← Eesti

2-05-1016/2

2-05-1016 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-1016 Otsuse kuupäev Jõhvi,

  1. märts 2006.a kell 15.15 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi J. G. hagi A. G.’i vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
  2. märts 2006.a. Istungil osalenud isikud Hageja – J. G. (isikukood X); Kostja – A.G. (isikukood X). Resolutsioon
  3. Hagi rahuldada, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.
  4. Välja mõista A. G.’ilt (isikukood X, elukoht X) J. G. (isikukood X, elukoht X) kasuks elatis laste A. G.’i (sünd X) ülalpidamiseks 1 000 (üks tuhat) krooni kuus ja M. G.’i (isikukood 39710182232) ülalpidamiseks 1 000 (üks tuhat) krooni kuus, alates 31.03.2005.a kuni laste täisealiseks saamiseni.
  5. Välja mõista A. G.’ilt elatise hagi eest 1 500 (üks tuhat viissada) krooni riigilõiv riigituludesse. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas viitenumber 2900072136 viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastasel juhul lisanduvad riigilõivule täituri tasu ja täitemenetluse kulud.
  6. Saata kohtuotsus pärast jõustumist Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu 1

(4)2-05-1016 otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
  2. märts 2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu sõlmiti 20.03.1988.a. Abielust on x.a sündinud poeg A. G. ja X.a poeg M. G.. Lapsed on hageja ülalpidamisel. Kostja materiaalselt ei toeta. Hageja palus välja mõista kostjalt elatusraha kahele lapsele kokku 2 690 krooni. KOSTJA VASTUS
  4. aprillil 2005.a esitatud vastuses hagile kostja võttis hagi osaliselt omaks. Kostja palus arvestada asjaolu, et 19.03.2002.a sõlmitud notariaalne kokkulepe alusel maksab ta elatise enda ema R. G. ülalpidamiseks. Kostja nõustus maksma elatusraha kahele lapsele kokku 2 000 krooni. KOHTUISTUNG
  5. Kohtuistungil hageja jäi hagiavalduses toodud põhjenduste juurde ja palus hagi rahuldada summas 2 690 krooni alates hagi esitamisest. Hageja seletuste kohaselt pärast hagi esitamist on kostja tasunud kokku 4 325 krooni, s.h muusikakooli eest 800 krooni, hoki eest 825 krooni, kolme sõidu eest Läti hokile kokku 1 500 krooni ning1 200 krooni kingade ja uiskude eest. Hageja sissetulekuks on brutotöötasu 4 500 krooni ning lapsetoetus 600 krooni. Hageja kohustusteks on EGO kaardi tagastamata jääk 7 000 krooni. Peale ühiseid lapsi teisi ülalpeetavaid hagejal ei ole.
  6. Kostja võttis hagi omaks vaid summas 1 500 krooni kuus, s.o 750 krooni lapse kohta. Kostja seletuste kohaselt tema ülalpidamisel on ka kolmas alaealine laps. Kostja võttis pangalaenu hageja käsutuses oleva poolte ühisvara - korteri Pärna 40-29, Kohtla-Järve ostmiseks, mille tagastamiseks maksab ta 1 292 krooni. Lisaks maksab ta enda ema ülalpidamiseks elatusraha summas 2 000 krooni kuus. Kostja leidis, et kuna hageja elab koos teise elukaaslasega, peabki tema elukaaslane poolte lapsi ülal pidama. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  7. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.
  8. Sünnitunnistuse järgi laste A.i ja M. G. vanemateks on hageja ja kostja. Kohtla-Järve linna elanike registri 28.03.2005.a tõendi kohaselt lapsed elavad hageja juures. Hagiavalduse kohaselt kostja ei täida laste ülalpidamiskohustust. Hageja seletuste kohaselt pärast hagi esitamist kandis hageja laste ülalpidamiseks vaid 4 325 krooni. Kostjal ei olnud vastuväiteid laste hageja juures elamise ega laste ülalpidamisekohustuse täitmise vajaduse üle. Oma vastuses hagile ja ka kohtuistungil võttis kostja hagi osaliselt omaks.
  9. Põhjendamatud on kohtuistungil aset leidnud kostja väited poolte laste hageja elukaaslase poolt ülalpidamise vajaduse kohta. Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükkis
  10. Vastavalt PkS § 50 lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kooskõlas PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama 2
