1 ja 2, § 34 lg. 2 ja haldusmenetluse seaduse § 58 tuginedes otsustamist mõjutanud menetlusveaks. 29.03.2006 täienduses (t.l. 28-29) teatas ta, et Ilja Fjodorov pole mitte tema praegune, vaid endine elukaaslane, märkis ära, et vaidlustatud haldusaktis puudub nii faktiline kui ka juriidiline põhjendus ning lisas, et tema avaldus komisjonile oli igal juhul õigustatud ja kuulus läbivaatamisele. Kohtla-Järve Linnavalitsus pidas oma kirjalikus vastuses (t.l. 26-27) kaebuse esitaja nõudeid alusetuteks ja palus kaebust mitte rahuldada.
1 ja 2 viidates märgiti, et kaebajal on tema enda poolt esitatud dokumentide järgi piisav ja kehtestatud toimetuleku piiri ületav sissetulek ning pideva sissetulekuallika olemasolu kinnitavad ka igapäevased kulud erinevatele asjadele. Sotsiaalhoolekandeseaduse § 222 lg. 2 toodud loetelule tuginedes väideti, et laenu tuleb igal juhul tõlgendada kaebaja sissetulekuna, seati selle võtmine Ilja Fjodorovi käest kahtluse alla ning põhjendati oma seisukohta asjaoludega, et laenulepingu ilmus välja alles kohtumenetluses ja tegemist on kaebaja elukaaslasega. Kohtuistungil jäi kaebaja kirjaliku kaebuse juurde ning esitas kokku 1010 krooni suuruse kohtukulu hüvitamise nõude. Ta märkis, et pole saanud nõuetekohast otsust ning lisas, et teavitas ametnikku laenu saamisest, kuid mingeid tõendeid temalt ei küsitud. Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja Allan Valk jäi samuti kirjalike väidete ja taotluse juurde ning rõhutas, et
2 toodud loetelu on ammendav. Põhjendusi sisaldava haldusakti koostamata jätmist õigustas ta vormikohase blanketi kasutamisega ning kinnitas, et kaebaja sai suuliselt kõik vajalikud selgitused, tal oli võimalus oma seisukohti avaldada ja kohustus esitada koheselt kõik dokumendid. Laenulepingut pidas esindaja fiktiivseks ning märkis, et kaebaja väljaminekud ja loobumine tööle ennistamisest annavad tunnistust piisavatest sissetulekutest. KOHTU PÕHJENDUSED Toimetulekutoetuse määramise tingimused ja kord on reguleeritud
s. Selle seaduse § 22 lg. 1 ja 2 sätestatu järgi on toimetulekutoetust õigus saada üksielaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri ning toetuse määramise aluseks on taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulek. Sama seaduse § 21' lg. 2 ja 3 kohaselt tuleb toimetulekutoetuse avalduses märkida toetuse saamisel arvesse võetavate isikute nimed ning esitada dokumendid, taotleja ja tema perekonnaliikmete eelmise kuu sissetulekute ja jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluruumi alaliste kulude kohta. X on oma käesoleva aasta jaanuarikuu toimetulekutoetuse avalduses (t.l. 6) märkinud enda ja tütar Anna nime ning kinnitanud, et muid sissetulekuid peale lastetoetuse, üksikema toetuse ja töötu abiraha tal pole. Samas tõendab tema pangakonto väljavõte (t.l. 8-10), et Ilja Fjodorovi poolt on talle seitsme maksena üle kantud kokku 10 400 krooni suurune rahasumma. Kaebaja väidab, et tegemist on laenuga ja esitas kohutule selle kinnituseks vastava laenulepingu (t.l.7).
2 on loetletud need sissetulekuliigid, mida toimetulekutoetuse maksmisel ei arvestata. Kuna laenudest on seaduseandja ära nimetanud ainult riigi tagatisel antud õppelaenu, tuleb kõik teised laenud sissetulekuna arvesse võtta. Kaebaja taotlust käsitlevale blanketile (t.l. 18) kantud andmete kohaselt ongi Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus kogu eelnimetatud summa tema sissetulekute hulka arvestanud, saanud seetõttu tulu, mis oluliselt ületab toimetulekupiiri ning jätnud toimetulekutoetuse igati õiguspäraselt määramata.
