) § 99 lõikele 1 vastavaks , vaatas selle läbi ning kooskõlas
otsuse nr 157TK/EITS , millega luges esitatud kaebuse põhjendamatuks. ETI leidis, et võrguettevõtjal oli õigus kontrollida mõõtesüteemide näite ja korrasolekut, selgitamaks välja, kas esineb tarbija poolt omavolilist elektrienergia tarbimist. Samuti leidis ETI, et Y AS ei rikkunud olukorra fikseerimise akti koostamisel majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.06.2003.a. määrusega nr 107 kehtestatud “Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra” § 2, § 3 lg 1 , 2 ja 3 nõudeid.Seega on akt koostatud nõuetekohaselt ja sellega saab tõendada elektrienergia omavolilist kasutamist tarbija poolt. Ka leidis ETI viidatud otsuses, et 28.02.2005.a. arve arvestusliku aluse arvutamisel on Y AS lähtunud ülalviidatud korra § 4 lg 4 p 1 ja lg 8. ETI külalnimetatud otsusele esitas X OÜ kaebuse Tallinna Halduskohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE VÄITED 20.12.2004.a. viisid Y AS töötajad läbi elektrimõõteseadmete kontrolli , mille tulemusena tuvastati elektrienergia omavoliline tarbimine plommide rikkumise tõttu. Eraisikutele kuuluv Liha alajaam on OÜ X tootmistsehhis aiaga piiratud territooriumil, mille värav oli kõnealusel päeval seoses tsehhi puhkepäevaga lukus. Y AS eraldusmärkidega kaubik sõitis omavoliliselt territooriumile, mida märkasid tootmistsehhi vastas elavad OÜ X juhatuse liide J.V. ja meister-tehnoloog T.T.. Nimetatud isikud ei pööranud alguses asjale rohkem tähelepanu, kuna arvasid, et tegemist on tavapärase näidukontrolliga. Kuna kaubik ei olnud ka ca 40 minuti pärast lahkunud, läks J.V. kohapeale asja uurima. Alajaama juures olnud Y AS allettevõtte OÜ Z töötaja A.V. teatas, et alajaama voolumõõdiku plommid on rikutud. J.V. helistas kinnistu omanikule T.T.le. Kaebaja väitel järeldub Y AS-i esindaja käitumisest, kes ei kutsunud ettevõtte esindajat väravat avama, et ettevõtte esindaja juuresolek ei olnud soovitav.Samuti ei teatanud Y AS-i töötaja avastatud plommide rikkumisest koheselt, kuigi telefoninumber oli olemas. Kaebuse väitel tekib kahtlus 2 tahtlikult plommide rikke tekitamisest ning pikema perioodi jooksul võinuks Y AS-i töötaja ka arvesti täielikult rikkuda. Y AS-i töötaja tutvustas tarbija esindajale rikutud plomme ning kaebuse kohaselt oli kontrolli teostanud A.V. jutu järgi üks plomm üles kerkinud ning ühel plommil ei olnud tagaküljel asuvad traadipesad risti plommiga. J.V.i ettepanekul kutsuti kohale Y AS-i Põltsamaa klienditeeninduspunkti juhataja N. Z. ning kohapeal koostati akt plommide rikkumise kohta, millele kirjutasid alla A.V., N.Z. ja J.V.. Kaebuse kohaselt said OÜ X esindajad asjast aru nii, et akti vormistamisega on asi lõppenud, kuid hiljem selgus, et kaebajale on taolise rikumise eest määratud trahv 5537, 67 kr. Kaebuse väitel ei ole ükski OÜ X töötaja plomme rikkunud, samuti väidab kaebaja, et peale plommimist ei ole keegi kaebajale voolumõõtjat üle andnud ning ei ole tutvustatud, kuidas peaks korrektne plomm välja nägema, mistõttu kaebaja leiab, et plomm on riknenud iseeneslikult või on seda teinud keegi kolmas isik kaebaja teadmata, samuti on kaebuse väitel võimalik vigase plommi paigaldamine. Peale plommide rikkumise ei viita ükski fakt asjaolule, et