2-05-18004 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2006. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-05-18004 Tsiviilasi A.

) § 19 lg 4 alusel summas 7 150 krooni. III Kostja vastus

1. Kirjalikus vastuses hagile tunnistas kostja ühisvara jagamise nõuet, kuid ei nõustunud hageja poolt esitatud väidete ja ühisvaras olevate vallas- ja kinnisasjade nimekirja ja väärtusega. Kostja täiendas ühisvara nimekirja (korteris olevad asjad).
2. Kostja oli nõus, et korter tuleks jätta hagejale, kuid ei nõustunud hageja hinnanguga korteri turuväärtuse kohta. Korteri tegelik väärtus on 95 000 krooni ning selle tõenduseks esitas kostja Ober-Haus kinnisvarafirma eksperthinnangu. Kostja oli nõus, et tema omandisse tuleks jätta garaažiboks ja sõiduauto, kuid leidis, et hageja on hinnanud nimetatud asju liiga kõrgelt, garaažiboksi tegelik väärtus on 15 000 krooni ja sõiduauto tegelik väärtus on 15 000 krooni. Kostja esitas garaažiboksi ja sõiduauto tegeliku väärtuse tõendamise kohta eksperthinnangu (garaažiboks) ja hindamisakti (sõiduauto).
3. Kostja leiab, et ühisvara tuleb kindlaks määrata abielusuhete lõppemise aja seisuga (
4. aasta maikuu) tulenevalt

§ 18lg 2.

1. Ühisvara nimekiri on alljärgnev: • • • • • • • • • • • • • • • • • • pehme mööbel (uus) – 6 500 krooni sektsioonkapp – 7 000 krooni televiisor – 2 600 krooni videomagnetofon – 2 000 krooni muusikakeskus Sony – 2 600 krooni suure toa vaip – 1 000 krooni suure toa laelamp – 500 krooni suure toa kardinapuu – 300 krooni suure toa kardin – 120 krooni diivanilaud – 200 krooni telerilaud – 400 krooni koduarvutikomplekt (uus) – 7 425 krooni tumba – 300 krooni voodi – 460 krooni riidekapp – 570 krooni magamistoa vaip – 430 krooni kardinapuu magamistoas – 250 krooni kardin magamistoas – 110 krooni 3 • • • • • • • • • • • • • • • • • • laelamp – 250 krooni köögi remondikulud – 8 600 krooni boiler Electrolux köögis koos paigaldusega – 3 100 krooni külmik Snaige – 2 400 krooni köögilaud – 500 krooni taburetid köögis – 500 krooni pesumasin Whirlpool koos paigaldusega – 5 200 krooni gaasipliit Beko koos paigaldusega – 2 900 krooni röster – 180 krooni kohvimasin – 320 krooni mikser – 240 krooni mikrolaineahi Samsung – 500 krooni laelamp köögis – 250 krooni kardinad köögis – 100 krooni kardinapuu köögis 400 krooni vannitoasisustus – 1 000 krooni tolmuimeja 1 100 krooni muud olmeasjad (padjad, tekid, voodipesu, sööginõud) – 1 500 krooni KOKKU korterisisustus 61 805 krooni • • • korter … – 95 000 krooni garaažiboks – 15 000 krooni sõiduauto (
2. a v/l) – 15 000 krooni KOKKU korter, garaažiboks ja sõiduauto 125 000 krooni Seega on abielu ajal soetatud ühisvara koguväärtus 186 805 krooni.
3. Kostja soovib, et tema omandisse jääks ühisvara väärtusega 30 000 krooni (garaažiboks ja sõiduauto) ning ülejäänud ühisvara (korteriomand koos sisustusega) väärtusega 156 805 krooni (95 000 + 61 805) hageja omandisse. Kostja soovib, et hageja maksaks rahalist hüvitust 63 402 krooni (

§ 19lg 4).

10. Kostja märkis, et tema kasutuses on fotoaparaat Samsung, kuid samas on hageja kasutuses fotoaparaat Fuji, kostja kasutuses on elektriradiaator väärtusega 500 krooni, kuid see ei kuulu ühisvara hulka, sest on kostjale ema poolt kingitud (

§ 15). IV Kohtuistung 11.

