3-05-1019/2

3-05-1019 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-05-1019 (endine nr 3-1408/2005) Haldusasi A.K.´i kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 21.10.2005 otsuse nr 4929 osaliseks (p 2) tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
3. märts 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja A.K. ja vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse esindaja Ingrid Hoyer RESOLUTSIOON Jätta A.K.´i kaebus täielikult rahuldamata ja kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda (HKMS § 26 lg 1 p 6 ja § 92 lg 1). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 19.04.2006, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu, tingimusel, et 10 päeva jooksul, arvates 19.04.2006, teatatakse apellatsioonkaebuse esitamisest kirjalikult Tallinna Halduskohtule. Teadet ei ole vaja esitada, kui apellatsioonkaebus esitatakse nimetatud 10päevase tähtaja jooksul. ASJAOLUD
4. A.K., olles registreeritud maksukohustuslaste registris füüsilisest isikust ettevõtjana (edaspidi FIE) alates 28.07.1998 /tl 35/, pöördus 31.08.
5. a avaldusega Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi Põhja MTK) poole, paludes teavet oma maksuvõlgnevuste ja selgitust maksuseaduste kohaldamise kohta. Samas taotles ta oma ettevõtluse peatamist, kuna ta kannab karistust Tallinna Vanglas /tl 32/. 1
6. Põhja MTK vastas avaldusele 26.09.
7. a kirjaga nr 9-2/25934-1, milles muu hulgas teatas, et taotleja ettevõtlus on peatatud alates 31.08.2005 kuni 01.09.
8. a, ning et seisuga 23.09.2005 on A.K.i sotsiaalmaksuvõlg 18 730 kr ja intressivõlg 10 147 krooni /tl 31/.
9. 04.10.2005 a esitas A.K. Põhja MTK-le uue avalduse, milles teatas ettevõtluse lõpetamisest ning taotles maksuvõla kustutamist põhjusel, et ta ei suuda seda kuidagi ära tasuda, sest ei oma isiklikku vara ega töökohta, ta on viibinud alates
10. a kokku kaks aastat karistusasutuses ja tal on suured trahvivõlad /tl 29-30/.
11. Põhja MTK tegi A.K.i 04.10.2005 avalduse lahendamisel 21.10.2005 otsuse nr 4929, millega tühistas kaebaja suhtes aastatel 1999 ja 2000 määratud sotsiaalmaksu avansilised maksed summas 6223 krooni (p 1), kuid jättis jõusse aastatel 2001-2005 määratud sotsiaalmaksu avansilised maksed summas 12507 krooni (p 2) /tl 3/.
12. 04.11.2005 esitas A.K. Tallinna Halduskohtule kaebuse Põhja MTK 21.10.2005 otsuse nr 4929 osaliseks (p 2 osas) tühistamiseks /tl 2, 13/.
13. 01.12.2005 kohtumäärusega võttis kohus kaebuse menetlusse /tl 16/, 27.12.2005 esitas Põhja MTK kohtule kaebuse kohta kirjaliku seletuse /tl 26-28/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja A.K. leiab, et vaidlustatud otsuse nr 4929 p 2 on õigusvastane ja rikub tema õigusi. Kaebaja viibis kinnipidamisasutuses perioodidel 28.12.2001 – 28.12.2002; 10.04.2004 – 10.09.2004 ja 02.04.2005 – 31.08.
14. Nimetatud ajavahemikul puudus kaebajal sissetulek, ta ei omanud mingisugust tulu ning oli riigi ülalpeetav. Seepärast puudub kaebajal ka kohustus tasuda sotsiaalmaksu avansilisi makseid. On ebaõiglane nõuda riigi ülalpeetavalt sotsiaalmaksu. Vastustaja Põhja MTK palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebus on paljasõnaline ja motiveerimata. Jääb täiesti arusaamatuks, millest tulenevalt on kaebuse esitaja jõudnud kaebuses toodud seisukohtadeni. Kuni 31.12.2000 a kehtinud sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 järgi tekkis FIE-l maksukohustus üksnes ettevõtlustulu saamisel või reaalse majandustegevuse korral. Alates 01.01.2001 a jõustunud SMS § 2 lg 5 kohaselt on füüsilisest isikust ettevõtja kohustatud tasuma sotsiaalmaksu aastas mitte vähem kui maksustamisperioodi kuude eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumäärade summalt, v.a. juhul, kui ta on olnud riikliku pensioni saaja või punktides 1-3 toodud juhtudel. Kuna A.K. ei ole riikliku pensioni saaja, siis on tal kohustus vastavalt SMS § 2 lg 6 tasuda perioodil 01.01.2001 – 31.08.2005 (registrist kustutamise päeva seisuga) sotsiaalmaksu makseid proportsioonis füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud kuude arvuga, vaatamata sellele, et ta ei tegelenud ettevõtlusega ega saanud ettevõtlusest tulu. Arvestuslikult kuulub tasumisele 231 krooni kuus ja 693 krooni kvartalis. Kuna SMS § 2 lg 5 ja § 9 lg 3 kohaselt omab sotsiaalmaksu ja avansiliste maksete arvestamisel õiguslikku tähendust FIE-na registreerimine, mitte ettevõtlusega tegelemine, ning lähtudes FIE Registri andmetest on vastustaja seisukohal, et perioodi 01.01.2001 – 31.08.2005 eest puudub sotsiaalmaksuvõla kustutamiseks seaduslik alus. Kinnipidamisasutuses viibimine ei ole SMS kohaselt maksuvabastuse aluseks. SMS § 6 kohaselt ei maksa ka riik sotsiaalmaksu kinnipidamisasutuses viibivate isikute eest. Kohaldamisele ei kuulu ka maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 114 lg 3, kuna seadusega vastuollu sattunud isiku puhul ei ole tegemist sellest isikust mitteolenevate asjaoludega, s.h. vääramatu jõuga. Arvestades isiku vanust (26 aastat) ja maksuvõla suurust (18 823 krooni) ei ole selle sissenõudmine lootusetu. 2 KOHTU PÕHJENDUSED