mõõdikut või selle lisablokke oleks lahti võetud, rikutud, mittesihipäraselt kasutatud . Kaebuse kohaselt selgus hilisemas vestluses Y AS-i Tartu klienditeeninduses, et traadipesad ei peagi risti olema, kuid plomm üles kerkinud olla ei tohiks. Kaebuse kohaselt on kliendil õigus tutvuda võetusmaterjalidega ja esitada eriarvamus võetuse protokolli. OÜ X võetuses ja omavolilise elektrenergia tarbimise aktis ei ole täidetud seaduses ettenähtud nõudeid. Koostatud akt on üldsõnaline, puudub võetuse protokoll, mistõttu ei selgu, millistele asjaoludele ja tõenditele omavolilise elektrienergia tarbimise aktis Y AS-i seisukohad tuginevad. ETI ei ole otsuses käsitlenud tehnilise protseduuri reegleid – plommide võetust ja ekspertiisi õigsust. Kaebuse esitaja taotles esialgses kohtule esitatud kaebuses Y AS-i allettevõtte OÜ Z poolt teostatud võetuse õigusvastaseks tunnistamist ja omavolilise elektritarbimise akti tühistamist, kohus võttis kaebuse pärast selles esinenud puuduste kõrvaldamist menetlusse kaebusena Energiaturu Inspektsiooni 25.10.2005.a. otsuse nr 157TK/EITS tühistamise ja asja uueks läbivaatamiseks kohustamise nõudes. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Õige ei ole kaebaja nõue tunnistada OÜ Z teostatud võetus ebaseaduslikuks. ETI ei ole teinud kaebaja suhtes ühtki toimingut, mida võiks nimetada võetuseks. Kaebusest ei selgu, millist OÜ Z toimingut kaebaja võetuseks peab. Kui asja arutamisel selgubki sellise toimingu tegemine OÜ Z poolt, mida kaebaja nimetab võetuseks, ETI sellise toimingu eest vastutust ei kanna. ETI vastu esitatud kaebusest ei saa tulenevalt HKMS § 3 ja 6 esitada nõuet, mis on seotud mitte vastustaja, vaid eraõigusliku juriidilise isiku väidetava toiminguga, mistõttu nõue tuleb jätta läbi vaatamata. Põhjendamatu on nõue tühistada ETI 25.10.2005.a. otsus põhjusel, et ei ole käsitletud tehnilise protseduuri reegelid – plommide võetust ja ekspertiisi õigsust. Kaebust menetledes kogus ETI materjale asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja analüüsis neid.ETI kontrollis, kas Y AS tegevus elektrienergia omavolilise tarbimise tuvastamisel 20.12.2004.a. OÜ X tarbimiskohas ja arve esitamine vastas
lõigete 1 ja 2 nõuetele ja oli kooskõlas majandus- ja kommunikatsiooniminstri 16.06.2003.a. määrusega kehtestatud korraga. Mõõtesüsteemide kontrollnäitude kontrollimise toiming oli kooskõlas 07.04.2004.a. sõlmitud lepingu juurde kuuluvate tüüptingimuste p.8.6, mille järgi võrguettevõtjal on õigus igal ajal fikseerida kõikide mõõtesüsteemide kontrollnäite.Piiritlusakti p.6 järgi oli tarbijal kohustus võimaldada võrguettevõtte töötajatele juurdepääs võrguettevõtjale kuuluvate elektripaigaldiste juurde ja võrguettevõtja töötajal pidi 3 olema tagatud juurdepääs vooluahelate, arvestusseadmete ja nendega seotud ahelate juurde. Seega oli võrguettevõtte töötaja saabumine Liha alajaama eesmärgiga teostada mõõtesüsteemide kontrollnäitude fikseerimine ja tema äranägemisel ja arvestusseadmete kontroll kooskõlas poolte vahel sõlmitud kokkulepetega. Esitatud kaebusest nähtuvalt ei pidanud X OÜ seaduslik esindaja vajalikuks minna kohe alajaama juurde. Mõõtesüsteemide kontrollnäitude fikseerimisel avastas OÜ Z töötaja A.V. mõõteseadme plommi rikkumise, mis seisnes