← Eesti

3-05-71/10

MÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Viive Ligi ja Lauri Madise Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-71 Haldusasi L. L.’i kaebus Tallinnas * asuva korteri erastamata jätmise ja kahju hüvitamise asjas Menetluse alus ringkonnakohtus L. L. määruskaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja L. L. RESOLUTSIOON Jätta L. L. määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  2. veebruari
  3. a määrus haldusasjas nr 3-05-71 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 122 lg 5). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. 27.01.2005 halduskohtule esitatud kaebuses (haldusasi nr 3-05-71, endine nr 3-136/2005) palus L. L. tunnistada õigusvastaseks Tallinna Kesklinna Valitsuse toimingud * korteri erastamise menetluses, kohustada erastama * korter kaebuse esitajale ja tuvastada, et * korteri erastamislepingutel „puudub avalik-õiguslik suhe“. 23.11.2005 halduskohtule esitatud kaebuses (haldusasi nr 3-05-1120) nõu ab L. L. Justiitsministeeriumilt ja Vabariigi Valitsuselt kahju hüvitamist summas 300 000 kr. Hilisemates avaldustes on kaebust laiendatud notar L. A. ja Tallinna Kesklinna Valitsuse peale seoses * korteri erastamistoimingutega. Kaebuse esitaja vaidlustab ühtlasi eluruumide erastamise seaduse § 4 lg 1 ja § 13 lg 3 põhiseaduslikkuse ning nõuab Vabariigi Valitsuselt inimõiguste konventsiooni ratifitseerimist, millega tagada õigus kodule. 08.12.2005 halduskohtule esitatud kaebuses (haldusasi nr 3-05-1221) nõuab L. L. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, Tallinna linnalt ja notar M. M. kahju hüvitamist summas 500 000 kr. Kaebuses on vaidlustatud Tallinna Hooneregistri 16.01.1996 õiend nr 4548 ja notar M. M. toimingud 17.01.1996 A. L. ja A. S. vahel sõlmitud lepingu tõestamisel. 3-05-71 16.12.2005 halduskohtule esitatud kaebuses (haldusasi nr 3-05-1259) kaevatakse Tallinna Hooneregistri 03.07.1995 õiendite nr 2926 ja 4548 ning 17.08.1995 õiendi nr 4548 peale, nõutakse Tallinna Linnavolikogu 18.09.2003 otsuse nr 284 täiendamist ning notar E. P. ametikohapiirangute seadmist. 09.01.2006 esitas L. L. halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-06-81), milles vaidlustas M. T. antud eluruumi kasutamise orderid ja M. T. õiguse erastada korter ning palus Tallinna linnalt ja notar L. A. välja mõista kahju hüvitamiseks 150 000 kr. Kaebuses leitakse, et korraldada tulnuks nimekirja koostamine isikute kohta, kellel oli eluruumide erastamise õigus, ja teavitada notareid.
  5. Tallinna Halduskohtu 20.02.2006 määrusega liideti asjad ühte menetlusse, sest sisuliselt põhinevad kaebused ühisel alusel – * korteri erastamine oli õigusvastane ja korteri L. L. erastamata jätmisega ja sellest tulenevate toimingutega on kaebuse esitajale tekitatud moraalset ja varalist kahju.
  6. L. L. palub endises haldusasjas nr 3-06-81 esitatud taotluses esialgse õiguskaitse korras kanda kinnistusraamatusse * korteri suhtes võõrandamise keelumärge. 20.02.2006 kohtuistungil esitatud samasisulist taotlust haldusasjas nr 3-05-71 põhjendab L. L. asjaoluga, et Tallinna linn on protsessiosaline ja linnal on korterile ostueesõigus. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine muudab erastamistoimingute sooritamise võimatuks.
  7. Tallinna Halduskohtu 20.02.2006 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata järgmistel põhjustel: a) Endises haldusasjas nr 3-06-81 esitatud tuvastusnõuetele ei saa kohus esialgset õiguskaitset määrata, sest sellist liiki kaebuste puhul ei tõusetu küsimust kohtuotsuse täitmise raskendatusest või võimatusest. Kahju hüvitamise nõude osas puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, sest avalik-õiguslikke ülesandeid täitvate isikute puhul ei saa eeldada, et võimaliku rahalise kohustuse täitmine osutub neile raskeks või võimatuks. Kolmandale isikule kuuluvale korterile võõrandamise keelumärke seadmine poleks ka kohane vahend selliste nõuete täitmise tagamiseks. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. b) 20.02.2006 esitatud esialgse õiguskaitse taotlust ei saa läbi vaadata ega rahuldada enne täiendavate andmete esitamist kohtule. L. L. ei ole kohtule esitanud kinnistusregistri registriosa väljavõtet * korteriomandi kohta ega ole selgitanud, millest tuleneb Tallinna linna ostueesõigus * korterile. Võõrandamiskeeld riivab intensiivselt kolmandate isikute õigusi ja puudutatud isikuid ning nende vastuväiteid arvesse võtmata ei saa taotlust rahuldada. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et korteri erastamisest ja edasimüükidest on käesolevaks ajaks möödunud enam kui kümme aastat ja korterile on tõenäoliselt tsiviilkäibes tekkinud heausksed omanikud. Kui L. L. esitab täiendavad andmed ja põhjendused, saab kohus taotluse uuesti läbi vaadata. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  8. L. L. määruskaebuses palutakse tühistada halduskohtu määrus ja panna võõrandamiskeeld korterile *. Samuti palutakse kohut eraldada haldusasjad järgmiselt: 1) erastamistoimingud, kaebus orderi avalik-õigusliku suhte puudumise kindlakstegemiseks; 2) riigilt kahju hüvitamine; 3) hooneregistri toimingud; 4) notarite toimingute vaidlustamine ja määrata istungid. Tallinna linna palutakse kohustada esitama ostueesõigusest loobumise avaldus * korteri suhtes. Määruskaebuse põhjendused: a) Kaebuse esitajal oli ainsana üürileping * korteris asumiseks. Kesklinna Valitsus ei teavitanud kaebajat enne üürilepingu sõlmimist korteris elavatest teistest üürnikest, 2

