Obsah (5)

§ 50§ 49§ 60§ 61§ 70

2-05-16973 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2006. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-05-16973 Tsiviilasi L.

) § 61 lg 3 ja lg 4 alusel. III Kostja vastus

1. Kirjalikus vastuses hagile (t lk 11-16) kostja hagi ei tunnistanud. 2
2. Vastuväidete kohaselt maksab kostja elatist alates 01.01.
3. a 1 345 krooni (1/2 kuupalga alammäärast). Kostja
4. aasta kogutulu oli 64 705 krooni ning kulutused 46 220 krooni. Kulutused olid järgmised: elatis ja tulumaks 26 240 krooni, üür ja kommunaalmaksed 10 800 krooni (900 x 12), pangalaenu tagasimaksed 9 180 krooni (765 x 12). Kostjale jäi ühes kalendrikuus kätte 1 540 krooni (64 705 – 46 220 : 12). Kostja
5. aasta kuue kuu (märts kuni august) tulu oli 49 242 krooni, kulutused 36 459 krooni (elatis, tulumaks, pangalaen, üür ja kommunaalteenused, kohtukulu 1 500 krooni), kätte jäi ühes kalendrikuus 2 130 krooni. Kostjale jääb arusaamatuks, mille alusel hageja nõuab elatise suurendamist üle kahe korra. IV Kohtu eelistung
6. Eelistungil 20.12.
7. a selgitas hageja, et tema materiaalne olukord muutunud ei ole, hageja saab miinimumpalka 2 690 krooni (brutto). Hageja peab üleval pidama kahte last, sest tütar õpib meditsiinikoolis (kõrgkoolis) ja sai kostjalt elatist kuni gümnaasiumi lõpetamiseni (
8. a juulini). Poja vajadused on suurenenud, poeg õpib kümnendas klassis ning kulud on kasvanud. Hageja on suuteline poja ülalpidamiseks vajaminevatest kuludest (3 000 krooni) ise katma vaid 500 krooni.
9. Kostja selgitas, et tema varaline olukord on pisut paranenud, sest elatise maksmise kohustus tütre õpingute ajal lõppes
10. a juulis. Kostja on nõus maksma poja ülalpidamiseks elatist 1 700 krooni. Kostjal teisi ülapeetavaid peale poja I. ei ole, tütar M. on täisealine, kuid ei ole kostja poole abi saamiseks pöördunud.
11. Hageja leidis, et kostja peaks tasuma elatist vähemalt 2 500 krooni. V Kohtuistung 21.02.
12. a
13. Hageja selgitas, et soovib kostjaga sõlmida kokkulepet selle kohta, et kostja tasuks elatist 2 500 krooni kuus, millest hageja peaks üleval tütart 1 000 krooniga ja poega 1 500 krooniga. Hageja soovis, et kostja kannaks tütre arvelduskontole üle 1 000 krooni kuni meditsiinikooli lõpetamiseni ning 1 500 krooni saaks hageja poja ülalpidamiskulude kandmiseks kuni poeg lõpetab õpingud (ka peale
14. aastaseks saamist).
15. Kostja oli nõus tasuma elatist 2 500 krooni suuruses summas ning soovis sõlmida hagejaga poolte kokkuleppe.
16. Kohus lükkas asja arutamise edasi, et võimaldada pooltel kokkuleppe sõlmida. VI Kohtuistung 16.03.
17. a 3
18. Pooled kokkuleppele ei jõudnud.
19. Hageja jäi hagi juurde ning taotles elatise suurendamist 3 000 kroonile alates hagi esitamist, selgitades, et kostja on maksnud elatist
20. aasta lõpuni 1 245 krooni kuus ja
21. aastast 1 500 krooni kuus. Hageja oli nõus, et kohus arvestaks elatise suurendamisel elatise summaga, mis on kostja poolt tasutud. Hageja esitas poja ülalpidamiskulude arvestuse, mille järgi poja ühe kuu keskmine ülalpidamiskulu on 3 140 krooni (üür ja kommunaalmaksed 500 krooni, toit kodus 1 500 krooni, riided 350 krooni, internet 200 krooni, hügieenivahendid 100 krooni, spordiring 100 krooni, ravimid-vitamiinid 100 krooni, toitlustamine koolis 140 krooni, muud kulud 150 krooni). Kostja peaks ülalpidamiskuludest kandma suurema osa, sest hageja peab üleval tütart. Kostja on tütrele raha andnud alates
22. a detsembrikuust, neli kuud, kuid hageja pole kindel, et kostja hakkab tütrele regulaarselt maksma.
23. Kostja selgitas, et ta maksab tütrele 1 000 krooni, vaatamata sellele, et seadusest sellist ülalpidamiskohustust ei tulene. Kostja tunnistas hagi elatise suurendamiseks osaliselt, summas 1 500 krooni. Kostja ühe kuu brutopalk on keskmiselt 7 000 krooni. Pangalaen lõppes
24. aasta detsembrikuus. VII Kohtu põhjendused
25. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt. 19.

§ 50

lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (

§ 49). 20.

Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last (

§ 60lg 1).

