2-06-1081/6

Tsiviilasi nr 2-06-1081 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2006, Tartu kohtumaja Tsiviilasi A.R. avaldus F.R. põlvnemise tuvastamiseks A.P. pärast tema surma Menetlusosalised ja nende esindajad avaldaja: A.R. puudutatud isikud: - F.R. - A.P. - A.P. - H.S. - U.P. Kohtuistungi toimumise aeg 03.03.2006 Protokollija kohtuistungisekretär Tiiu Miller RESOLUTSIOON
2. Tuvastada, et F.R. põlvneb A.P.
3. Jätta menetluskulud A.R. kanda.
4. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.
5. Määrus jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega.
6. Saata määrus pärast selle jõustumist Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates (TsMS § 583, § 660 lg 3, § 661 lg 1, 2). I AVALDUSE SISU Avaldaja ja A.P. kooselu algas
7. a kevadel ning sündis neil poeg F.R. Lapse sünd on registreeritud Tartu Vallavalitsuses, sünniaktide raamatusse on tehtud 21.02.1997 kanne nr 6; lapse emana kanti sünniakti avaldaja, lapse isaks märgiti avaldaja ütluse alusel A.R. Avaldaja kooselu A.P. kestis kuni viimase surmani, neil oli ühine majapidamine Toolamaa külas Tartu vallas ning nad kavatsesid
8. a suvel abielluda.
9. a novembris haigestus A.P. kopsupõletikku ning suri. A.P. pidas F oma pojaks ja võttis lapse kasvatamisest osa. Seetõttu ei ole avaldaja taotlenud Tartumaa Pensioniametilt ka üksikvanema lapse toetuse saamist. Asjaolu, et A.P. pidas last oma pojaks, selgub ka isiklikust rehabilitatsiooniplaanist, mis on täidetud A.P. sõnade alusel tegevusterapeudi Heleri Kivili ja sotsiaaltöötaja Maarika Tisleri poolt. A.R. palub tuvastada F.R. põlvnemise A.P. . II KOHTUISTUNG Avaldaja jäi avalduse juurde. Isadust ei ole vormistatud, sest avaldaja ja A.P. mõtlesid, et ajavad lapse paberid korda siis, kui abielluvad. Puudutatud isik H.S. , A.P. ema, ei olnud avaldusele vastu. Puudutatud isik A.P. oli avaldusega nõus ja kinnitas, et F on tema pojapoeg. Puudutatud isik U.P. oli avaldusega nõus ja kinnitas, et F on tema vennapoeg. III KOHTU SEISUKOHT TsMS § 579 lg 1 kohaselt lahendab kohus põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud, üksnes avalduse alusel. PkS § 42 lg 1 sätestab, et kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. A.R. palub tuvastada F.R. põlvnemise A.P. (tl 5-6, 32). Sünnitunnistuse ja sünniakti nr 6 kohaselt sündis F.R . Tartus (tl 9, 22). Emana on sünniakti kantud avaldaja A.R; isa nimeks on märgitud PkS § 43 ja ema ütluse alusel A.R. Surmatunnistusest nähtuvalt suri A.P. Tartus; surmaakti nr 45 koostas Tartu Vallavalitsus 29.12.2005 (tl 10). Vastavalt PkS § 42 lg 2 tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. PkS § 38 lg 3 kohaselt põlvneb laps isast, kes on tema eostanud. Rehabilitatsiooniplaanis on märgitud A.P. pojaks F.R. ja elukaaslaseks A.R. (tl 12); tegevusterapeut Heleri Kivili hinnangust nähtuvalt tegeleb A.P. oma pojaga (tl 11). Tunnistaja T.R. ütluste kohaselt tundis tema A.P. lapsest saadik, nad elasid ühes külas. A.R. tunneb ta alates sellest ajast, kui A ja A hakkasid ca 10 aastat tagasi koos elama. Tunnistaja arvab, et A.P. on F. isa. Nad on ühte nägu ja A.P. pidas F oma pojaks (tl 32). Ka tunnistaja A.N., kes tundis A.P. juba kooliajast, kinnitas, et Aari pidas F oma pojaks. A. ja F. R. ning A.P. elasid ühise perena (tl 33). Arvestades eeltoodut, avalduses toodud asjaolusid (tl 5-6) ning puudutatud isikute A.P. isa A.P., ema H.S. a ja venna U.P. seisukohti (tl 14-16, 32), leiab kohus, et on põhjendatud tuvastada, et F.R. põlvneb A.P. . TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtunik 2