selles, et klemmide karbil olev plomm oli lahti. ETI-le esitatud kaebuses kinnitab kaebaja, et tema seaduslikule esindajale J.V.ile näidati rikutud plomme.Akt koostati tarbija esindaja J.V.i juuresolekul, mida kinnitab X OÜ seadusliku esindaja allkiri aktil. Aktis kirjeldatud omavolilise tarbimise iseloomustus ja muud aktis sisalduvad andmed, mis on vajalikud omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu arvutamiseks, olid esitatud õigesti.Korra § 2 kohaselt elektrienergia omavolilise kasutamise tuvastamisel koostab ettevõtja esindaja akti omavolilise tarbija või tema esindaja juuresolekul.Seega oli Akt koostatud kooskõlas Korraga ning omas X OÜ poolt elektrienergia omavolilise kasutamise kohta tõenduslikku jõudu. Vaidlustatud otsuse lk 4 on ETI selgitanud kaebajale, milles seisnes mõõteseadme rikkumine. Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt ei vaidlusta X OÜ otsuses antud omavolilise tarbimise iseloomustust, vaid seda, et otsuses ei ole käsitletud protseduurireegleid- plommide võetust ning ekspertiisi õigsust. Otsuses kajastuvad faktilised asjaolud, mis asjas olulistena selgitati välja kaebuse menetluse käigus.Plommide võetust kui uurimistoimingut ei teostatud, küll eemaldati rikutud plomm ja näidati seda ka kaebaja esindajale. Selle tõendamiseks, et plomm oli karbil lahti, ekspertiisi vaja teha ei olnud, sest nimetatu oli niigi näha. Vaidlustatud otsus on õiguspärane ja kooskõlas HMS § 54 nõuetega. Kaebuse esitaja loobus esitatud nõudest Y AS-i poolt koostatud arve nr 22822584 osas, kuid väidab kaebuses nagu oleks tegemist rahatrahviga. Kaebuse menetlemisel kontrolliti ka arve põhjendatust ning ETI jõudis järeldusele, et arve esitamine eleketrienergia omavolilise tarbimise eest vastab
Esitatud arvel on märgitud akti number ja kuupäev ning märge selle kohta, et arve on esitatud akti alusel. Arve esitamine elektrienergia omavolilise kasutamise eest summas 5537, 67 krooni on õige ja vastab Korra § 4 lg 4 p-le 1, mida kinnitab juurde lisatud kalkulatsioon. KOLMANDA ISIKU Y AS-i seisukoht Kolmas isik Y AS leiab, et ETI otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta kaebus rahuldamata. ETI kontrollis, kas Y AS ja OÜ Z tegevus omavolilise elektirenergia kasutamise tuvastamisel oli kooskõlas
ja selle alusel kehtestatud Korras sätestatuga. ETI tuvastas õigesti, et akti koostamisel olukorra fikseerimise kohta on järgitud Korra § 2 ja § 3 lg 1, 2 ja 3 sätteid. Kõnealuse arve arvestusliku aluse arvutamisel on Eesti Energia AS lähtunud Korra § 4 lg 4 p 1 ja lg
) § 93 lg 1 kohaselt teostab Elektrituruseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sealhulgas elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle riiklikku järelevalvet Energiaturu Inspektsioon käesolevas seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud korras.
sätestab Energiaturu Inspektsiooni (ETI) ülesanded, muu hulgas näeb viidatud säte ette , et ETI lahendab turuosaliste vahelisi vaidlusi käesolevas seaduses sätestatud korras( p 11), kontrollib, kas turuosalised järgivad käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud nõudeid ja täidavad asjakohaseid kohustusi ( p 13), vajadusel teeb turuosalistele käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi ( p 14).