1. Hageja arvestuste kohaselt moodustavad poja ülalpidamiskulud ühes kalendrikuus keskmiselt 3 140 krooni. Kostja esitatud arvestustele põhimõtteliselt vastu ei vaielnud.
2. Kulutuste põhjendatuse ja suuruse osas on sotsiaalministeeriumi tellimusel
3. aasta oktoobris lepingulise uurimistöö teemal „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kirjutanud emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on võrrelnud ja analüüsinud kulutusi lapsele. Ülalpidamiskulude arvestuses on autor jõudnud järeldusele, et vanusegruppi puhul 14 aastat ja üle selle on linnalapse ülalpidamiskulud 3 210 krooni (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf).
4. Riigikohus on 09.03.
5. a otsuses nr 3-2-1-7-05 märkinud: „

§ 49

järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Võib ilmneda asjaolu, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel. Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist ja kohustatud isiku parema varalise seisundi korral välja mõista elatis suuremas ulatuses, kui suudab lapse ülalpidamiseks vahendeid anda teine vanem“. 4 24.

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest, kusjuures vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

§ 61

lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

1. aastal – 1 345 krooni,
2. aastal – 1 500 krooni).
3. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise.
4. Kohus märgib pooltele, et käesoleva asja lahendamisel ei saa kohus arvestada täisealise tütre, kes õpib Tartu Kõrgemas Meditsiinikoolis, vajadustega ning kulutustega, mida teevad tütre ülalpidamiseks tema vanemad. Perekonnaseaduse kohaselt peavad vanemad ülal pidama oma alaealisi ja abi vajavaid töövõimetuid lapsi, samuti lapsi põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppimise ajal (

§ 60lg 1 ja lg 2).

Kõrgkoolis õppival isikul on võimalik ka ise õppelaenu võtmise kaudu enda kulutusi katta. Kui vanemad oma täisealist kuid tulu veel mitteteenivat last abistavad, on see tugevates peresuhetes tavaline ning igati positiivne. Samas ei tohi sellise ülalpidamise korral arvestada neid kulutusi alaealisele lapsele elatise maksmisel.

1. Järgnevalt hindab kohus vanemate varalist seisundit ning tõendeid selle kohta, kas vanemate varaline seisund või lapse vajadused on muutunud võrreldes elatise nõude menetlemisega Ida-Viru Maakohtus (tsiviilasi nr 2-6/04). 27.
2. Hageja palk oli 2 480 krooni (brutto). Kostja palk oli 6 408 krooni (brutto). Kostjal oli erinevaid varalisi kohustusi (elatis kahele lapsele, pangalaen). Poeg oli elatise suurendamise ajal
3. aasta mais
4. aastane ja tütar
5. aastane. Kohtuotsuse tegemisest on möödunud veidi alla kahe aasta. 27.
6. Hageja palk on 3 000 krooni (brutto). Kostja keskmine brutopalk on palgatõendi kohaselt (t lk 13) ca 8 000 krooni kuus. Kostja palgast peetaks kinni tulumaksu ja elatist, kusjuures elatist on kinni peetud kuni juunikuuni
7. a kahe lapse ülalpidamiseks ning alates
8. a juulikuust on elatist palgast kinni peetud ühe lapse ülalpidamiseks miinimumsummas. Kostja laenukohustus (ühe kuu laenukoormus 765 krooni) lõppes
9. a novembrikuus (t lk 14-16). Hagejale jääb peale maksude mahaarvamist palgast kätte 2 756 krooni (3 000 – 18 – 226). Kostjale jääb peale maksude mahaarvamist palgast kätte 6 583 krooni (8 000 – 48 – 1 369). Hageja ülalpidamisvõime (isiku sissetulek : isik + tema ülalpeetavate arv = ülalpidamisvõime) on 2 756 : 2 = 1 378 krooni, kostja 2 756 : 2 = 3 291,50 krooni. Proportsionaalselt on hageja suuteline kindlustama lapsele ülalpidamist 30% elatise suurusest (900 krooni) ja kostja 70% elatisest (2 100 krooni). Seega, arvestades kostja suuremat ülalpidamisvõimet, tuleb kostjal tasuda alaealise poja ülalpidamiskulud suuremas ulatuses kui kostja. Elatis summas 2 100 krooni ei ole kostjale üle jõu käiv.
10. Elatis kuulub suurendamisele alates elatisehagi esitamisest kohtule (

§ 70). 5 29.

Elatise suurendamisel arvestab kohus kostja poolt makstud elatist

1. aasta septembrist kuni
2. aasta märtsini miinimumsummas, mistõttu mõistab
3. aasta septembrikuu eest välja 755 krooni, oktoobrikuu eest 755 krooni, novembrikuu eest 755 krooni, detsembrikuu eest 755 krooni,
4. aasta jaanuarikuu eest 600 krooni, veebruarikuu eest 600 krooni, kokku ühekordselt 4 220 krooni. VIII Menetluskulude jaotus
5. TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
6. Hageja hagi oli tulenevalt RLS § 16 lg 1 p 2 riigilõivuvaba.
7. TsMS § 64 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele (võrdeliselt hagi rahuldatud osaga; 70%) riigilõiv riigituludesse 980 krooni (hagihinnalt 19 860 krooni (3 000 – 1 345 x 12); TsMS § 48 lg 1 p 6). Kohtunik 6