ÄRAKIRI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Jõhvi Halduskohus Raili Randlane
- detsember 2005, Jõhvi 3-183/2005 X (registrikood X) kaebus SA Ida-Viru Keskhaigla (registrikood 90003433) haldusaktide tühistamise ja riigihanke menetluse jätkamiseks kohustamise nõuetes
- detsember 2005 X esindaja Indrek Lillo, SA Ida-Viru Keskhaigla esindajad Raul Ainla ja Veronika Kossar RESOLUTSIOON 1.Rahuldada X kaebus täies ulatuses. 2.Tunnistada riigihanke nr. 017074 kehtetuks tunnistamine SA Ida-Viru Keskhaigla poolt õigusvastaseks. 3.Tunnistada riigihangete nr. 020514 ja nr. 021899 väljakuulutamine SA Ida-Viru Keskhaigla poolt õigusvastaseks. 4.Mõista SA Ida-Viru Keskhaigla kohtukuludena X kasuks välja 21 328 (kakskümmend üks tuhat kolmsada kakskümmend kaheksa) krooni.
- SA Ida-Viru Keskhaigla kohtukulud jätta tema enda kanda 6.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Ringkonnakohtule Jõhvi Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest kirjalikult teatada Jõhvi Halduskohtu kohtunikule. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Sellest tähtajast hiljem võib apellatsioonkaebuse esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 25.07.2005 esitas X Jõhvi Halduskohtule SA Ida-Viru Keskhaigla peale kaebuse (t.l. 2-8). Ta palus, et kohus tühistaks otsused, millega tunnistati kehtetuks riigihange viitenumbriga 017074 ja kuulutati välja riigihange viitenumbriga 020514 ning kohustataks sihtasutust jätkama kehtetuks tunnistatud riigihanke pakkumismenetlust. Ta viitas Riigihangete Ameti 10.06.2005 otsusele, millega kohustati riigihankekomisjoni tühistama 12.05.2005 otsust AS Siemens pakkumise edukaks tunnistamise kohta. Seejuures ta väitis, et pakkumised olid jõus 20.06.2005, mistõttu oli ostjal piisavalt aega ebaseadusliku otsuse tühistamiseks ja uue tegemiseks, kuid tahtliku viivitamisega on ta püüdnud vältida tema pakkumise edukaks tunnistamist. Kaebaja ei nõustunud ka pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamise põhjendusega ja märkis riigihangete seaduse § 41 lg. 1 ja 3 tuginedes, et pakkumiste tähtaeg on pakkujaid kaitsev vahend, mida saab alati pikendada. Vaidlusaluse riigihanke kehtetuks tunnistamise võimalikkuse välistas ta ka seetõttu, et tähtaja lõppemine on riigihangete seaduse § 8 lg. 2 p. 5 kohaselt riigihangete pakkumismenetluse lõppemise eraldiseisev 1 alus. Uue riigihanke väljakuulutamist pidas ta riigihangete seaduse § 7 lg 2 ja § 8 lg. 2 tuginedes õigusvastaseks ja märkis, et varasema riigihanke kehtetuks tunnistamiseks puudus alus ja tegelikkuses pakkumismenetlus alles käis. 01.11.2005 esitas kaebaja taotluse kaebuse osaliseks muutmiseks (t.l. 91-93), palus tunnistada õigusvastaseks veel ka riigihanke nr. 021899 väljakuulutamine ja põhjendas oma huvi esitatud nõuete omavahelise seotuse ja võimaliku kahju hüvitamise nõudega. Taotluses ta märkis, et vastustaja on korraldanud uue väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse viitenumbriga 021899, kuid selles on tema pakkumine samuti seadusevastaselt tagasi lükatud. SA Ida-Viru Keskhaigla kirjalikus vastuses (t.l. 76-79) kaebusega ei nõustutud ning peeti pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamist õigustatuks. Seda seisukohta põhjendati asjaoludega, et riigihangete seaduse § 41 lg. 1 on pakkumiste jõusoleku aeg sätestatud imperatiivselt, ostjal puudub kohustus selle pikendamiseks ja antud juhul seda polegi tehtud, mistõttu on pakkumismenetlus pöördumatult lõppenud ja seda ei saa halduskohtu vahendusel taastada. Riigihanke nr. 020514 väljakuulutamise kohta tehtud otsuse tühistamise nõude osas leiti vastuses, et kaebaja on seda põhjendanud asjakohatute viidetega