lg 1 kohaselt teeb ETI turuosalistele ja teistele isikutele käesoleva seaduse, selle alusel kehtestatud õigusakti või tegevusloa tingimuste rikkumise korral, samuti muudel käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel kohustuslikke ettekirjutusi rikkumise lõpetamiseks, rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks või rikkumise heastamiseks või muude toimingute tegemiseks.
lg 1 kohaselt võib turuosalise tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga esitada teine turuosaline kirjaliku kaebuse Energiaturu Inspektsioonile .Energiaturu Inspektsioon vaatab kaebuse läbi ja teeb
Käesoleval juhul on ETI temale antud pädevuse piires kontrollinud, kas Y AS tegevus elektrienergia omavolilise tarbimise tuvastamisel 20.12.2004.a. OÜ X tarbimiskohas ja arve esitamine vastas
lõigete 1 ja 2 nõuetele ja oli kooskõlas majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.06.2003.a. määrusega kehtestatud korraga. 2.Vastavalt
lg 4 kohaldatakse eletrituruseaduses sätestatud haldusmenetlusele haldusmenetluse seadust, arvestades elektrituruseadusest tulenevaid erisusi. Nimetatust tulenevalt peab ETI riikliku järelevalve teostamisel järgima HMS § 6 sätestatud uurimispõhimõtet ning asjas kõigi tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks vajadusel koguma tõendeid omal algatusel. X OÜ esitas Energiaturu Inspektsioonile ( ETI) kaebuse Y AS-i tegevuse peale, mis seisnes X OÜle arve nr 2282584 esitamises ning 20.12.2004.a. Y AS poolt X OÜ tarbimiskohas läbiviidud tarbitava elektrienergia mõõtmise kontrollis, mille käigus avastati elektrienergia omavoliline kasutamine ja koostati vastav akt. Kaebaja hinnangul ei ole elektrienergia omavolilise tarbimise tuvastamine toimunud õiguspäraselt, mille tõttu akt olukorra fikseerimise kohta ei ole käsitletav tõendina, samuti leiab kaebaja, et Y poolt ei ole teostatud menetlustoiminguid tõendite kogumisel tehtud selleks ettenähtud korras ning omavolilise elektrienergia tarbimise akt on väga üldsõnaline, millest sisuliselt ei selgu, millistele tuvastatud asjaoludele ja tõenditele omavolilise elektrienergia tarbimise aktis esitatud seisukohad tuginevad. Kohtule esitatud kaebuses väidab OÜ X, et ETI ei ole pööranud otsuses piisavalt tähelepanu protseduurireeglitele ja võetusele. Kohus on 06.02.2006.a. määrusega tagastanud X OÜ kaebuse nõude osas tunnistada õigusvastaseks Eesti Energia AS poolt teostatud võetus ning kohtumäärust selles osas vaidlustatud ei ole,mistõttu puudub vajadus nimetatud küsimuse kohtuotsuses uuesti käsitlemiseks. Siiski kohus juhib tähelepanu sama kohtumääruse punktile 3, milles kohus leidis:“ Kuna tegemist oli menetlustoiminguga, mida üldjuhul saab vaidlustada sellise toimingu tulemusena vastuvõetud haldusakti vaidlustades , leiab kohus, et olukorra fikseerimise aktile õigusliku hinnangu andmisel on sellega haaratud ka vastavad menetlustoimingud ning nende toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks 5 kohtuotsuse resolutiivosas kaebuse esitaja põhjuseid esile toonud ei ole. Siinjuures arvestab kohus, et vaid akti nõuetekohase