaebuse esitaja eesmärgiks maa erastamise vaidlustamine, kaebaja soovib vaid, et halduskohus kontrolliks maavanema tegevust Illuka Vallavalitsuse tegevuse üle. Kaebuses viitas kaebaja topeltkodakondsuse ja majandusliku otstarbekuse probleemile. Kaebaja leiab, et tal on põhjendatud huvi, kui erastatakse maad kaebaja kinnistu lähedale külla või kui tekib veel ” mingisuguseid probleeme”. Riigiametnikud peavad teostama järelevalvet ning kõik nende toimingud peaksid olema seaduslikud. AÕSRS § 13 lg 3 kohaselt on ehitise omanikul õigus saada maa omanikuks maareformi seaduses sätestatud alustel ja korras. MaaRS § 22 lg 1 järgi saavad teiste hulgas ostueesõigusega maad erastada isikud, kellel on õigus maad osta ehitise omanikuna. MRS § 23 lg 6 sätestab, et maa erastatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Selle volitusnormi alusel on Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996 määrusega nr 267 kinnitatud “Maa ostueesõigusega erastamise kord” (edaspidi OEkord), mille punkti 13 kohaselt, ostueesõigusega erastatava maa asukohajärgne vallavalitsus, pärast avaldaja poolt esitatud dokumentide ja andmete saamist: 1) avab maa ostueesõigusega erastamise toimiku ning sellega samaaegselt koostab katastriüksuse moodustamise toimiku; 2) määrab OEkorra punktides 13¹ ja 13² sätestatud korras kindlaks ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piirid, ning juhul, kui ostueesõigusega erastamisele kuulub ehitise teenindamiseks vajalik maa, määrab ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piirid kindlaks Vabariigi Valitsuse 30. juuni 1998 määrusega nr 144 kinnitatud “Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra” (edaspidi ETMkord) sätestatu kohaselt; 3) määrab ostueesõigusega erastatava maa sihtotstarbe kooskõlas Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1995 määrusega nr 36 kinnitatud “Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise alustega” (edaspidi KSMalused); 4) selgitab välja erastatava maaga seonduvad seadusjärgsed kitsendused, pöördudes vajadusel teiste asutuste poole. Menetlusosalised ei vaidle xxxxx maaüksusel asuva ehitise ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride üle. Kaebaja ei saa aru, miks määrati ostueesõigusega erastatava maa idapoolsel küljel olemasoleva piirdeaiaga paralleelselt kulgev tee ostueesõigusega erastatud xxxxx maaüksuse koosseisu. xxxxx küla xxxxx, xxxxx ja xxxxx asuvate kinnisasjade kasutamise võimaldamiseks on vald rajanud uue killustikutee, mis on kaebaja arvates ebaseaduslik ja ebaotstarbekas. Halduskohus märgib, et xxxxx kinnistul enne asunud tee ei olnud kohalik tee ning xxxxx küla xxxxx, xxxxx ja xxxxx omanikel xxxxx katastriüksusega ühist piiri ei ole. Väär on kaebaja J.M väide, et xxxxx katastriüksuse piiride kulgemine kitsendab xxxxx küla xxxxx, xxxxx ja xxxxx asuvate kinnisasjade kasutamise võimalusi. 4 3-05-1161 Kohus märgib, et vaide esitamise õigus on isikul, kellel on selleks seadusest tulenev õigustus. Vastavalt HMS § 79 lg 1 p 1 kui isikul puudub õigus vaiet esitada, vaie tagastatakse. HMS kohaselt on vaideõigus isikul, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. HMS osundab seega isiku õiguste rikkumisele ja vabaduse piiramisele, s.o. halduse õigusevastasele tegevusele. HMS § 83 lg 1 kohaselt kuulub vaide lahendamisel väljaselgitamisele nii akti õiguspärasus kui ka otstarbekus. Halduskohus leiab, et vaide esitamine ei tähenda teenistusliku järelevalve protsessi käivutumist VVS mõttes. Otstarbekuse kriteeriumi arvestamine väljaspool teenistusliku järelevalve mehhanismi ja seega ka vaidemenetluses ei ole siiski põhjendatud. Vastustaja on õigesti leidnud, et vaie ei ole põhjendatud ja akt ei riiva vaide esitaja õigusi. Juhul kui akt või toiming vaide esitaja õigusi riivata ei saa, jääb vaie küll sisuliselt läbi vaatamata, kuid menetlus lõpeb lahendiga. HMS § 79 lg 1 p 1 välistab vaide menetlemise, kui isikul puudub õigus vaie esitada. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemaolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huviks HKMS § 7 lg. 1 mõttes ei saa olla kaebuse esitamine avalikes huvides. Seega lähtub Eesti haldusprotsessiõigus üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Halduskohus leiab, et vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi ning kohtul pole alust analüüsida kaebaja väiteid, mis puudutavad toimingu või akti seaduslikkust. Kuna kaebajal puudub kaebeõigus, tuleb jätta kaebus rahuldamata. Menetlusosaliste kohtukulud jäävad nendi endi kanda. Kohus kohaldas HKMS § 25, § 26 lg 1 p 6 , 28 lg 1, 31 lg 1, lg 4, lg 5, 92 lg 1 Ülle Polluks Kohtunik 5