15. Kohus on seisukohal, et A.K.´i kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Sealjuures nõustub kohus põhimõtteliselt kõigi Põhja MTK vastulauses toodud seisukohtadega. Käesoleval juhul seisneb põhivaidlus selles, kas FIE sotsiaalmaksuga maksustamisel on määrav maksustamisperioodil ettevõtlusega tegelemine ja tulu saamine või vastava registri kanne selle kohta, et isik on FIE-na registreeritud. Kuni 01.01.2000 kehtinud SMS § 2 lg 1 p 4 kohaselt sotsiaalmaksu makstakse ettevõtlusega tegeleva füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut, kuid mitte rohkem kui maksustamisperioodi kuude palga alammäärade 15-kordselt summalt aastas. Vastustaja on õigesti viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi
16. juuni 2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-37/01 toodud varemkehtinud SMS tõlgendusele, mille kohaselt oli sotsiaalmaksu objektiks mitte üksnes tulu, vaid ettevõtlusega tegeleva füüsilise isiku puhul ka tema ettevõtlus, kusjuures maksusumma arvutamisel lähtuti ettevõtlusest saadud tulu suurusest. Riigikohus sedastas: „Seega eeldab füüsilise isiku SMS §-st 2 lg. 4 tulenev sotsiaalmaksukohustus ettevõtlusega tegelemist.“ 01.01.2000 jõustunud SMS § 2 lg 1 p 5 järgi sotsiaalmaksu makstakse füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 7 sätestatut, kuid mitte rohkem kui maksustamisperioodi kuude palga alammäärade 15-kordselt summalt aastas. Sama paragrahvi lg-s 5 märgitu kohaselt füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu aastas mitte vähem kui maksustamisperioodi kuude eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumäärade summalt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul ning juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja on kogu maksustamisperioodi jooksul olnud riikliku pensioni saaja või on maksustamisperioodi kestel: 1) kantud äriregistrisse või registreeritud elukohajärgses Maksuameti kohalikus asutuses või 2) kustutatud äriregistrist või teatanud elukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele oma tegevuse lõpetamisest või 3) saanud riikliku pensioni saajaks. Vastavalt SMS § 2 lg-le 7, kui füüsilisest isikust ettevõtja eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja või käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktide 1 või 5 alusel riik ja tema ettevõtlusest saadud tulu on maksustamisperioodi kuude eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumäärade summast väiksem, võib tema ettevõtlusest saadava tulu alusel makstav sotsiaalmaksu summa olla maksustamisperioodi kuude eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumäärade summalt arvutatud maksusummast väiksem tingimusel, et tööandja või käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktide 1 ja 5 alusel riigi poolt tema eest ja ettevõtlusest saadava tulu alusel makstav sotsiaalmaksu summa kokku on vähemalt võrdne maksustamisperioodi kuude eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumäärade summalt arvutatud maksusummaga. SMS § 2 lg 1 p 5 ja lg 5 alates 01.07.2002 kehtivas redaktsioonis on tehtud viide ka sama paragrahvi lg-le 8, mille kohaselt füüsilisest isikust ettevõtja, kes on vastavalt maksukorralduse seaduses sätestatule teatanud elu- või tegevuskohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele ettevõtluse peatamisest või ajutise või hooajalise ettevõtlusega tegelemise algus- ja lõppkuupäeva, maksab sotsiaalmaksu proportsionaalselt ettevõtlusega tegelemise kuude arvuga. Asjakohastes sätetes hiljem tehtud muudatused on olnud redaktsioonilised (näit Maksuameti kohaliku asutuse asemel Maksu- ja Tolliameti piirkondlik maksukeskus), kuid need ei ole muutnud maksustamise põhimõtteid. Ülaltoodust ilmneb selgelt seadusandja tahte muudatus uue SMS-s FIE sotsiaalmaksuga maksustamise osas: enam ei ole tähtis ettevõtlusega reaalselt tegelemine, vaid FIE-na 3 registreerimine maksukohustuslaste registris. Järelikult, kuni isik ei ole teatanud oma elukohajärgsele maksuhaldurile oma tegevuse lõpetamisest või peatamisest, peab ta tasuma sotsiaalmaksu SMS-s ettenähtud suuruses proportsionaalselt FIE-na registreeritud kuude arvuga.
