MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Viive Ligi ja Lauri Madise Määruse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-659 Haldusasi OÜ * kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksukeskuse 29. aprilli 2005. a maksuotsuse nr 12-5/28 ja Maksu- ja Tolliameti 11. juuli 2005. a vaideotsuse nr 141-1 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 20. veebruari haldusasjas nr 3-05-659 Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ * määruskaebus 2006. a määrus RESOLUTSIOON Rahuldada OÜ * määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 20. veebruari 2006. a määrus haldusasjas nr 3-05-659. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) Lääne maksukeskuse 29.04.2005 maksuotsusega nr 12-5/28 kohustati OÜ-d * tasuma käibemaksu 2 254 201 kr ja tulumaksu 1 737 602 kr. OÜ * esitas MTA-le vaide. MTA 11.07.2005 vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata. 2. OÜ * kaebuses paluti maksuotsus ja vaideotsus tühistada. 3. Tallinna Halduskohtu 20.02.2006 määrusega peatati haldusasjas menetlus kuni kriminaalasjas nr 03934000032 lahendi jõustumiseni. Määruse põhjendused on järgmised:
- a)Haldusasja lahendamiseks on vajalikud maksuotsuse koostamise aluseks olnud kriminaalasjas kogutud tõendid. Maksukohustuse kontrollimiseks läbiviidud revisjoni käigus ilmnenud kuriteo tunnuste tuvastamisel esitas Pärnu Maksuamet 14.08.2003 avalduse kriminaalasja alustamiseks. Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Lääne talitus alustas 22.08.2003 menetlust selles, et OÜ * esitas maksuhaldurile deklaratsioonis valeandmeid, mille tulemusel jäi laekumata maksudena enam kui miljon krooni. Kriminaalasja materjalid edastati Lääne Ringkonnaprokuratuuri. Lääne Ringkonnaprokuratuur teatas 21.12.2005 ja 3-05-659 13.02.2006, et kriminaalasjas nr 03934000032 ei ole prokurör kohtueelset menetlust lõpuleviiduks tunnistanud.
- b)Vaidlustatud maksuotsuse kohaselt muudavad kriminaalmenetluse käigus kogutud täiendavad andmed tasumisele kuuluva maksusumma määramise metoodikat. Seega võivad kriminaalmenetluses kogutud tõendid ja tuvastatud asjaolud olla tõenditeks ka halduskohtumenetluses ja vaidlust maksuotsuse üle ei saa lahendada enne, kui on jõustunud lahend kriminaalasjas. Oluline on vältida üksteisega seotud asjade lahendamise tulemust, kus erinevates menetlustes võidakse tuvastada üksteist välistavad asjaolud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. OÜ * määruskaebuses palutakse määrus tühistada ja kohustada halduskohut menetlust jätkama kohustusega nõuda välja MTA uurimisosakonnalt maksuotsuse aluseks võetud tõendid. Määruskaebuse põhjen dused on järgmised:
- a)Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 22 lg 1 p 3 tähenduses saab teise kohtuasja lahendamisena mõista ainult kriminaalasja, mis on saadetud arutamiseks maakohtule. Teise kohtuasjana ei ole käsitletav kriminaalasi, mida menetleb uurimisasutus.
- b)Määruses ei põhjendatud, milliseid kriminaalasjas tuvastatavaid asjaolusid on halduskohus silmas pidanud ning milles nende tähtsus avaldub, samuti, milles seisneb kriminaalasja menetlemisel kogutud tõendite ja tuvastatud asjaolude selline seos haldusasjaga, mis seab vääramatult halduskohtu eesmärkidele ja nõuetele vastava asja läbivaatamise eelduseks kriminaalasja lahendamise ning milles avaldub silmas peetud seos. Halduskohus ei ole asja läbivaatamise võimatuse käsitlemisel ja HKMS § 22 lg 1 p 3 kohaldamisel teinud kindlaks läbivaatamise võimatuse sisu ja mahtu. Kaevatavast määrusest jääb täiesti arusaamatuks, mis on takistanud halduskohtul asuda kriminaalasja kohtueelselt menetlejalt kui vastustaja struktuuriüksuselt vaidlustatud maksuotsuse aluseks võetud tõendite väljanõudmisele ja halduskaebuse sisulisele lahendamisele.
- c)Olukorras, kus kohtueelne kriminaalmenetlus ei ole saavutanud mingit kohtukõlbulikkuse perspektiivi ligi 2,5 aasta jooksul, võibki üheks tõenäoliseks lahendiks kriminaalasjas olla kohtueelse menetluse lõpetamine uurimisasutuse või prokuröri määrusega vastavalt KrMS §-le 202 või muule sättele. Selline lahend ei ole käsitletav HKMS §-s 22 lg 1 p 3 silmas peetud kohtuasja lahendina.