vormistamisega saab tõendada elektrienergia omavolilist kasutamist tarbija poolt ja rakendada tarbija suhtes ettenähtud abinõusid. “. Haldusasjas esitatud dokumentidest nähtuvalt on ETI menetluse käigus selgitanud välja tähendust omavad asjaolud ning on kontrollinud, kas X OÜ tarbimiskohas läbiviidud tarbitava elektrienergia mõõtmise kontrollimine, mille käigus avastati elektrienergia omavoliline kasutamine, on toimunud õiguspäraselt ning kas olukorra fikseerimise akti koostamine ja selles kirjeldatu on õigustatult hinnatud elektrienergia omavoliliseks kasutamiseks. 3. ETI on vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et võrguettevõtjal oli õigus kontrollida mõõtesüsteemi näite ja korrasolekut ning on esitanud põhjendused kaebusele esitatud kirjalikes vastuväidetes. Kohus leiab, et ainuüksi Liha alajaama kontrolli teostamiseks saabumise õiguspärasuse kohta põhjalikuma analüüsi puudumine ETI otsuses selle õigusvastasust ei tähenda, sealjuures arvestab kohus ka sellega, et vaidlustatud otsuses on märgitud kaebaja ja Y AS vahel sõlmitud lepingud, mille alusel X OÜ elektrienergiat tarbib ning millised dokumendid ETI kogus täiendavalt kaebuse läbivaatamiseks . Kohtutoimikus olevast Y AS ja OÜ X vahel 07.04.2004.a. sõlmitud elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise lepingust nr 447943002 – 1 ( tl 45) nähtuvalt on kõnealuse lepingu järgi tarbija X OÜ tarbimiskoha aadressiks Liha alajaam Pajusi vallas Jõgevamaal. Lepingu lahutamatuks osaks on tüüptingimused ( tl 46). Nii elektri- ja võrguteenuste lepingus kui ka tüüptingimustes toodud lepingutingimustega on OÜ X nõustunud, allkirjastades mõlemad dokumendid. Võrguühenduse fikseerimise kokkuleppe kohaselt, mis on sõlmitud 07.04.2006.a., on liitumispunkti paiknemine ja kirjeldus lepitud kokku 19.12.2002.a. piiritlusaktis nr 2 ning sellest tulenevalt asub liitumispunkt Liha 10,0kV haruliini mastil 6 asuva lahklüliti väljuvatel ühendustel. Esitatud dokumentidest nähtub ja menetlusosaliste vahel ei ole ka vaidlust selles, et mõõtesüsteem asub kliendi valduses olevas alajaamas.
p 16 kohaselt on mõõteseadmeks elektrienergia arvesti ning selle juurde kuuluvad mõõtetrafod ja tariifilülitusseadmed. Piiritlusakti p 6 kohaselt peab tarbija võimaldama elektrivõrgu töötajatele ja nende mehhanismide juurdepääsu oma maaalal ja ehitistes paiknevate elektrivõrgule kuuluvate elektripaigaldiste juurde. Elektripaigaldisena tuleb
p 9 kohaselt mõista elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talituslikku kogumit. Elektrivõrgu töötajatele peab olema tagatud juurdepääs mõõtmata voolu ahelate, arvestusseadmete ja nendega seotud ahelate juurde. Tüüptingimuste p.8.6 kohaselt on võrguettevõtjal õigus igal ajal fikseerida kõikide mõõtesüsteemide kontrollnäite ja viia elektrienergia ja võrguteenuse arvestus vastavusse tegeliku tarbimisega. Eespooltoodust tulenevalt oli Y AS-l õigus mõõtesüsteemide kontrollnäitude fikseerimiseks ja arvestusseadmete kontrolliks ning sel eesmärgil võrguettevõtte töötaja saabumine Liha alajaama oli kooskõlas poolte vahel sõlmitud kokkulepetega.