17. Antud juhul A.K. teatas Põhja MTK-le alles 31.08.2005 avalduses oma tegevuse ajutisest peatamisest ning 04.10.2005 tegevuse täielikust lõpetamisest. Alates 31.08.2005 ei ole ta enam ülalviidatud registris. Seega alates 01.01.2001 kuni nimetatud ajani tuli tal tasuda sotsiaalmaksu avansilisi makseid, kuigi ta reaalselt ei tegelenud ettevõtlusega ega saanud sellest tulu. A.K. ei ole riikliku pensioni saaja, samuti ei maksa tema eest sotsiaalmaksu riik (vastavalt SMS § 6-le, mis näeb ette sotsiaalmaksu maksmise erijuhud). Õige on vastustaja väide, et kinnipidamisasutuses viibimine ei anna SMS kohaselt alust maksuvabastuseks. Neil asjaoludel on Põhja MTK kaevatud otsuses leidnud õiguspäraselt, et aastatel 2001-2005 määratud sotsiaalmaksu avansilised maksed tuleb jätta jõusse. Vastustaja on oma otsust nõuetekohaselt motiveerinud, otsus on tehtud selleks pädeva isiku poolt ja otsus vastab vorminõuetele. Seega on tegemist õiguspärase haldusaktiga, mis ei riku mitte mingeid kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi.
18. Täiendavalt peab kohus vajalikuks märkida, et kaebaja on olnud ise põhjendamatult hooletu ja on lasknud oma maksuvõlal asjatult tekkida/kasvada. Residendist maksumaksja registreerimise avalduses on ta näidanud oma elukohana Õismäe tee 94-
19. Nii enne 01.07.2002 kehtinud MKS § 11 lg 8 kui ka uus MKS § 23 sätestas maksumaksja (sh FIE) kohustuse teatada maksuhaldurile 5 tööpäeva jooksul oma tegevuse lõpetamisest ja andmete muutumisest. Nähtuvalt asja materjalidest on maksuhaldur eelviidatud taotluses märgitud aadressil saatnud A.K.ile 03.12.
20. a teate, et ta pole esitanud
21. a tuludeklaratsiooni, ning 12.11.
22. a teate, et esitamata on aastate 1998-2000 tuludeklaratsioonid ning sotsiaalmaksu aastadeklaratsioonid, samuti on teatatud, milline on kaebaja sotsiaalmaksu ja intressi võlg /tl 33-34/. Kaebaja sõnul ei ole ta neid teateid kätte saanud, kuna ta ei ela ammu enam sellel aadressil, aga samuti ei ole ta õigeaegselt teatanud maksuhaldurile ka oma asukoha muutusest, tegevuse peatamisest või lõpetamisest /tl 48/. Kohus leiab, et kui kaebaja oleks oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, siis ei oleks saanud vaidlusalune maksuvõlg tekkida: viidatud teated on saadetud juba varasema SMS kehtivuse ajal tasumisele kuulunud sotsiaalmaksu kohta. Vaidlustatud otsuse p-s 1 on Põhja MTK kaebuse esitajale aastatel 1999 ja 2000 määratud sotsiaalmaksu avansilised maksed tagantjärele ka tühistanud, kuna sel ajal kehtinud SMS seda võimaldas. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et A.K.i puhul ei ole alust kohaldada MKS § 114 lg-t 3, mille esimese lause kohaselt riiklike maksude maksuhaldur võib füüsilise isiku põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu. Arvestades A.K.i maksuvõla suurust, tema muid võlgnevusi, kaebuse esitaja vanust ja MKS §-s 111 ettenähtud võimalust makseraskustes maksukohustuslasel taotleda ajatada tema maksuvõla tasumine, jagab kohus vastustaja seisukohta, et antud juhtumil ei ole maksuvõla sissenõudmine ühelgi juhul lootusetu. Samuti puudub alus väita, et nimetatud maksuvõla sissenõudmine on ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu. Niisuguseid asjaolusid ei ole kohus käesoleval juhul tuvastanud. Kaebaja ettevõtlusalane tegevus on seiskunud tema enda õigusvastaste tegude ja nende tagajärjel korduvalt kinnipidamisasutusse sattumise tõttu. Ka on ta olnud hooletu enda kui maksukohustuslase kohustuste kindlakstegemisel ja täitmisel. Seega on tegemist täielikult 4 kaebajast endast olenevate asjaoludega, mille puhul puudub alus tema maksuvõla kustutamiseks. Ülaltoodud asjaoludel on A.K.i kaebus ilmselgelt põhjendamatu ja see tuleb jätta täielikult rahuldamata.
23. Lõpuks kohtukuludest. HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. Vastavalt HKMS § 93 lg-le 1 poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Käesoleval juhul jääb A.K.´i kaebus rahuldamata, seega jäävad tema võimalikud kohtukulud ka kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole kohtukulunõuet esitanud. Hurma Kiviloo kohtunik 5