- d)Kriminaalmenetluse kohtueelsed, eriti aga kohtuliku arutamise aja- ja ressursikulud on menetlusest osavõtvate isikute paljususe tõttu oluliselt suuremad kui kõnesoleva halduskohtumenetluse vastavad kulud ja seetõttu pole võimalik esitada ka mingeid menetlusökonoomilisi kaalutlusi kriminaalasjas võimaliku kohtulahendi eelistatud ootuse suhtes. Kulukas kriminaalasja kohtuliku menetluse võimalus võib ära langeda, kui halduskohus, nõudes välja haldusasja lahendamiseks vajalikud kriminaalmenetluses kogutud tõendid, tuvastab asjas maksuõiguslike aluste puudumise maksukohustuslasele maksuotsusega täiendavate maksude määramisel. 6. MTA Lääne maksukeskuse vastuses määruskaebusele palutakse jätta see rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu seisukohtadega. Lisaks märgitakse järgmist:
- a)Lääne Ringkonnaprokuratuur on selgelt väljendanud, et materjalid asuvad prokuratuuris ja nendega saab tutvuda pärast seda, kui kohtueelne menetlus on lõpule viidud. Eeltoodu kohaselt on põhjendamata määruskaebuse esitaja taotlus tõendite väljanõudmiseks MTA uurimisosakonnalt kui struktuuriüksuselt.
- b)Kriminaalasja osas on tegemist kohtueelse menetlusega, mistõttu ei saa rääkida kohtuasjast. HKMS § 22 lg 1 p 3 tuleb tõlgendada laiendavalt. Haldusasja menetluse peatamine põhjusel, et tuleb oodata kriminaalasjas tehtavat kohtulahendit, võib küll 2
(3)3-05-659 pikendada menetluseks kuluvat aega, kuid ajakulu ei pruugi üles kaaluda seda võimalikku ebamõistlikku tulemust, kui kohtumenetlust ei peatata. c) Menetluse peatamine on põhjendatud, sest kaebuse läbivaatamine ilma, et kaebajal oleks olnud võimalus tutvuda kohtumenetluses maksuotsuse aluseks olnud tõenditega, ei ole mõistlik. TsMS § 355 võimaldab kohtul poolest tuleneval mõjuval põhjusel menetluse peatada kuni põhjuse äralangemiseni. Põhjusel, et HKMS § 22 kohaselt peatatakse menetlus kindlaks tähtajaks, on otstarbekas peatada menetlus kohtueelse menetluse lõppemiseni ja seejärel menetlus uuendada. Pärast kohtueelse menetluse lõpuleviiduks tunnistamist puuduvad takistused kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega tutvumiseks ja puuduvad takistused haldusasjas kohtumenetluse efektiivseks läbiviimiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- HKMS § 22 lg 1 p 3 sätestab, et halduskohus peatab menetluse asja läbivaatamise võimatuse korral enne teise kohtuasja lahendamist kuni kohtulahendi jõustumiseni.
- Kaebuse esitaja õigusest asja arutamisele halduskohtus mõistliku aja jooksul tuleneb keeld kohtumenetlust peatada muudel juhtudel peale nende, mis on selgesõnaliselt seadusega ette nähtud. Kriminaalmenetlus ei ole kõigis etappides käsitletav kohtumenetlusena. Kriminaalmenetluse seadustik eristab kohtueelset menetlust ja kohtumenetlust kriminaalasjas. Enne kohtueelse menetluse lõpuleviimist ei ole seetõttu olemas sellist kohtuasja, mille lahendamist tuleks haldusasja lahendamisel eeldada. Õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et sellist kohtuasja ei pruugi tekkida, kui kohtueelne menetlus lõpetatakse ilma kriminaalasja kohtusse saatmata.
- Riigikogu üldkogu 17.02.2004 otsuses nr 3-1-1-120-03 leiti, et maksukuriteo tunnuste ilmnemisel kriminaalmenetluse alustamine ei tähenda seda, et selles asjas alustatud maksumenetluse võiks jätta lõpule viimata. Kui on tuvastatud kõik maksu määramiseks vajalikud asjaolud ega ole takistusi maksusumma määramiseks haldusmenetluses, ei ole maksuhalduril õigust jääda ootama kriminaalmenetluse tulemusi, vaid ta on tulenevalt MKS §-dest 10 ja 11 kohustatud tegema maksuotsuse. Kriminaalmenetluse eesmärk ei ole asendada maksumenetlust ja maksuhaldur ei saa samal ajal kulgeva kriminaalmenetluse tõttu jätta oma kohustusi täitmata. Maksuotsuse tegemise järel ei muutu kriminaalmenetlus ja maksuotsuse õiguspärasuse hindamiseks alustatud halduskohtumenetlus teineteisega seotuks. Haldusasjas tuleb hinnata, kas maksuotsuse tegemise aluseks olnud tõendid on lubatavad haldusmenetluses.
- Asjaolu, et maksuotsuse tegemise aluseks olnud tõendid on kohtueelse menetluse läbiviijal, ei tähenda, et halduskohus ei saa uurimisprintsiipi kasutades nimetatud tõendeid ise välja nõuda. Seadusega ei ole seejuures sätestatud piirangut, et haldusasja materjalide juurde ei saa enne kohtueelse menetluse lõpuleviimist võtta kriminaalmenetluses kogutud tõendeid. Selline piirang ei tulene KrMS § 223 lõikest 3, mis sätestab kaitsjale kriminaaltoimiku koopia andmise. Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask 3
(3)