ja Korras sätestatust järeldub, et rikkumise selliste tunnuste tuvastamisel, mida võrguettevõtja hindab elektrienergia omavolilise kasutamise tuvastamisena, tuleb koostada akt tarbija esindaja juuresolekul. Eespooltoodust ei järeldu, et tarbija esindaja kohalolek peab olema tagatud kontrollimise alustamisest peale. Lähtudes Korra § 2 teisest lausest tuleb asuda seisukohale, et kui omavoliline kasutamine on tuvastatud esindaja juuresolekul , 7 kuid viimane keeldub aktile alla kirjutamast, kutsutakse aktis fikseeritu tõendusliku jõu tagamiseks akti allkirjastama erapooletu tunnistaja. Eespooltoodu kinnitab kohtu järeldust selles, et kontrollimise alustamise hetkel , arvestades siinjuures seletusi kontrollimise algse eesmärgi kohta, ei pidanudki kohal viibima OÜ X esindaja. Asjas on tuvastatud, et Y AS allettevõtte Z OÜ töötaja A.V. kontrollis 20.12.2004.a. X OÜ tarbimiskohas Liha alajaamas mõõtesüsteemide kontrollnäite, millise toimingu juures tarbija osalema ei pea ning millisel seisukohal kaebusest nähtuvalt on ka OÜ X. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendamatu vaidlus selle üle, kas OÜ X esindaja kutsumine oleks pidanud toimuma ajaliselt varem või mitte. Nagu eespool märgitud, ei olnud tarbija kohalolek kontrollimise alguses mõõtesüsteemide kontrollnäitude fikseerimiseks vajalik. Asjas esitatud aktist olukorra fikseerimise kohta nr ( tl 52) nähtuvalt on turuosalise OÜ X esindajana selle koostamise juures viibinud ja akti allkirjastanud J.V., lisaks on akti koostamisel viibinud ka tunnistaja N.Z.. 6.Kaebusest ja ETI poolt haldusmenetluse käigust kogutud dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt tutvustas Y AS töötaja A.V. J.V.ile ja viimase poolt kohale kutsutud kinnistu omanikule T.T.le rikutud plomme. Samuti ilmneb kaebusest ning teistest asjas kogutud tõenditest, et A.V. selgitas, milles seisneb plommide rikkumine. 20.12.2004.a. koostatud aktist olukorra fikseerimise kohta nähtuvalt on kohapeal OÜ X tarbimiskohal Pajusis tuvastatud :„ lühistavate sillatavate klemmide karbil on plomm lahti, s.t. on ringi keeratud, kuid pole alla pigistatud.Sama on ka programmkellaga“. Aktis on seega piisavalt üksikasjalikult kirjeldatud olukorda, samuti on aktis fikseeritud arvesti, peakaitsme ja voolutrafode olukord ( plommitud). Seega on olukorra fikseerimise akti koostanud Y esindaja A.V. selgitanud kohapeal, milles seisneb aktis fikseeritud rikkumine ning võimaldanud kohapeal tarbija esindajal ja tunnistajal veenduda, et aktis kirjeldatu plommide kohta vastab tegelikkusele. Kaebuse väited plommide tahtlikust rikkumisest Y AS-i töötaja poolt on paljasõnalised, kohtuistungil on sellise väite põhjendamatust sisuliselt tunnistanud ka kaebaja , mis väljendub T.T. kinnituses:“Meie ei ole kunagi arvanud, et Veenpere tegi ise midagi õigusvastast.“ ETI on kontrollinud kaebuse väidet selle kohta, et OÜ-le X ei ole tutvustatud voolumõõtjat peale plommimist, samuti plomme ning ei ole väljastatud töökorraldust arvesti paigutamise kohta. Kaebuse menetluse käigus on ETI nõudnud Y AS-lt sellekohaste tõendite esitamist ning nähtuvalt vaidlustatud otsusest ja haldusasja toimiku materjalidest on 03.06.2004.a. töökorraldusega, mis esitati täiendava dokumendina ETI-le ja esitati ka kohtule ( tl 11), muudetud olemasolevaid elektriseadmeid Liha alajaamas Pajusil , asendades arvesti 73858886 arvestiga 74398991. Viidatud töökorraldusel on fikseeritud elektriarvestite näidud ning märgitud plommitangide