) § 11 lg 4 alusel mitte väljastada Xile Urevere jahipiirkonna kasutusõiguse luba ning korraldusega nr 120 väljastas
Korralduse nr 119 põhjenduste kohaselt tehti kõigile kolmele loataotlejale ettepanek jahipiirkonna ühiseks kasutamiseks. X on nõus jahipiirkonda kasutama ühiselt ainult AS-ga „Y“, aktsiaselts ja MTÜ „Z“ on aga nõus jahipiirkonda koos kasutama. Kuna kõik kolm taotlejat esitasid taotluse ühel ajal - 6.09.2004.a., siis antakse vastavalt
§-le 11 lg 4 jahipiirkonna kasutusõigus loa taotlejale, kes kaasab piirkonna kasutamisele suurema arvu jahipidamisõigust omavaid füüsilisi isikuid(jahimehi). MTÜ kaasab 82, aktsiaselts 75 ja selts 49 jahimeest. Kõige rohkem kaasab seega MTÜ, mis on nõus ka aktsiaseltsiga ühiselt jahipiirkonda kasutama. Korralduse nr 120 põhjendused on identsed korralduse nr 119 põhjendustega, lisatud on vaid, et lähtutud on
eesmärgist luua võimalikult suuremale arvule jahimeestele jahipidamisvõimalus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud korraldused tühistada. Korraldused rikuvad kaebaja
§-st 9 lg 2 p 1 tulenevat õigust kasutada jahipiirkonda. Riigikohtu üldkogu on 11.10.2001.a. otsuses nr 3-4-1-701 leidnud, et jahipidamine on isiku vaba eneseteostuse viis ning jahist osavõtmise võimaluse võtmine on põhiseaduse(PS) §-s 19 lg 1 sätestatud põhiõiguse rikkumine. Kolmandad isikud on jahipiirkonna kasutusloa taotlemisel esitanud valeandmeid, näidates oma taotlustele lisatud jahimeeste nimekirjades isikuid, kes ei ole jahimehed. Valeandmete esitamine on
Pole oluline, et ka kaebaja nimekirjas on selliseid isikuid, kaebaja on huvitatud korralduste tühistamisest, sest vahepeal on
lg 4 sisu muutunud – nüüd tuleb kasutusõiguse andmisel eelistada taotlejat, kes kaasab jahipiirkonna kasutamisele suurema arvu jahipidamisõigust omavaid füüsilisi isikuid, kelle maaomand asub taotletava jahipiirkonna piires. Kolmest taotlejast ainult kaebaja ridadesse kuulub selliseid isikuid. Peale selle oli Urevere jahipiirkond väiksem
-s ettenähtust. Kaebaja ei nõustu korralduses nr 120 esitatud seisukohaga, et
eesmärgiks on võimalikult suurele hulgale jahimeestele jahipidamise võimaluse loomine,
eesmärgiks on seaduse mõttest lähtudes optimaalse arvu jahimeeste kaasamine ressurssi säästvaks ja võimalikult otstarbekaks kasutamiseks. Keskkonnateenistus pole kaalunud, kuidas mõjutab kolmandatele isikutele kasutusloa andmisega kaasnev suure isikute ringi(157 isikut) kaasamine jahipiirkonna kasutamisse niigi nõuetele mittevastava ressursi kasutamist. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata.
§-s 9 lg 2 sätestatud mittetulundusühingu õigus kasutusõiguse luba saada ei pane haldusorganile kohustust kaebajale luba anda. Kuna taotlejad polnud nõus jahipiirkonda kolmekesi koos kasutama, siis anti kasutusõigus kolmandatele isikutele, kes kaasasid kõige rohkem füüsilisi isikuid.
lg 3 kohaselt moodustab jahipiirkonna ja kinnitab selle suuruse keskkonnaminister määrusega. Jahipiirkonnas peab jahimaad olema vähemalt 5000 ha(
Urevere jahipiirkond moodustati ja tema pindala ning piirid määrati keskkonnaministri 17.08.2004.a. määrusega nr 105. Jahipiirkonna suurus oli üle 5000 ha, kuid peale vaidlustatud korralduste kehtestamist selgus, et jahimaad on piirkonnas ainult 4805 ha. Keskkonnaministri 4.03.2005.a. määrusega nr 14(tl 53-54) korrigeeriti jahipiirkonna pindala selliselt, et jahipiirkonda jääks 5000 ha jahimaad.