Kohtuistungil hageja taotles ühisvara jagamist. Hageja selgitas, et soovib endale ühisvarast korteriomandit koos osalise korterisisustusega (pehme mööbel 6 500 krooni, teler Samsung 2 100 krooni, videomagnetofon Samsung 800 krooni, muusikakeskus Sony 1 300 krooni, suure toa vaip 500 krooni, pesumasin Whirlpool 3 600 krooni, gaasipliit Beko 2 400 krooni, gaasiveesoojendaja 1 900 krooni, tumba 300 krooni, mikser 240 krooni. Hageja leidis, et pliit ja gaasiveesoojendi tuleks ühisvara nimekirjast välja arvata, sest nimetatud asjad 4 kuuluvad korteri juurde, samuti ei kuulu ühisvara hulka koduarvuti komplekt, sest see on kingitud lapsele. Köögimööbel (kapid, tööpind) on hageja venna poolt valmistatud. 12. Kostja jäi kirjalikes vastustes toodud seisukohtade juurde. Kostja soovis ühisvarast endale pehmet mööblit. Koduarvutikomplekt peaks jääma hagejale, arvuti ei ole lapsele kingitud. Samuti tuleks laste huvisid arvestades jätta hagejale ühisvarast korterisisustus. V Kohtu põhjendused 13. Kohus leiab, et ühisvara jagamise nõue on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele vastavalt kohtuotsuses toodud põhjendustele. 14.

§ 19lg 1 sätestab abikaasade ühisvara jagamisel nende osade võrdsuse põhimõtte.

Juhud, millal kohus võib abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda, on antud sama paragrahvi

1. lõikes.
2. Kui abikaasade ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks, kui on tema osa ühisvarast, siis mõistab kohus vastavalt

§ 19lg-le 4 temalt teisele abikaasale rahalise hüvitise.

1. Pooltel on eriarvamus korteri, garaažiboksi ja sõiduauto tegeliku maksumuse üle. 16.
2. Korteri turuväärtuseks on hageja hagiavalduses märkinud 30 000 krooni, kostja hindab korteri väärtuseks 95 000 krooni. Kostja tugineb korteri väärtuse arvestamisel Ober-Haus kinnisvarafirma atesteeritud kinnisvarahindaja poolt koostatud eksperthinnangule (t lk 29-42), mille kohaselt korteriomandi turuväärtus oli seisuga 07.11.
3. a 95 000 krooni. Kohus lähtub korteriomandi väärtusest vastavalt eksperthinnangule, tulenevalt TsMS § 293 lg 2 ja § 272 lg 1-3, § 229, § 230 lg
4. Hageja ei ole tõendanud, et kolmetoaline korter Kohtla-Järvel Outokumpu tn 19 maksaks turuhinnast kolm korda vähem. Kinnisvaraportaali city24.ee andmete kohaselt müüakse Kohtla-Järvel Otokumpu ja Sinivoore tänaval kortereid keskmise ruutmeetri hinnaga ca 2 400 krooni. 16.
5. Garaažiboksi turuväärtuseks on hageja hagiavalduses märkinud 35 000 krooni (5 000 krooni korteriomandist kallim (!)), kostja hindab garaažiboksi väärtuseks 15 000 krooni ning tugineb kohtuotsuse eelmises punktis (16.1) nimetatud eksperthinnangule. Kohus lähtub analoogiliselt eelmises punktis toodud kohtu seisukohast. 16.
6. Sõiduauto turuväärtuseks on hageja hagiavalduses märkinud 30 000 krooni, kostja hindab sõiduauto väärtuseks 15 000 krooni. Kostja tugineb hindamisaktile (t lk 46), mille kohaselt võib Nissan Primera 2,0
7. a väljalase maksimaalseks turuhinnaks olla 24 500 krooni, kuid ühisvara hulka kuuluva konkreetse sõiduauto väärtus on 15 000 krooni arvestades auto tehnilist seisukorda. Kohus lähtub analoogiliselt kohtuotsuse punktis 16.1 viidatud tsiviilkohtumenetluse tõendamiskoormise põhimõttest.
8. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et korteriomand tuleks jätta hagejale, garaažiboks ja sõiduauto kostjale. Seetõttu, seoses vaidluse puudumisega selliselt vara jaotamise üle, jätab kohus hagejale korteriomandi, mille väärtus on 95 000 krooni ning kostjale garaažiboksi väärtusega 15 000 krooni ja sõiduauto väärtusega 15 000 krooni. 5
9. Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et hagejale tuleks ühisvarast jätta teler Samsung, videomagnetofon Samsung, suure toa vaip, pesumasin Whirlpool, tumba ja mikser. Seetõttu jätab kohus nimetatud esemed hagejale. 18.
10. Kuna pooled vaidlevad ühisvara hulka kuuluvate asjade hinna üle, leiab kohus, et õige on lähtuda kummagi poole pakutud turuhinna keskmisest, sest muid tõendeid asjade turuväärtuse kohta jagamise aja seisuga pooled esitanud ei ole. Vara väärtuse keskmise hinna arvestamine on kohtupraktikas tavaline. Seega tuleb teleri väärtuseks lugeda 2 350 krooni (2 100 + 2 600 : 2), videomagnetofoni väärtuseks 1 400 krooni (800 + 2 000 : 2), suure toa vaiba väärtuseks 750 krooni (500 + 1 000 : 2), pesumasina väärtuseks 4 400 krooni (3 600 + 5 200 : 2), tumba (300 krooni) ja mikseri (240 krooni) hinna osas on pooled ühel arvamusel.
11. Abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste ja õiguste ja kohustustena (

§ 19

lg 3).

mõttest tulenevalt ei jäeta ühisvara jagamisel kogu või suurema osa varast ühele abikaasale, pannes sellele abikaasale rahalise hüvituse maksmise kohustuse.