2 ja § 34 lg. 2 sätestatu kohaselt peab sotsiaaltoetuse andmisest keeldumise otsuse isikule teatavaks tegema kirjalikus vormis ning otsus peab olema põhjendatud ja tuginema seadustele ja muudele õigusaktidele. Sama seaduse § 1 lg. 2 kohustab selle seaduse alusel läbiviidavates menetlustes kohaldama ka haldusmenetluse seaduse sätteid. Nimetatud seaduse § 56 lg. 1, 2 ja 3 kehtestatu nõuab, et kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud, et põhjendustes tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti puhul ka kõik kaalutlused, milledest haldusorgan lähtus. Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse ametnik on eelnimetatud blanketil välja toonud X tulud, kulud ja toimetulekupiiri, saanud arvestatud vajaduseks miinusega rahasumma ning märkinud toetuse summaks nulli. Sõnades väljendatud otsustust ning mingeid faktilisi ja õiguslikke põhjendusi ei ole sellele blanketile toetuse mittemääramise kohta märgitud. Seega pole tegemist nõuetele vastava haldusaktiga. Samas ei luba haldusmenetluse seaduse § 58 kehtestatu nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et selle andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele. Haldusakti põhjendused on vajalikud eelkõige selleks, et haldusakti adressaat teaks, milline konkreetne otsustus ja miks tehti, et ta saaks vajadusel kasutada oma põhiseaduse § 15 tulenevat kaebeõigust ning, et kohtul oleks võimalik haldusakti õiguspärasust kontrollida. Antud juhul on X saanud selgelt aru, milline otsustus ja miks tema toimetulekutoetuse taotluse suhtes tehti, ta on kasutanud oma kaebeõigust ning kohtul on olnud võimalik toimetulekutoetuse mittemääramise seadusele vastavust kontrollida. Kuna vaidlustatud otsustus on sisult õige, pole kohtul mingit alust selle tühistamiseks ja puudub vajadus ka kaebaja poolt soovitud ettekirjutuse tegemiseks. Sotsiaalhoolekandeseaduse § 33 lg. 1 kohaselt peab sotsiaaltoetuse andmise või sellest keeldumise määrama linnavalitsuse poolt volitatud ametnik, sotsiaalhoolekannet taotleva isiku nõudmisel aga tuleb küsimus otsustada linnavalitsuse vastavas komisjonis. X on 20.01.2006 koostatud ja ametnikule üle antud avalduses kirjeldanud oma majanduslikku olukorda ja soovinud, et tema küsimuse vaataks läbi sotsiaalkomisjon (t.l. 17). Selle taotluse rahuldamata jätmisega on KohtlaJärve Linnavalitsus küll rikkunud kaebaja seadusest tulenevaid õigusi, kuid taotluse komisjonis läbi vaatamine ei saa viia teistsuguse tulemuseni kui see, mis on kaebajale juba teatavaks tehtud ega anda seetõttu ka alust kaebuse nõuete rahuldamiseks.
1 p. 2 ja 3 sätestatud põhimõtete kohaselt on isik vastutav enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest ning riigi kohustus abi andmiseks tekib alles siis, kui isiku ja perekonna võimalused ei ole piisavad. Selle põhimõtte tõttu omab tähendust ka asjaolu, et kaebaja pangakonto väljavõtte kohaselt on ta 2005 aasta detsembrikuu jooksul kulutanud ära kogu selles kuus saadud väidetava laenusumma 10 400 krooni ning suur osa kulutustest on läinud järelmaksuga ostetud toodete ja erinevate linnade erinevates kauplustes tehtud ostude eest tasumiseks. Töövaidluskomisjoni otsuses (t.l. 11-14) toodu kohaselt tühistas X tööandja 30.09.2005 tema töölepingu lõpetamise kohta antud käskkirja, ennistas ta endisele töökohale ja soovis rahuldada ka töölt sunnitud aja eest tasu maksmise küsimust, kuid kaebaja ei nõustunud sellega ja töösuhe loeti töövaidluskomisjoni poolt lõppenuks töötaja algatusel. Kõik see annab tunnistust, et kaebaja ei soovinud töökohta säilitada, tal oli olemas esmaseid vajadusi ületav sissetulek ning riigi abi järele pöördumine polnud õigustatud. Kuna toimetulekutoetuse avalduses ei märkinud kaebaja ära oma tegelikke sissetulekuid, omab tähendust ka
6 sätestatu, mis välistab toetuse maksmise, kui taotleja on esitanud valeandmeid või varjanud neid. Neil ja eespool juba nimetatud põhjustel olid Kohtla-Järve Linnavalitsuse pädeval ametiisikul olemas kõik vajalikud alused, et keelduda toetuse määramisest puudub vajadus asja uueks läbivaatamiseks tema või linnavalitsuse komisjoni poolt. Seetõttu jääb X kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt täies ulatuses rahuldamata ja kohtukulud sama seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 7 kohaselt poolte enda kanda. /allkiri/ Raili Randllane Kohtunik Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.