ja esitanud enda huvidega vastuolus oleva taotluse ning lisati, et kohtul pole võimalik kaebaja taotlust rahuldada, kuna nimetatud riigihanke menetlus on Riigihangete ameti 01.09.2005 ettekirjutuse alusel kehtetuks tunnistatud. Kaebaja täiendava nõude peale esitatud vastuses (t.l. 156-158) märgiti, et kaebaja pole esitanud ühtegi õiguslikku argumenti, millele toetudes saaks kohus otsuse teha ning, et ka tema huvi vaidlustatu õigusvastasuse tuvastamisel pole põhjendatud. Viimatinimetatud seisukohta põhjendati asjaoluga, et hankeleping on juba sõlmitud, seega on riigihange lõppenud ja nõue pakkumismenetluse jätkamiseks alusetu. Kohtuistungil muutis X esindaja Indrek Lillo veelkord kaebuse taotlust, põhjendas seda asjaoluga, et hankelepingu sõlmimise tõttu pole tühistamistaotlust enam võimalik esitada ning palus, et halduskohus tunnistaks riigihanke nr. 017074 kehtetuks tunnistamise ja riigihangete nr. 020514 ja 021899 väljakuulutamise õigusvastaseks. Samuti palus ta kaebaja kasuks välja mõista 17 700 krooni suuruse õigusabi kulu ja 10 000 krooni suuruse riigilõivu. Kaebaja huvi vaidlustatu õigusvastasuse tuvastamisel põhjendas ta kahju hüvitamise nõude esitamise ja kriminaalmenetluse tarbeks tõendite saamise sooviga. SA Ida-Viru Keskhaigla esindajad vaidlesid kaebaja taotlustele vastu, palusid kaebust mitte rahuldada ja esitasid 25 771,20 krooni suuruse õigusabikulu hüvitamise nõude. Raul Ainla leidis, et kuna kaebaja võib tagasi nõuda ainult kantud kulusid, ei saa tulevikus esitatav kahju hüvitamise nõue olla kaebuse rahuldamise aluseks. Ka kriminaalmenetluse jaoks tõendite kogumist pidas ta mittekohaseks huvi põhjenduseks ning leidis seejuures, et tegemist on kaitsepolitsei ülesandega. Seejuures pidas ta vaidlustatud otsust küll tarbetuks aga mitte põhjendamatuks ning väitis, et see koostati Riigihangete Ameti nõudmisel. AS Siemens ja OÜ Hansa Medical oma esindajaid kohtuistungile ei saatnud, selle toimumise aeg ja koht olid neile ettenähtud korra kohaselt teatavaks tehtud ning neid oli hoiatatud ka selles, et asi võidakse läbi vaadata ilma nende osavõtuta (t.l. 151 ja 191-192). KOHTU PÕHJENDUSED Avalikes huvides tegutseva asutuse õigused ja kohustused asjade ostmisel ja teenuste tellimisel on reguleeritud riigihangete seaduses. Pakkumismenetluse lõppemise alused on loetletud selle seaduse § 8 lg. 2 viies punktis. SA Ida-Viru Keskhaigla on oma vaidlustatud otsustuse tegemisel 20.06.2005 tuginenud kolmandale punktile, kus on sätestatud, et pakkumismenetlus lõpeb selle kehtetuks tunnistamisel. Pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamist reguleerib sama seaduse § 70 ning see saab toimuda üksnes lõikes üks loetletud juhtudel kas Riigihangete Ameti enda poolt või tema ettekirjutuse alusel. Seaduseandja pole andnud ostjale õigust tunnistada juba välja kuulutatud pakkumismenetlus oma äranägemisel kehtetuks. See on ka mõistetav, sest riigihangete seaduse üheks eesmärgiks on piirata ostja võimalust vabalt valida endale meelepärast partnerit avalikõiguslike ülesannete täitmisel vajaminevate või avalikkusele suunatud kaupade ostmisel ning tööde ja teenuste tellimisel. Kuna riigihangete seaduse § 6 kohustab kohtlema kõiki riigihanke 2 pakkumismenetluses osalevaid isikuid võrdselt ja sama seaduse § 7 keelab korraldada riigihanget ilma hankelepingu sõlmimise kavatsuseta, pole ostja oma otsustustes vaba ning saab läbi viidud pakkumismenetluse ilma edukat pakkujat väljaselgitamata ja temaga hankelepingut sõlmimata kehtetuks tunnistada vaid juhul, kui Riigihangete Amet selleks korralduse annab või ilmnevad asjaolud, mis üldse välistavad selle riigihanke lõpetamise hankelepingu sõlmimisega. SA