lg 1 p 4 kohaselt tuleb jahipiirkonna kasutusõiguse loa saamiseks esitada piirkonna kasutamisele kaasatavate füüsiliste isikute nimekiri, seadus ei nõua, et neil isikutel oleks jahipidamisõigus. Seega ei saa jahipidamisõiguseta isikute nimekirja lülitamist lugeda valeandmete esitamiseks. Kasutusloa väljaandmisel arvestas keskkonnateenistus ainult jahipidamisõigusega isikute arvu. Seejuures olid AS-i „Y“ nimekirjas kõik jahimehed, MTÜ „Z“ nimekirjas esines üks Norra jahimees, kellel polnud kehtivat jahipidamisõigust Eestis, kaebaja enda nimekirjas oli aga 4 jahipidamisõiguseta isikut. Väär on kaebaja seisukoht, et jahipiirkond on nii suurele arvule jahimeestele liiga väike. Jahiulukivaru kasutamise maht ei sõltu kaasatavate jahimeeste arvust, vaid ulukiressursi mahust.
lg 2 kohaselt on seaduse eesmärgiks tagada jahiulukivaru säilitamine taastusvaruna võimalikult suurele arvule isikutele. Kolmandad isikud on nõus vastustaja seisukohtadega ja paluvad jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja viide Riigikohtu üldkogu on 11.10.2001.a. otsusele nr 3-4-1-7-01 ei ole asjakohane. Selles otsuses käsitletakse relvaloa andmist füüsilisele isikule, kes on kriminaalkorras karistatud. Kaebajal kui juriidilisel isikul ei saa olla vaba eneseteostuse põhiõigust, sest see õigus on olemuslikult omane ainult füüsilistele isikutele. See tuleneb üheseltmõistetavalt PS §-st 19, kus on kirjas, et „Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.“ Kuna osundatud sättes on „igaühena“ silmas peetud vaid inimesi, ei saa seda põhiõigust laiendada juriidilistele isikutele. Kohus nõustub vastustajaga, et
§-st 10 lg 1 p 4 lähtudes ei saa jahipidamisõiguseta isikute lülitamist jahipiirkonna kasutamisele kaasatavate füüsiliste isikute nimekirja lugeda valeandmete esitamiseks. Kaebaja seisukohaga nõustudes oleks just kaebaja see, kes kindlasti jääks kasutusõiguse loata. AS-i „Y“ nimekirjas on kõik jahimehed(tl 47-48), MTÜ „Z“ nimekirjas on ainult üks Norra Kuningriigi elanik, kellel puudus Eestis kehtiv jahitunnistus, mille saamisega tal aga Norra jahitunnistuse olemasolul poleks tekkinud raskusi(tl 42-43). Seevastu kaebaja enda nimekirjas on kaks isikut, kelle jahitunnistus ei kehti ja kaks isikut, kellel see üldse puudub(tl 45). Isegi kui kohus vaidlustatud korraldused tühistaks, ei saaks kaebaja kasutusluba, sest on loa taotlemisel esitanud valeandmeid. Alusetu on kaebaja väide, et
eesmärgiks ei ole võimalikult suurele hulgale jahimeestele jahipidamise võimaluse loomine. Selline eesmärk on sõnaselgelt kirjas
§-s 1 lg 2. Nagu vastustaja õigesti on märkinud, ei sõltu väljastatavate jahilubade arv kaasatavate jahimeeste arvust, vaid ulukite arvust konkreetses jahipiirkonnas. Asjaolu, et jahimaa suurus korralduste vastuvõtmise ajal oli seadusega nõutavast 195 ha väiksem, ei anna alust korralduste tühistamiseks, sest praeguseks on jahimaa suurus viidud seadusega kooskõlla. Pealegi ei saa see asjaolu kuidagi rikkuda kaebaja õigusi, sest temal puudub luba kasutada Urevere jahipiirkonda. Vaidlustatud korraldused on antud kooskõlas sel ajal kehtinud
Kohtunik: D.Maastik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.