(3)3-05-71 mis tõendab, et teistel elanikel puudus õigus korteris elada. Kesklinna Valitsuse elanike registri 31.08.1998 õiendi kohaselt ei olnud M. T. andmeid registris. Ilma eksperdi arvamuseta puudub esitatud orderite alusel õigus väita, et M. T. ja M. Š. oli eraldatud elamispind vaidlusaluses korteris.
  1. b)Haldusasjale tuleb liita kaebused 16.01.1996 Hooneregistri õiendi kohta ja Hooneregistri ametnike toimingute kohta Tallinna Linnakohtu 02.09.1997 hagi tagamise määruse täitmata jätmisel. Kaebuste liitmine annab aluse sunniviisiliselt erastada apellandile * korter. Hagi tagamise määruse täimata jätmine annab õiguse kohaldada esialgset õiguskaitset.
  2. c)Tallinna linn peab tõendama, et ei teadnud ostueesõigusest loobumise ajal kohtuvaidlustest.
  3. d)A. S. müüs korteri kriminaalasja menetluse ajal, kuna prokurör vabastas korteri arestist. Uus ostja oli kriminaalasja menetlemisest teadlik. Ostja heausksuse saab tuvastada pärast Tallinna linna avalduse esitamist ja Maksu- ja Tolliametile aastatulude esitamist. Kolmanda isiku saab kaasata pärast kirjeldatud toimingute tegemist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse kohaldamata, kuna kohtuotsuse täitmine endises haldusasjas nr 3-06-81 esitatud nõuete rahuldamise korral on võimalik esialgset õiguskaitset kohaldamata. Kohus ei hinnanud seetõttu kaebuse perspektiivikust ega avaliku või kolmandate isikute huvide kaalukust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga ja leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse muutmiseks. M. T. antud eluruumi kasutamise orderite õigusvastasuse tuvastamine, tema poolt korterite erastamisõiguse puudumise tuvastamine ja kaebuse esitajale tekitatud kahju hüvitamine on võimalik ka juhul, ku i vaidlusaluse korteriga tehakse kohtumenetluse ajal edasisi tehinguid. 7. Halduskohus leidis, et taotluse läbivaatamine ja rahuldamine kanda registrisse kinnisasja võõrandamise keelumärge ei ole võimalik enne kaebuse esitaja poolt täiendavate tõendite esitamist. Halduskohtumenetluse seadustik ei sea takistusi esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamiseks ka juhul, kui taotluse esitaja ei ole oma taotlusele lisanud piisavaid tõendeid. Ringkonnakohus märgib, et halduskohus on nimetatud taotluse läbi vaadanud ja jätnud selle rahuldamata tulenevalt asjaolust, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole vajalik. Seega ei ole kohtumääruse ebaõige põhjendus toonud kaasa esialgse õiguskaitse ebaõigesti kohaldamata jätmist. 8. Määruskaebuse esitaja ei ole taotlenud selle halduskohtu määruse tühistamist, millega liideti haldusasjad ühte menetlusse. Ringkonnakohus ei saa käesoleva määruskaebuse läbivaatamisel kaebuseid jagada erinevatesse menetlustesse. Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.