Ida-Viru Keskhaigla pole kohtule ühegi sellise asjaolu olemasolu väitnud ega tõendanud. Samuti pole ta väitnud ega tõendanud, et pakkumiste jõusoleku tähtaeg lõppes pakkujatest sõltuvatel põhjustel. Vaidlustatud otsustuses pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamise põhjuseks märgitud pakkumiste jõusoleku tähtaja lõppemine on kajastatud riigihangete seaduse § 8 lg. 2 p. 5 pakkumismenetluse lõppemise iseseisva alusena ja saaks kaasa tuua pakkumismenetluse lõppemise üksnes sellisel juhul, kui see on toimunud pakkujate tegevuse tõttu. Riigihangete seaduse § 67 lg. 2 sätestatu kohustas SA Ida-Viru Keskhaigla pärast Riigihangete Ameti poolt 10.06.2005 tehtud otsuse nr. 112-05/017074 (t.l. 27-37) täitmist pakkumismenetlust jätkama. See oli tegelikkuses ka võimalik, sest Riigihangete Ameti otsus saadi kaebaja enda kinnituse kohaselt kätte 15.06.2005 (t.l. 109), seega oli veel piisavalt aega, et teha pakkujatele ettepanek oma pakkumiste jõusoleku tähtaja pikendamiseks ning polnud mingit õiguslikku alust riigihanke nr. 017074 (t.l. 9-15,161-166) pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamiseks ja uute sama sisuga riigihangete nr. 020514 (t.l. 39-40, 179-184) ja nr. 021899 (t.l. 185-190) väljakuulutamiseks. Kuna seaduseandja pole kehtestanud, et pakkumiste jõusoleku tähtaja lõppemisel saab pakkumismenetluse kehtetuks tunnistada või, et see menetlus igal juhul iseenesest lõppeb, pole õige väide, et ostja ei peagi pakkujatele tähtaja pikendamise ettepanekut tegema. Halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 3 tulenevalt on kohtul õigus tunnistada haldusakt või toiming õigusvastaseks üksnes juhul, kui ta tuvastab, et kaebuse esitajal on sellise konstateeringuga kohtulahendi saamiseks olemas põhjendatud huvi. Kaebuse täienduses ja kohtuistungil põhjendas kaebaja esindaja seda huvi sooviga esitada hiljem kahju hüvitamise nõuet ja saada tõendeid kriminaalmenetluse jaoks. Kriminaalasja tõendite kogumine toimub kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korra kohaselt ega saa olla piisavaks aluseks käesoleva kaebuse rahuldamisel. Kuna kehtiv halduskohtumenetluse praktika võimaldab haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise nõuet esitada kahju hüvitamise nõude ettevalmistamiseks, väited kahju tekkimise kohta võivad olla tõesed ja kahju tegelikku olemasolu ei saa halduskohus tuvastamiskaebuse läbivaatamisel kontrollida, on see kaebuse esitaja soov sobiv põhjendama tema huvi vaidlustatu õigusvastasuse tuvastamisel. Eeltoodud järeldustel tuleb X kaebuse muudetud nõuded halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 3 kohaselt täies ulatuses rahuldada. Kaebuse põhjendatusest tulenevalt kuulub halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 1 kohaselt rahuldamisele ka kaebaja poolt esitatud kohtukulude väljamõistmiseks esitatud taotlus (t.l. 196-198). Siinkohal kasutab kohus aga talle halduskohtumenetluse seadustiku § 87 lg. 2 antud õigust ning loeb asja keskmist mahtu ja keerukust arvestades põhjendatuks õigusabi osutamise 8 tunni ulatuses. Kaebuse täiendav nõue oli esitatud riigihanke peale, mis kaebuse esitamise ajal polnud veel välja kuulutatud (t.l. 2-7 ja 91-93), mistõttu on mõlemad kaebaja poolt tasutud riigilõivud (t.l. 47 ja 131) vaja välja mõista täies ulatuses. Seega on hüvitamisele kuuluva õigusabikulu suurus koos käibemaksuga 11 328 krooni, millele lisandub riigilõiv 10 000 krooni. /allkiri/ Raili Randlane Kohtunik 3 Kohtuotsus jõustus 02.05.2006 Tartu Ringkonnakohtu 29.03.2006 kohtuotsusega nr. 3-051387 millega jäeti Jõhvi Halduskohtu 22.12.2005 otsus muutmata. Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik 4