§ 19

mõtte lg 4 kohaselt mõistab kohus rahalise hüvituse välja sel juhul, kui ühisvara jagamisel ei ole võimalik ühisvara võrdselt jagada ning ühele abikaasale jääva vara väärtus osutub suuremaks tema osast ühisvaras. Seega ei ole kostja seisukoht, et talle tuleks ühisvarast jätta vaid garaažiboks ja sõiduauto, mõistlik. 19.

1. Kohus on otsustanud jätta hagejale ühisvarast vara 104 980 krooni väärtuses (vt kohtuotsuse punktid 17 ja 18), kostjale vara 30 000 väärtuses (vt kohtuotsuse punktid 17 ja 18). 19.
2. Selleks, et kostja osa jaotamisele kuuluvast ühisvarast suurendada (arvestades korteriomandi, mis jääb hagejale, turuväärtust), tuleks kostjale samuti jätta korterisisustuse hulka kuuluvat vallasvara. Kohus jätab kostjale alljärgneva vara: pehme mööbli (6 500 krooni), sektsioonkappi (7 000 krooni), muusikakeskuse Sony (2 600 krooni), köögimööbli (8 600 krooni), külmiku (2 400 krooni), mikrolaineahi (500 krooni), tolmuimeja ( 1 100 krooni), vannitoasisustuse (1 000 krooni), kokku 29 700 krooni. Nimetatud vara hinnad on määranud kostja (vt t lk 26). 19.
3. Kostja soovib, et kohus jagaks ühisvara koduarvutikomplekti väärtusega 7 425 krooni. Hageja väite kohaselt on koduarvuti kingitus pojale, seega ei kuulu ühisvara hulka. Hageja ei ole tõendanud, et arvuti puhul on tegemist kingitusega ning see ei kuulu ühisvara hulka, vaatamata ka sellele, millises toas arvuti asub. Kohus jätab arvuti (7 425 krooni) kostjale.
4. Kohus jätab ühisvarast hagejale: suure toa laelambi (500 krooni), suure toa kardinapuu (300 krooni), suure toa kardina (120 krooni), diivanilaua (200 krooni), telerilaua (400 krooni), voodi (460 krooni), riidekapi (570 krooni), magamistoa vaiba (430 krooni), magamistoa kardinapuu (250 krooni), magamistoa kardina (110 krooni), laelambi (250 krooni), köögilaua (500 krooni), taburetid (500 krooni), röstri (180 krooni), kohvimasina (320 krooni), köögi laelambi (250 krooni), köögikardinad (100 krooni), köögi kardinapuu (400 krooni), muud olmeasjad (padjad, tekid, voodipesu, sööginõud; 1 500 krooni). Kokku väärtuses 7 340 krooni.
5. Kohus jätab ühisvarast hagejale boileri Electrolux 2 500 krooni (1900 + 3 100 : 2) ja pliidi Beko 2 650 krooni (2 400 + 2 900 : 2), kokku 5 150 krooni. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et nimetatud asjad kuuluvad korteri hinna sisse. 6
6. Fotoaparaadi ja soojapuhuri jätab kohus ühisvara nimekirjast välja. Poolte ütluste kohaselt on mõlema abikaasa valduses üks fotoaparaat.
7. Ühisvara koguväärtuseks on 184 595 krooni. Seega kuulub jagamisele ühisvara kokku 184 595 krooni väärtuses, millest kummalgi poolel on õigus ½ suurusele osale, s.o varale summa 92 297,50 krooni väärtuses (

§ 19lg 1).

Kohus jättis hagejale vara väärtusega 117 470 krooni, kostjale vara väärtusega 67 125 krooni. Eelnevast tulenevalt peab hageja maksma kostjale enam saadud ühisvara arvel rahalist hüvitist 25 172,50 krooni. VI Menetluskulude jaotus

1. TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
2. Kuni 31.12.
3. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 sätestas, et hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.
4. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda, sest kohus ei rahuldanud hagi hagiavalduses soovitud viisil ja alustel. Kohtunik 7