) § 100 kohustuse rikkumisega, see tähendab kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
Kostja vastuväiteid. Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et nõue tuleks esitada isiku vastu, kellele korter on üürile antud. Kohtukulud palun kostja võrdselt jaotada tema ja kolmanda isiku vahel. Kohtu otsuse põhjendused: Hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on õigesti märkinud kostjana korteriomanik V S`i, kes on kes on kantud kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna. Võlaõigusseaduse (
) § 76 lg. 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja kohustus tuleneb seadusest ja korteriühistu põhikirjast. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg. 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras. KÜS § 7 lg. 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KÜS § 13 lg. 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele 3 kohustuslikud. KÜS § 15-1 lg. 1 sätestab, et majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. KOS §13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KOS § 13 lg 2 kohaselt korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Kostja poolt ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täidetud. Kostja on pikema aja jooksul viivitanud rahalise kohustise täitmisega.
1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval
Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
1 p. 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja poolt ei ole vaidlustatud nõutava rahasumma 19 402,70 krooni suurust ja selles osas vaidlus puudub. Kohtulu tuleb 01.01.2006.a. jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 ja kuni 01.01.2006.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg. 1 kohaselt jätta kostja kanda. Kohtunik /allkiri/ M.Roots Ärakiri õige Kohtunik M.Roots Kohtuotsus jõustus 02.mail 2006.a Kohtunik M.Roots
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.