number, samuti plommide numbrid. ETI poolt nõutud Y AS 20.10.2005.a. seletuses väidab viimane, et arvesti vahetuse juures viibisid kliendi esindajad, samuti kinnitab Y AS A.V.lt saadud info põhjal, et töö teostaja A.V. tutvustas kliendile plomme ja arvestit. Seega puudub kaebuse esitajal alus väita, et tal ei ole olnud võimalik kontrollida arvesti paigaldamist , sh plommide paigaldamist. Kaebuse väited selle kohta, et mõõteseade võis olla mitte töökorras alates selle paigaldamisest ning plommid paigaldamise hetkest alates vigased on lisaks eespooltoodule ümber lükatud ka asja arutamisel esile toodud asjaoluga, mille kohaselt kontrollnäite kontrolliti võrguettevõtja töötaja poolt ka 23.09.2004.a. ning mõõteseadme rikkumisi ei tuvastatud. Sellele faktilisele asjaolule kaebuse esitaja 8 vastu ei vaielnud, mistõttu kohus ei pidanud vajalikuks nimetatu kohta tõendite täiendavat esitamist. Kaebuse väited X OÜ süü puudumisest seetõttu, et mõõtesüsteemi võisid rikkuda kolmandad isikud, on põhjendamatud. Eespoolviidatud tüüptingimuste p 10.1 kohaselt vastutab ostja isiklikult ja täielikult kõikide lepingus ja asjassepuutuvates õigusaktides sätestatud ostja kohustuste rikkumise eest. Samuti vastutab ostja kõikide isikute eest, keda ta kasutab oma kohustuste täitmiseks. Tüüptingimuste p.7.6 sätestab, et kui ostja tegevuse või tegevusetuse tagajärjel toimub katseseadmete või mõõtesüsteemide muutmine, rike, kadumine, hävimine, mõõtesüsteemide töö häirimine või plommide eemaldamine, samuti kui ostja ei teata nimetatud asjaoludest, kuigi ta teadis või ilmselgelt oleks pidanud rikkest teadma, loetakse see elektrienergia omavoliliseks tarbimiseks, mille korral koostatakse akt ja teostatakse arvestused. Piiritlusakti nr 2 p 5 kohaselt on elektrivõrk ja tarbija kohustatud kindlustama oma maa-alal ja ehitistes paiknevate elektripaigaldiste puutumatuse. Seega vastustab tarbija, antud juhul X OÜ ka siis, kui tegemist ei olnud temapoolse tahtliku rikkumisega. ETI on kaebust menetledes tuvastanud muu hulgas ka selle, kas kontrollimise käigus avastatud mõõteseadme plommi rikkumine on õigesti hinnatud elektrienergia omavolilise tarbimisena ning on teinud selles osas täiendavaid järelpärimisi Y AS-le. Nähtuvalt asjas esitatud dokumentaalsetest tõenditest on ETI uurimisprintsiibist lähtuvalt selgitanud välja asjas tähendust omavaid asjaolusid ja on selleks kogunud omal initsiatiivil tõendeid. ETI vaidlustatud otsuse lk 4 on ETI piisava põhjalikkusega käsitlenud mõõteseadme rikkumisega seonduvat. ETI järeldusi on kinnitanud ka kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja. ETI on põhjendatult asunud seisukohale elektrienergia omavolilise tarbimise tõendatusest ning leidnud, et kaebaja väited praagi esinemisest ja iseeneslikust plommide muutumisest on alusetud.
lg 1 kohaselt on elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine omavoliline, kui: 1) mõõteseade rikutakse või selle näitu moonutatakse või kui mõõteseadme toimimist mõjutatakse muul viisil; 2) elektrienergiat kasutatakse võrguettevõtja ja müüjaga sõlmitud asjakohase lepinguta; 3) mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse; 4) ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade. Aktis olukorra fikseerimise kohta on hinnatud kirjeldatud olukorda plommide puudumisel elektrienergia omavolilise tarbimisena ning seega on ETI asunud õigesti seisukohale, et käesoleval juhul oli tegemist
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.