KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Otsuse tegemise aeg ja koht 24.märtsil 2006.a. Tallinnas Haldusasja number 3-04-444 (3-587/2005) Haldusasi D.D.i kae

) §-de 28 lg 2 ja 67 p 1 nõuete rikkumise eest, mis väljendus selles, et D.D. 29.11.2004.a. kell 13.45 ei täitnud vanglaametniku seaduslikku korraldust lõpetada rikkumine – helistamine vastaja arvelt, millega avaldas allumatust vanglaametniku seaduslikule korraldusele ja rikkus temale vanglas kehtestatud telefoni kasutamise nõudeid(tl 28). 13.04.2005.a. käskkirjaga nr 459-dm karistas Murru Vangla direktori kt Olavi Israel kinnipeetavat D.D.it ühe pikaajalise kokkusaamise keelamisega

§-de 67 p 1 nõuete rikkumise eest, mis väljendus selles, et D.D. 10.03.2005.a. kell 14.35 arsti vastuvõtule minnes läks helistama ning vastas ebaviisakalt vanglateenistuja märkusele helistamine lõpetada. Murru Vangla kodukorra p 29 alap 1 järgi on kinnipeetav kohustatud käituma vastavalt kõigi vangistust reguleerivate õigusaktide nõuetele ja alluma vangla teenistujate seaduslikele korraldustele. Kodukorra p 33 järgi peab kinnipeetav suhtlema vanglateenistujaga nii suulises kui ka kirjalikus pöördumises viisakalt; keelatud on kasutada ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid ja laimavaid väljendeid.(tl 9-10). 13.04.2005.a. käskkirjaga nr 460-dm karistas Murru Vangla direktori kt Olavi Israel kinnipeetavat D.D.it ühe lühiajalise kokkusaamise keelamisega

§-de 67 p 1 nõuete rikkumise eest, mis väljendus selles, et D.D. 4.03.2005.a. kell 11.25 ei allunud vanglateenistuja korraldusele mitte lahkuda ilma saatjata meditsiiniosakonnast(tl 11-12). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kohtule esitatud kaebustes palus kaebaja kõik vaidlustatud käskkirjad tühistada. Keeld, mis ei luba kinnipeetaval kasutada AS-i „Elion“ telefoni

§ 28

lg 2 nõue, et telefonikõned maksab kinnipeetav, tähendab seda, et telefonikõne kulusid ei kanna vangla, vaid kinnipeetav. Karistamine telefonikaarti omamise eest on vale, sest kaebaja käes kaarti ei olnud, see oli laos, kuid kaebaja sai selle kaarti arvel helistada, sest kasutas kaarti PIN-koodi, mida teadis peast. Inspektor Gennadi Aleinikovi aadressil pole kaebaja ebaviisakalt väljendunud. Ebaviisakad sõnad olid adresseeritud isikule, kellega kaebaja telefoni teel rääkis, selle isiku sõimamist jätkas kaebaja ka siis, kui peale arsti vastuvõttu tagasi kambrisse läks. Inspektor katkestas kaebaja telefonikõne alusetult, sest sel ajal polnud kindlaksmääratud kellaaegu, millal tohtis helistada, helistada võis igal ajal. Kaebaja ei teadnud, et tal on keelatud saatjata meditsiiniosakonnast lahkuda. Käskkirjadega määratud karistuste tühistamist on kaebajal vaja sellepärast, et need karistused võivad tulevikus takistada kaebajal tingimisi enne tähtaega vabaneda, lühiajalist väljasõitu vanglast ja teiste soodustuste saamist. Kohtuistungil 20.03.2006.a. loobus kaebaja käskkirja nr 460-dm vaidlustamisest, sest ei suuda tõendada, et kaebaja lahkumine meditsiiniosakonnast ilma saatjata oli valvuri poolt provotseeritud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 24 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui kaebaja loobub kaebusest ja kohus võtab selle vastu. Kaebaja loobumine käskkirja nr 460-dm vaidlustamisest on seaduslik, kohus võtab selle vastu, lõpetab selles osas menetluse ega käsitle rohkem selle haldusaktiga seonduvat. Tallinna Vangla palub jätta kaebus rahuldamata. Vastavalt