(4)2-05-1016 oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kuna kostja pole seda kohustust nõutaval viisil täitnud, siis tuleb vaidlus lahendada lähtudes seadusest.
  1. PkS § 61 lg 2 ja § 70 lg1 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest alates elatisehagi esitamisest. Hageja poolt nõutav elatise määr on väiksem kui PkS §61 lg4 toodud ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sellepärast ei pea kohus vajalikuks laste vajadusi välja selgitada ja elatise määra kindlakstegemisel lähtub ainult poolte varalisest seisundist..
  2. Hagejal on kindel töökoht. AS-i Viru Vesi 30.03.2005.a tõendi kohaselt hageja netosissetukeuks on 3 548 krooni. Hageja ei esitanud kohtu poolt nõutud õiendit käesoleva ajal kehtiva töötasu kohta. Lisaks töötasule saab hageja lapsetoetuse 600 krooni kuus. Seega hageja netosissetulekuks on keskmiselt 4 148 krooni kuus. Hageja elab korteris X, mis on abikaasade ühisvara. Hageja kohustuseks on Ego kaardi tagastamata jääk 7 000 krooni.
  3. Ka kostja omab kindla töökohta. Põlevkivi Kaevandamise AS-i Estonia Kaevanduse 21.02.2006.a tõendi kohaselt kostja brutosissetukuks 5 921 krooni kuus. Pärast tulumaksu mahaarvamist saab kostja kätte 4 880 krooni kuus. Kostja käsutuses on kaks korterit asukohaga X ja X ning kahetoaline korter Jõhvis, mille asukohta ei osanud pooled täpselt öelda. Samuti on kostjal sõiduauto Toyota Carina 2.0D, väljalaseaasta
  4. Kostja ülalpidamisel on veel laps Maria (sünd 29.10.2005.a). Kostja kohustuseks on pangalaenu jääk 25 000 krooni, mida kostja kustutab igakuiselt 1 292 krooni. Kostja on väitnud, et pooled on ühisvara jaganud. Tegelikult poolte abielu on lahutamata ja ühisvara on jagamata.
  5. Eeltooduga on tuvastatud, et kostja varaline seisund ei võimalda tal maksta elatusraha hageja poolt nõutud ulatuses. Hageja poolt nõutud ulatuses elatise väljamõistmisel jääks kostjale elamiseks ning enda ja enda kolmanda lapse ülalpidamiseks vaid 1 190 krooni (4 880 – 2 690). Samas antud asjaolu ei ole ka hagi kostja poolt omaksvõetud ulatuses rahuldamiseks.
  6. 19.02.2002.a sõlmitud notariaalse kokkuleppe alusel kostja on võtnud enda peale kohustuse maksta enda ema ülalpidamiseks elatusraha tulumaksuvaba ulatuses. Kostja seletuste kohaselt maksab ta ema ülalpidamiseks elatise summas 2 000 krooni. Et kostja suhtes on esinenud seaduses tulenev kohustus maksta emale elatusraha, pole tuvastatud. Kolmanda lapse ülalpidamise ja ühisvara soetamiseks võetud pangalaenu tagastamise vajaduse vastavalt PkS §61 lg6 p3 kohus tunnistab mõjuvaks põhjuseks ja vähendab elatise alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
  7. Kohus leiab põhjendatuks elatise määraks 1 000 krooni kuus iga lapse kohta. Kuna tulumaksuseaduse §12 lg1 p7, §19 lg1 elatis on saaja tulu, millelt vastavalt sama seaduse §43 lg1 p1 peetakse kinni tulumaks, siis tegelikult maksab kostja hagejale elatusraha vaid 1 540 krooni kuus (2 000 – 23%). Tulumaksu saab kostja tuludeklaratsiooni alusel tagasi. PkS §70 lg1 rahuldab kohus hagi summas 1 000 krooni kuus alates hagi esitamiseks, s.o 31.03.2005.a.
  8. Hageja on tunnistanud kostja poolt pärast hagi esitamist vaid 4 325 krooni tasumise fakti. Seda summat tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel. 3
(4)2-05-1016
  1. TsMSRakS § 3 kohaselt enne sama seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 47 lg 1 p 1 ja lg 2 hagilt tuli tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast. TsMS § 48 lg 1 p 3 alusel elatise hagis määrati hagihind aasta elatusrahaga. Käesoleva hagi puhul on hagihinnaks 24 000 krooni (1 000 x 12 x 2). RLS § 16 lg 1 p 1 alusel hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest elatisehagi esitamisel. Seega vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS §64 lg1 kuulub riigilõiv 1 500 krooni väljamõistmisele kostjalt riigituludesse.
  2. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §440, §442, §444, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.