lg.1 kohaselt on hagejal õigus hagist loobuda.
lg.1 p.3 alusel kohus lõpetab menetluse otsust tegemata kui hageja on hagist loobunud.
lg.1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetav asja menetluse.
kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
Menetluse lõpetamiseks hagist loobumisega on hageja esitanud kirjaliku avalduse, mis on võetud toimikusse. Menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest teadlik olemist on hageja kinnitanud oma kirjalikus avalduses. Menetluse lõpetamiseks on nõusoleku andnud kostja esindamiseks istungil viibinud isikud. Kohtukulude osas leiavad kostjad, et õigusabi saanuks küsida ka kohapaelt, selleks ei olnud vaja sõita Tallinnasse.
RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsiooni § 62 lg.2 kohaselt, kui hageja loobub hagist seoses sellega, et kostja on pärast hagi esitamist täitnud hageja nõudmised vabatahtlikult, võib kohus hageja nõudel menetluse lõpetamise määrusega kostjalt välja mõista hageja kohtukulud. Kohtukuludeks antud asjas on kulud riigilõivu tasumiseks 60 krooni ning asja läbivaatamise kulud
Nimetatud kulu on põhjendatud ja vajalik ning kuulub väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks. Hageja esitatud kulusid transpordile tuleb käsitleda õigusabikuluna. Kohus leiab, et sõidukulud kuni 31.12.2005 kehtinud
p.7 käsitluse järgi on üksnes sõitmise 2 vajadused poole elukohast kohtu asukohta, mitte poole elukohast õigusabiteenuse osutamise kohta.
kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsiooni § 61 lg.1 p.2 kohaselt poolele, kelle kasuks tehti otsus, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud. Hageja esitatud kulud õigusabiga seonduvalt on: 1)H P nimelt väljastatud kviitung nr. 1 01.12.2005, hagiavalduse koostamise kuluga 2500 krooni. Kohus leiab seda tõendit hinnates, et H P tegutsemine mingi ettevõtte all või FIE-na õigusteenuste olustamise alal ei ole selle kviitungiga tõendatud. Kviitung ei vasta raamatupidamissseaduses ettenähtud algdokumendilele esitatavatele nõuetele, mistõttu seda ei saa ka arvestada antud asjas põhjendatud kuludokumendina; 2)Õigusabikulu kohta esitatud koopia kviitungist nr. 79, summas 500 krooni, väljaantuna Eesti Korteriühistu Liidu poolt, on arvestatav kulu, ehkki usutuv ei ole õigusabi saamine sellel näidatud kuupäeval; 3)sõidukulude kohta on esitatud kaks ametisõidu aruannet. Esitatud kujul ei ole arusaadav, millist ametisõitu, kelle korraldusel ja millise asjaga seoses on hageja teinud ja seetõttu ei ole see arvetstatav antud asjas tehtud kohtukuluna. Kohus märgib, et kui ka sõidud olid seotud käesoleva asja ajamisega, ei saa seda lugeda põhjendatud ja vajalikuks kulutuseks, kuivõrd pädevat õigusabi osutavad maakonna keskuses, ehk kilometraažilt hageja elukohale tunduvalt lähemal, nii advokaadibürood kui juristibürood, samuti on Rakveres olemas Eesti Korteriühistute Liidu Rakvere Büroo, kust hageja oleks vajadusel saanud pädevat tegutsemisjuhendit. Eeltoodu kohaselt peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja kuluks õigusabile kviitungis nr. 79 kajastuvat summat 500 krooni. Menetluse lõpetamise määrusega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kohtukulude katteks 60 + 500 krooni, kokku 560 krooni. Määrus saata teadmiseks pooltele. Kohtunik /allkiri/ M.Leimann Ärakiri õige Kohtunik M.Leimann Kohtumäärus jõustus 02.mail 2006.a Kohtunik M.Leimann 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.