§-le 28 lg 1 on kinnipeetaval õigus telefoni kasutada, kui selleks on tehnilised tingimused. Sama sätte 2. lõike kohaselt toimub telefoni kasutamine kinnipeetava kulul. Vangla sisekorraeeskirja § 58 lg 3 lubab kinnipeetaval omada vangla vahendusel ostetud telefonikaarti. Kuna AS-i „Elion“ teenusega „kõne vastaja arvelt“(tel. 16116) ei ole täidetud

-s sätestatud tingimus kasutada telefoni kinnipeetava kulul, ei ole selle teenuse kasutamine lubatud. „Voicenet“ teleteenus ei kasuta telefonikaarti, vaid kõnekaarti, mille erinevus seisneb selle krediidivõimaluses. „Voicenet“ teleteenuse puhul on võimalik kõneaega laadida, vältides kinnipeetava vanglasisest arveldusarvet, s.t. kõneaja ostmine ja lisamine ei toimuks kinnipeetava enda kulul. Sellise kõnekaarti omamine on vastuolus vangla sisekorraeeskirja §-ga 58 lg

1. Vanglasisel isikuarvel olevast summast 50 % jäetakse rahaliste nõuete täitmiseks ja 20 % vabanemistoetuseks, ülejäänud raha võib kinnipeetav kasutada omal äranägemisel vangla poes, sealhulgas ka telefonikaarti ostmiseks. Kaebaja on oma rahalistest nõuetest ära tasunud vaid 525 kr, sellepärast ta ei soovigi kasutada vangla isikuarvet. Murru Vangla palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja väide, et ta sõimas tuttavat telefonis, ei ole tõsiseltvõetav, sest ta kasutas ebaviisakaid väljendeid pärast valvuri poolt kõne katkestamist. Kõnealusel ajal küll veel ei olnud kindlaks määratud kellaaegu, millal kinnipeetavad tohivad helistada, sellised kellaajad kehtestati vangladirektori 28.03.2005.a. käskkirjaga nr
2. Kuid kaebajat polegi karistatud helistamise eest, vaid vanglaametniku suhtes ebaviisakate sõnadega väljendumise eest. Inspektoril on õigus kontrollida kõnekaarti jääki ja kõnekaarti, praegusel juhul oli tegemist võltsitud kõnekaartiga.

§ 67

p 1 alusel on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Murru Vangla kodukorra p 33 kohustab kinnipeetavat suhtlema vanglateenistujaga viisakalt. Vaidlustatud karistus on proportsionaalne, selle määramisel on arvestatud asjaoluga, et kaebajat on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Tunnistaja A. K. ütlused ei ole usaldusväärsed, sest erinevad kaebaja poolt distsiplinaarmenetluses esitatud versioonist. KOHTU PÕHJENDUSED Vastavalt

§-le 67 p 1 on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Sama seaduse § 28 sätestab, et kinnipeetaval on õigus kirjavahetusele ja telefoni(v.a. mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused; kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras(lg 1) kinnipeetava kulul(lg 2); seda õigust võib vangla direktor piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või sisekorda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke(lg 3). Justiitsministri 30.11.2000.a. määrusega nr 72 kehtestatud vangla sisekorraeeskirja kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju(§ 57 lg 1); kinnises vanglas kinnipeetavale on lubatud ainult vangla vahendusel ostetud telefonikaart(§ 58 lg 3 p 9); sisseostu eest tasub kin- nipeetav oma isikuarvelt(§ 74 lg 2).

§ 44

lg 1 järgi peab vangla juhtkond kindlustama, et kinnipeetava töötasu ja kõik muud temale laekuvad rahasummad, ka kinnipeetava lähedaste poolt temale antud toetused, kantaks tema isikuarvele. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt jäetakse isikuarvel olevast rahast 50 % tsiviilnõuete täitmiseks ja 30 % kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras ning 20 % hoiustatakse vabanemistoetusena. Osundatud sätetest tuleneb üheselt, et oma telefonikõnede eest on kinnipeetav kohustatud tasuma tema isikuarvel oleva ja temale vanglasiseseks kasutamiseks jäetud raha eest. Olukord, kus kaebajal on hüvitamata rohkem kui 70 000 kr kriminaalasjadest tulenevaid kahjunõudeid, kuid tal lubataks piiramatult pidada telefonikõnesid, mille eest ta ei tasuks oma isikuarvel oleva rahaga, ei oleks kindlasti kooskõlas kuriteoga tekitatud kahju võimalikult kiire hüvitamise põhimõttega, mille võimalikult suures ulatuses realiseerimine on vangistuse täideviimise üks olulisi eesmärke. Ekslik on kaebaja seisukoht, et teda on karistatud kõnekaarti omamise eest. Kaebajat karistati telefoni kasutamisel vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korra rikkumise ja vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest. Seejuures pole oluline, kas kaebaja tasus kõne eest ise juba enne vangistust omandatud kõnekaartiga või tasus kõne vastuvõtja. Vangla sisekorraeeskirjadega on kaebaja tutvunud 22.11.2002.a.(tl 119). Tallinna Vangla direktori 15.12.2004.a. käskkiri nr 1615-d on õiguspärane. Murru Vangla distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt läks arsti vastuvõtule saadetud kaebaja omavoliliselt vastuvõtutoast mööda ja hakkas telefoniga rääkima, eiras valvuri seaduslikku korraldust lõpetada kõne ja tulla arsti vastuvõtule ning solvas valvurit ebatsensuursete sõnadega(tl 83). Valvur G.Aleinikovi ettekandest nähtuvalt kaebajat arsti vastuvõtule viies eiras too marsruuti ja hakkas omavoliliselt helistama ajal, mis polnud päevakorra järgi helistamiseks ette nähtud, ega reageerinud märkusele lõpetada helistamine. Kui valvur katkestas kõne, solvas kaebaja teda ebatsensuursete sõnadega, mida jätkas ka teel kambrisse – „te kõik olete loomad(elajad) ja vanglakirbud, teid kõiki oleks vaja maha tappa“(tl 84). Kaebaja poolt öeldud sõnad pole küll ebatsensuursed, kuid kindlasti solvavad ja ebaviisakad. Kuigi 10.03.2005.a. polnud Murru Vanglas veel kehtestatud kindlaid kellaaegu, mil kinnipeetavad võivad telefoniga rääkida, lasti kaebaja kambrist välja mitte helistamiseks, vaid arsti vastuvõtule minemiseks. Ka oli valvuril õigus kontrollida, kas kaebaja kasutab vanglast ostetud telefonikaarti ja kui palju on sellel raha. Seega oli valvur G.Aleinikovi korraldus lõpetada helistamine ja minna arsti vastuvõtule seaduslik. Valvuri seadusliku korralduse eiramisega ja ebaviisakate sõnade ütlemisega valvuri aadressil rikkus kaebaja Murru Vangla kodukorra p 29 alap 1 ja p 33 ning

§ 67

lg 1, mille eest distsiplinaarkaristuse kohaldamine on kooskõlas

§-ga 63. Murru Vangla direktori 13.04.2005.a. käskkiri nr 459-dm on õiguspärane. Kohus ei pea tõepäraseks kaebaja seletusi ja kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Murru Vangla kinnipeetava A.K.i ütlusi. A.K. ütlused lahknevad oluliselt nii valvur G.Aleinikovi ettekandest kui ka kaebaja enda esitatud versioonist. Tunnistaja väitel saatis kaebaja telefoniga rääkides oma vestluskaaslast ebatsensuursete sõnadega kuhugi; arsti vastuvõtult lahkudes läks kaebaja tülli koos nendega kõndinud teise kinnipeetavaga, kelle nime tunnistaja öelda ei osanud, ning saatis teda ebatsensuursete sõnadega kuhugi, mida valvur G.Aleinikov pidas enda aadressil öelduks. Samas G.Aleinikovi ettekandest nähtuvalt pole kaebaja teda kuhugi saatnud, vaid ütles, et tema ja temasugused tuleks maha tappa. Kaebaja ise on aga kogu aeg väitnud, et kambrisse minnes ta sõimas oma telefonivestluskaaslast. Kaebaja väited, et kõik öeldud ebaviisakad sõnad olid adresseeritud tema telefonivestluskaaslasele, ei ole usutavad. G.Aleinikovi ettekandes fikseeritud sõnad on selgelt suunatud vanglaametnike vastu, samuti pole usutav, et kaebaja ka peale arsti vastuvõtul käimist ikka veel jätkas oma telefonipartneri sõimamist, seda ei kinnita ka kaebaja enda taotlusel üle kuulatud tunnistaja A.K.. Kohtunik: D.Maastik